Lühidalt alljärgnevalt kutselise bussijuhi töötervishoiu kontrollist Soomes.
Tegemist siis täiesti tavalise tööandja poolt tervisekontrolli suunamisega Soomes.
Vähemasti kutseliste bussijuhtide kohta tean seda väita ja seda just meie ettevõtte näitel. Kõik alljärgnev aga just bussijuhi tervisekontrollist räägibki.
Enne nimetatud tervisekontrolli minekut peab vähemalt 10 tundi söömata- joomata olema.
Seda kohe esiteks. Juua võib/ võis selle aja sees vaid üheainsama klaasitäie vett.
Mulle kujunes see nõudmine suht raskeks katsumuseks, sest olen harjunud õhtuti ikka midagi näksima arvuti taga istudes...aga ma elasin ka selle katsumuse vapralt üle, kuigi raske oli.
Hommikul siis sättisin ennast omas täies hiilguses, mis veel minust järele on jäänud, tervisekeskuse registratuuri ukse taha.
Registratuurist juhatati mind sujuvalt edasi töötervishoiuarsti ukse taha ja paluti oodata.
Ootasin, kuid õnneks mitte pikalt.
Igatahes oli töötervishoiuarst peale minu mõningast ootamist valmis mind vastu võtma.
Kuna mul oli juba varem kodustes oludes vastav tervisekeskuse küsimuste- vastuste ankeet eelnevalt ära täidetud, läks arsti kabinetis temaatiline küsitlus päris nobedasti.
Kogu kohtumine oli täis üksteise mõistmist ja positiivsete energiaväljade põrkumist. Ühesõnaga- sünenergia.
Küsimusi esitas ikka arst ja üritasin tema küsimuste rahe all mitte murduda. Neid küsimusi tuli temalt nagu kuulipildujast ja ega mul paljut mõtlemisaega ei antudki vastamiseks.
Küsimused teemadel, et: mida söön, kui tihti, kas sealiha või kanaliha, et kas roheline köögivili on ka menüüs, kui sagedasti söön jne jne.
Edasi, milliseid haiguseid on põdenud ema- isa, lähimad sugulased.
Järgnesid küsimused alkoholi manustasime kohta.
A`la, et kas õlut joon ja kui tuli vastus et ei joo siis küsiti miks ma ei joo, et kas midagi viga või nii. Viina ka ei manusta, millele järgnes küsimus, et miks ma siis ei joo viina.
No oli ikka seletamist, et miks ma siis viina ei joo...
Proovisin siis arstile seletada, et miks on siis elu just selline nagu ta on ja mitte teistsugune. Nendele arsti poolt küsitud "miksidele" polnudki nii lihtne vastuseid kiirelt leida.
Suitsetamise ja narkootikumide pruukimise kohta arsti rahuldas kohe minu eitav vastus.
Selle tõestamiseks tuli muidugi pärastpoole, peale arsti vastuvõttu, pi...iproov laboris anda, millist tegevust tervisekeskuse õde ka kontrollis- õnneks kaudselt.
Kõik ikka selleks, et ma mingit valskust teha ei soovi. Ei soovinudki.
Tegelikult selle pi...iproovi andmine on analoogne sportlaste dopinguproovi andmisega.
Proov valatakse kohe peale andmist kahte eraldi purki, millised eraldi pitseeritakse. Kui A proovi tulemustega klient rahul ei ole saab taodelda B proovi avamist. Loodan, et B proovini asi ei jõuagi.
Järgnesid arsti küsimused spordi ja liikumise kohta.
Kui sai mainitud, et käin paar korda nädalas Tapiola ujulas sulistamas ja tegelen ka möödaminnes laskespordiga siis rohkem küsimusi spordi kohta ei tulnud.
Kiideti heaks minu sportlikud eluviisid.
Seejärel veel vastuvõtu lõpus tutvustas arst mulle korda, mida teha siis kui ma peaksin haigestuma.
Et tuleb helistada nende tervisekeskuse teatavale telefoninumbrile. Heakene küll, sain targemaks ja tänasin viisakalt abi eest.
Siis arst pidas vajalikuks selgitada, mida tähendab selline asi, kui digitaalne retsept. Nendel on digiretsept siin täiesti uus asi ja nähtus omaette.
Ütlesin lugupeetud arstile, et see võib ju neil siin Soomes uus teema olla aga meie jaoks Eestist on tegemist juba üle- eilse päevaga.
Nii et lubasin arstile pühalikult, et digitaalse retseptiga ma saan päris üksi ka hakkama, kui selline peaks minu nimele välja kirjutatama.
Viimaseks tegevuseks oli tervisekeskuses minult vereproovi võtmine.
See kulges libedasti ja õnneks mingite probleemideta.
Meditsiiniõde oli õnneks asjatundja omal alal ja sai mu käeveeni kohe kätte süstlanõela esimese torkega.
Vastupidiselt mõnel tema ametiõel on selle protseduuri tegemine Eestis aga seevastu väga problemaatiline- tean seda omadest kogemusest. Kahjuks.
Kõik vedelikest võetavad proovid võetud andis meditsiiniõde mulle pühalikult naeratades suulise loa minna kohe sööma ja teha seda korralikult peale 10 tunnist söömata olekut.
