25. aprill 2014

OP pangakaart ja netipank: Elu ja töö Soomes, 15. osa

OP-Pohjola elik siis Osuuspankkis sai nädalat paar tagasi avatud pangaarve.

Niipaljukest siis mälu värskenduseks ja teadmiseks.


Praktiliselt ja eluliselt vajalik oli selline samm astuda.

Ilma Soome pangas arveldusarveta on küll elu võimalik, kuid lihtsam on omada mõnes Soome pangas ka arvet. Asjaajamise mõttes.

Pangakaardi kättesaamine OP pangast oli panga enda poolt seatud selgesse sõltuvusse esimese palga laekumisega minu pangaarvele.

Nüüd kui aprillikuu esimeses pooles sai nädalake tööd tehtud oli oodata ka esimese palga laekumist panga arvele. 

Palga maksmine käib Soomes tavaliselt kaks korda kuus, kui ei ole kokku lepitud tööandjaga teisiti.

Kõik läkski alguses nii nagu planeeritud st minu raske töö eest bussiga reisijate veol Espoos laekus palk kenasti pangaarvele ja seega oli mul põhjust seada sammud Espoosse OP pangakontorisse.

Pangas telleriks väga kena soome neiu. Justkui Miss Soome finaalist otse OP Osuuspanka tööle tulnud. Mul endal tuli teda vaadates nooruse ilus aega koheselt meelde;)

Olid ajad olid majad...

Mina aga nüüd võrreldes panga telleriga... nagu Põrgupõhja Jürka.

Kõik minu väline ilu on jäänud aastakümnete taha, seesmine ilu aga enam nii väga välja ei paista ja esile ei tungi - tuleb kaua vaadata, kui midagi sellest üldse silma hakkab. 

Kõik oleneb vaatajast ja tema silmadest ning muudest asjaoludest.

Põrgupõhja Jürka mõõdu annan kah välja v.a. see erisus, et Jürka oli vägagi tugeva juukse(karva) kasvuga, mida minu kohta enam öelda ei saa. 

Aeg on oma töö teinud. 

Päikesepeegeldust on pealaele rohkem kui vaja juba tekkinud. Kuid teisalt- päikesetsakra on kenasti avanenud ja läigib täiega.

Seega algus OP pangakontoris ei olnud väga mind soosiv väliste tundemärkide põhjal otsustades. 

Hea veel et mul oli bussijuhile sobilik ja firma logoga valge triiksärk seljas, lips ees ja must viigipüks jalas. 

Riietus pakkus natuke mulle endale vähemalt hingerahu.

Kohustuslik "hei" pangakontoris tellerile öeldud ütlesin oma suures tagasihoidlikkuses panganeiule põhjuse, miks ma tema palge ette julgesin ilmuda.

Tuli kohe välja ilma pikema jututa, et OP pangakaart on mulle valmis tehtud ja selle saan kohe kätte.

Pangakaardi kood saadetakse siin eelnevalt postiga ja see oli mul juba varem käes.

Viisin tasa ja targu temaatilise jutu ka netipanga koodidele, milliste järele ka mul vajadus on.

Sellepeale sain kerge kõhkleva vastuse a`la, et OP pank on selline pank, kes ikka vähemalt 3 kuud vaatab uue kliendi rahalisi voogusid (elik siis sisse ja väljaminekuid) ja siis alles pangas otsustatakse kas antakse kliendile netipanga koodid või mitte seda ei tehta.

Selline vastus tellerist kaunitari poolt oli mulle kergelt öeldes üllatav.

Samas aga ma koondasin kiirelt oma mõtted ja valisin rünnakuks uue taktika. Nii lihtsalt ei saa ka kohe öelda nägemist ja minekit teha.

Vahepeal vilksatas peas ka mõte, et ongi siiani hästi elu siin läinud ning tagasilööke pole nagu olnudki. Nüüd siis oli paistmas esimene selline ja väheke ootamatult esile kerkinud teine.

Siiski oli mul kohe võtta tagataskust väike trump välja, mille tellerile välja käisin nagu kaardimängus ässa. Järgnev minu poolne käik aga üllatas teda meie vestluses.

Nimelt käisime kolleegi Karel- iga koos OP panga Itäkeskuse kontoris omale pangakaarte vormistamas paar nädalat tagasi ja pangaarvet avamas ja seal lubati meile ka netipanga koodid koos pangakaardiga kätte anda.

Karel sai mõne päev tagasi omale Leppavaara OP pangakontorist nii pangakaardi kui netipanga koodid ilma probleemideta kätte.

