Töönädal läbi: Elu ja töö Soomes, 8. osa

Niikui sipsti esimene töönädal selleks korraks läbi. Ei pannud tähelegi, et aeg nii kiirelt on läinud.

Tänast tööpäeva alustasime kõigi koolitusel olnud uute bussijuhtidega kell 07.00 ja lõpetasime reedesele päevale kohaselt kella 15 paiku.

Sõitsime läbi ikka erinevaid bussiliine suure liinibussiga ja seekordne rõhuasetus oli suunatud Kamppi lõpp-peatusest väljuvatele liinidele. 

Samuti sõitsime Lautasaari kanti just mööda neid bussiliine, millised just sinna kanti sõitu teevad.

Millegipärast pakkus meie sõidujuhendaja Hannele aga mulle järjepidevalt sõita ja nii põrutasin liinibussiga läbi nii mõnegi marsruudi.

 Kõige keerulisem neist on üks mis sõidab ümber Kamppi ja edasi Lautasaarile. Bussiliin ise suht lühike aga keeruline sõita kitsaste teeolude tõttu. 

Ümber Kamppi sõitmine liinibussiga on ikka bussijuhilt vägagi suurt tähelepanelikkust nõudev tegevus.

Sõita seda bussiliini ümber Kamppi kaubanduskeskuse veel nn teli elik kolmeteljelise bussiga, millel pikkust 15 meetrit- no sõbrad see on bussijuhile ikka ekstra väljakutse.

Mõne bussiliini suhtes hakkas tekkima juba mingi mõistmine ja arusaam aga kahjuks ainult mõne bussiliini suhtes. Aega veel on ja jõuab neid bussiliinide marsruute veel rahulikult juurde õppida.

Palju abi loodame saada bussiliinidel sõitmisel Androidi App- ist (Andropas, milline on nii tasuta kui tasulises versioonis saadaval). 

Tasuta versioonis ei näita antud App vaid peatuseid. Nii et võib vabalt piirduda ka tasuta antud App versiooniga. Meile on see App vähemalt praegu väga kasulik igas mõttes.

Kõik on korras senikaua meie kui bussijuhtide jaoks, kuni on mobiilsidel korralik levi. 

Kui juhtumisi peaks siis poolel bussiliinil sõitmisel mobiiliside levi kaduma...siis on pehmelt ja veel viisakuse raamidesse jäädes jama majas. 

Lisaks on muidugi kasutada meil oma isiklikud navigaatorid (näiteks Garmin) ja tööandja poolt täpsed kaardid iga bussiliini marsruudi kohta. 

Me peame lihtsalt hakkama saama, muid valikuvõimalusi ei ole.

Meie selle nädala sõidujuhendaja Hannele- ga oli selleks korraks koostöö lõppenud. 

Tänasime teda, kes siis käteldes ja kes südamlikult kallistades tehtu eest. Emotsionaalne inimene nagu olen tegin seda ikkagi viimasel moel ja tundus et tal oli selle üle hea meel.

Hannele- ga koostöö oli väga meeldiv ja kindlasti kohtume temaga bussipargis ka edaspidi. Positiivsete inimestega on ikka soov ka edaspidi kokku saada ja kasvõi mõni sõna ning mõte vahetada.

Julgeks alljärgnevalt edasi anda nõuandeid Eestist tulevatele tulevastele Espoo liinibussi juhitele.
Hea on endale enne selgeks teha Google Maps vahendusel siinsete põhimagistraalide elik teede asukohad. Samuti võib eelnevalt kasutada selliseid lehekülgi netis kui HSL ja Reittiopas. Hea auto navigaator on ka abiks alati.
Suurema ekraaniga Androidi op. süsteemiga nutitelefon aitab paljuski erinevate bussiliinide õppimisele ja sõitmisele kaasa.
Peamiselt bussiliinide sõitmisel kasutatavad app- id on Andropas ja Bussit Reittiopas, millised saab tasuta alla laadida Play poest.

Koolituspäevad võivad esimesel nädalal minna suht pikaks ja väsitavaks aga sellega tuleb leppida. 

On päevi, kui lõunasöök jääb unistuseks ja tuleb leppida kiirtoiduga näiteks Kamppi keldrikorruse kiirtoidurestoranis. 

Tõsi, seal on bussijuhtidele vormiriietuses väike hinnasoodustus kohvi ostmisel. Asi seegi.

Liinibusside lõpp- peatustes on enamuses olemas tualetid bussijuhtidele ja seejuures päris korralikult hooldatud.

Serena busside lõpp-peatuses oli ehitatud uus tualett bussijuhtidele, milline lausa kiiskas puhtusest. Samas oli ka vastupidiseid näiteid aga neid oli mõned üksikud. 

Nii et kui ikka häda käes on siis mingi lahenduse leiab alati.