Rääkisin selle loo ka nüüd Espootori OP panga tellerile ära ja seejärel tuli temakeselt selline vastus, et...a`la meil pangas on küll sellised regulatsioonid ja tööjuhised aga.... neid regulatsioone saab ka mugandada vastava kliendi soove arvestades.

Eestis öeldaks selle kohta, et tuleb olla paindliku suhtumisega ja otsida lahendusi....

Jätkasin samas vaimus oma jutuga edasi.

Ütlesin et OP pangal on väga positiivne hinnang FB eesti kommuunis jne jne. 

See jutt aitas mind igas mõttes oma eesmärkide saavutamisel edasi liikuda. 

Minu ees oli sihtmärk olemas telleri näol ja kogenud laskesportlasena ma seda sihtmärki enam silmist ei lasknud;)

Jutt aga lippab mul vajadusel kui siidi ning igal teemal võin rääkida vabalt pea igal teemal...tunde.

Sellise jutu peale vaatasin kaunitarile sügavalt silma ja mõistsin et vaekauss hakkab vaikselt minu kasuks pöörduma.

Tsiteerime siinjuures klassikuid, mida ma enda kohta antud hetkel oleks saanud öelda vaadates tellerit leti taga.
"Kui just minu kõrge iga mind välja ei vabandaks siis võinuks minu jutust pangatellerile just sel hetkel mida kõike arvata..."
Oli näha telleri suhtumises jää sulamist netipanga koodide teemal minule positiivsemas suunas.

Teller oli minu jutust ja FB sellisest vastukajast vägagi meelitatud OP panga kohta.

Oli kohe nii meelitatud, et ütles et annab mulle ka netipanga koodid kätte.

Enne veel chat`as arvutis ja konsulteeris sellisel viisil kellegagi pangast. 

Seejärel seletas mulle, et OP erinevates pangakontorites on ka erinev taktika panga netikoodide kätteandmisel.

Niipaljukest siis panga regulatsioonidest ja muudest taolistest temaatilistest toredatest nn juhtnööridest.

Niisiis minu tagasihoidlik ja järjekindel tegutsemine viis seekord sihile.

Õnneks läks.

OP panga netipanga koodid on siis siinmail ikka paberkandjal nii nagu Eesti aastat 15 tagasi. See fakt aga ei oma enam mingit tähendust. 

Peamine et saan OP netipanka kasutada.

Panga teller oli aga juba seejärel täitsa sõiduvees... seletas mulle pikalt- laialt kuidas OP panga netipank töötab. 

Detailideni välja. Väga põhjalikult oma töösse suhtuv teller igatahes.

Panga teller võttis ühe näidiskonto netipangas lahti.

Pööras oma arvuti kuvari minu poole ja näitas mulle siis pea iga lingi tähendust ja seletas pikalt kõike lahti. 

Proovisin küll vahele öelda, et mul sellelaadne tagasihoidlik kogemus ka eelnevalt olemas aga ei noh ega see sõnum talle enam kohale ei läinud.

Lasin telleril siis omas elemendis rahus toimetada ja seda ta oskas väga hästi teha. Au talle.

Lõpetuseks palus teller mul ikka helistada, kui probleemid tekkivad või nõu vajan. Ma ise loodan, et ta mõtles ikka seda, et ma helistan OP panka pangandusega seotud temaadel....

Niisiis kõik läks täna pangandusega teemaga hästi.

Nii nagu eelnevalt ka tõdetud - edu ametiasutustes sõltub inimlikust suhtumisest ja teenindaja heatahtlikkusest
.


NB! 

Mõtlen ise, et oleks olnud vast kergem asjaajamine, kui oleks läinud pangakaardile ja netikoodidele järele samasse pangakontorisse Itäkeskuses kus pangaarve avatud OP pangas sai.

Seal lubati kätte anda kogu soovitud pakett ja seletamist oleks olnud kindlasti vähem.

Ehk kellegile lugejatest on sellest infost edaspidi kasu tõusmas.

See siis tagantjärele tarkus aga asi seegi.

Täna siis reedene päev ja töönädala võiks peaaegu lõppenuks kuulutada. 

Täna on ka meil majas meie korteri saunakord ning seda ihuharimise võimalust ei saa mitte kasutamata jätta.

Homme st laupäev on veel mul tööpäev. 

Alustada tuleb kell kolm päeval ja töö erinevatel bussiliinidel kestab laupäeva südaööni välja.

Kokku tuleb ühe päevaga sõita seitset erinevat bussiliini nii et töö pakub suurt vaheludust igas mõttes. 

Päeva sisse mahub ka kaks liinibussi vahetust, milline on meie töö juures täiesti tavaline.

Õnneks pühapäev on vaba päev enne järgmist töönädalat.

Töine pinge ja tööpäevade pikkus hakkab kasvama maikuust, kui meie firma nn põhibussijuhid hakkavad puhkusegraafiku alusel puhkusele jääma.

Kuid õnneks võib siinjuures väita, et 10. tunnised tööpäevad mööduvad kiirelt reisijaid liinibussiga vedades.

21. aprill 2014

Laskevõistlus Toijalas: Elu ja töö Soomes, 14. osa

Neljast järjestikusest puhkepäevast on veel üks töövaba päev ees ja seekord hommikul algas sõit Espoost Toijala poole mõõda Tamperesse viidavat kiirteed.

Sõit just mitte pikk ei ole ja seda ajalises mõttes. 

Ütleme, et sai natuke autos mõtteid vahetada elu üle ja juba olimegi Toijala lasketiirus kohal.

Toijala laskurklubi kohalik laskur Indrek Tombak oli ka meid kohapeal vastu võtmas ja tutvustas mulle Toijala lasketiiru. 

Lisaks olid juba kohal kohalikud liikuva märgi laskeveteranid, kes samuti lasketreeningul- võistlusel osalesid eesotsas liikuva märgi laskmise väsimatu aktivisti Hannu Lötjönen- iga.

50 meetri jooksva metssea laskepaviljon


Soomes esindab Indrek Tombak Toijala laskespordiklubi - TUA ja Eestis jällegi Koeru LSK. 

Selline kooslus mitme laskespordiklubi vahel on täiesti võimalik ja lähtub praktilistest vajadustest ning oludest.

Mul endal oli see esimene kord Toijala lasketiiru ja klubi ruume külastada. 

Esmased muljed lasketiirust seejuures igati positiivset laadi.

Kogu Toijalas üles võetud pildimaterjal on näha siit, sest kõike pilte antud blogisse mahutada ei tundunud mulle olevat eriti hea mõte. 

Videod on aga siinsamas teieni toodud.


Toijala lasketiiru asukoht on väga hea. 

Toijalast ca 9 km kaugusel ja kohe maantee ääres. Tegemist siis kohaliku tähtsusega teega, millel liiklust suht vähe.


 


Endi Tõnisma jooksva metssea tulejoonel võistlemas.
Soomes võistleb Endi Tõnisma Toijala laskespordiklubi liikmena.


Suur kasu on Toijala laskurklubile sellest, et kogu lasketiiru alune maa kuulub klubile endale. 

Seega mingeid maavaidlusi ega renti maksta pole klubil vaja. 

Kõik lasketiiru hooned on laskurklubi enda liikmete poolt vabatahtliku töö korras ehitatud. 

Kogu lasketiiru ala ja ehitisi hoitakse korras samuti ühiskondliku st ühistöö korras.


Kohapeal on 50 meetri lasketiir koos kõigi vajalike seadmetega, 25 meetri püstolitiir ja 50 meetri jooksva metssea lasketiir. 

Kõigis lasketiirudes on lubatud lasta vaid väiksekaliibrilistest tulirelvadest. 100 meetri lasketiir asub antud tiirust natukene eemal.


Praegu mul endal ühtegi nn tulerauda elik siis vintpüssi Toijalasse kaasa võtta ei olnud. 

Seega vaatasin, kuidas teised laskemeistrid pauku tegid ja märklehti augustasid. 

Tehti seda hea eduga.



Jooksva metssea 50 meetri lasketiirus on kasutusel Toijala tiirus tavalised nn pabermärgid nn 2x märgid.


Toijala lasketiirus veel elektroonilisi märklehti 50 meetri lasketiirus kasutusel ei ole aga plaan on seda neil kindlasti lähiajal teha. 

Küsimus nii nagu ikka- laskespordiklubi rahalistes võimalustes.

Elektroonilised märgid on vägagi kallid seadmed, kuid tasuvad ennast kiiresti ära, sest märkide kulumaterjalidele kulub vähem rahalisi vahendeid.

Klubil on ostetud liikmetelt korjanduse teel saadud raha eest ka oma 300 Bar suruõhu kompressor.

Seega suruõhu probleemi Toijala laskurklubis ei ole. 

Kõik klubi liikmed saavad oma õhkrelvade suruõhuballoone kohapeal täita.


Suurt rõhku Toijala laskespordiklubis pannakse tööle noorte laskuritega. 

Kuna laskespordiklubi ruumid asuvad Toijala kesklinnas siis on kõigil soovijatel mugav ka lasketreeningutel käia. 

Peab ainult endal selleks soovi olema.

Klubi õhkrelvade lasketiirud asuvad maja keldriruumides ja on täielikult sobivad õhkrelvadest laskmiseks.


Olemas on ka kohapeal lastele õhkrelvadest laskmise abiseadmed ja neid on kasutada mitu tükki.