Samuti on lõpp- peatustes olemas bussijuhtide puhkeruumid, kuid seda vaid suuremates sellistes. 

Neis puhkeruumides on elektripliit, mikrolaineahi, külmik ja mõnes ka nõudepesumasin. 

Kõik enam- vähem vajalik on igatahes olemas nimetatud puhkeruumides, et bussijuhid saaks lõunatada ja ka puhata.

Veel tänasest päevast.

Jõudsin täna peale tööpäeva ka lipata K- Supermarketisse ja anda ära oma sama poeketi kliendikaardi taotluse. 

Seesamune taotlus oli minuga juba pea nädal aega kaasas olnud aga polnud mahti ühtegi nimetatud poeketi poodi sisse põigata.

Nüüd sai siis taotlus ära antud, maksin 8.40 eur kliendikaardi eest ja sain praegu ajutuse kliendikaardi. 

Mõne aja pärast saadetakse postiga mulle siis juba see õige ja ehe K- Plussa kliendikaart. Saan hakata siis iga ostu peale boonust koguma.

Ma ei ole kodumail kunagi huvi tundnud postis laekuvate reklaamide vastu aga siin millegipärast on selline huvi minus tärganud ning võiks lausa öelda et lõkkele löönud. 

Kui siin midagi soodsalt pakutakse siis soodushind on see tõesti, mitte nagu Eestis.

Puudutasin seda teemat juba ühes eelmises kirjutises nii et pikalt sel teemal siin peatuma ei hakkagi.

Märgin vaid, et tegu siis nimeliste elektrooniliste kaartidega, mis kehtib koos isikut tõendava dokumendiga. 

Kaart ise on uhkes rohelises ja hologrammiga/ helkuriga ümbrises. Helkur ikka selleks, et bussijuht ka pimedas näeks reisijat, kui viimane sellega peaks sõidusoovist peatuses märku andma.

Tänase õhtu kavas on veel meie majas (keldrikorrusel) ootamas meid õhtul saunavoor. 

Meie korter on saunavoorus õhtul kella 21- 22-ni. Kui on tahtmist saab veel edasi saunas olla, sest oleme viimased saunalised majas. 

Teiste korterite asukad käivad oma saunavoorus kõik varem ära.

Sellel nädalavahetusel on plaan võtta bussipargist üks vaba liinibuss ja sellega hakata bussiliine läbi sõitma ning õppima, milliseid meil kohe alguses vaja teada on. 

Liinibuss meile lubati anda ja selles suhtes sai kokkulepe ära tehtud busspargis.

Sellisel moel saab igal vabal päeval iga meie bussipargi uus bussijuht oma käsutusse liinibussi võtta ja bussiliine ning marsruute õppida. 

Sellist võimalust saab kasutada ainult nädalavahetusetel, sest siis on vabu busse pargis piisavalt saadaval.

Hea on muidugi veel see, et selline laupäevane- pühapäevane sõitmine saab tööandja poolt ka tasustatud. 

Seda tehakse küll mitte täie palga ulatuses aga ikkagi tehakse. Nii et õpid iseseisvalt bussiliine bussipargi liinibussiga ja sellele tegevusele makstakse veel pealegi. Super!

Mõtteid ja plaane on aga aeg on see mida lihtsalt praegu ei jagu kohe mitte kui kuidagi moodi. 

Tahaks ka mõnel kirbukal ära käia ja teha üks ühistranspordiga tiir Helsingi kesklinna kandis ning sõita ringi metrooga. 

Kõik see peab aga ootama oma järge, sest tööasjad on praegu kõige tähtsamal kohal ning sellest ei saa kuidagi ei üle ega ümber.

Kui töö laabuma hakkab siis saab hakata oma vabal ajal tegemiste haaret laiendama. Seniks peab aga oma soovid panema ootele vaba aja suhtes. 

Loota on, et tulevate pühade ajal antakse töölt rohkem vaba aega ning siis saab ka Helsingis rohkem ringi vaadata. Ühistranspordi kaart ju pea tasuta mul juba olemas.

Kalapäev: Elu ja töö Soomes, 7. osa

Muidu täiesti tavaline tööpäev meile, kes me oleme nüüd Soome tulnud bussijuhtideks Eestist.

See, et tegu on juba neljapäevaga (kui seda enne muidu isegi tähele ei oskaks panna) saime väga hästi oma lõhnataju kaudu teada meie tööandja söökla kaudu.

Neljapäev on kalapäev ja pakuti kalatoite. 

Kes ikka väga maitsvalt valmistatud kalarooga keedetud kartulitega ei soovinud sai vorstikastet kartulitega omale kõhutäiteks võtta. 

Lisaks salat, mahl, morss, kohvi, tee on kõik ühe toidukorra hinna sees. Toit nii nagu ikka - väga maitsev.

Magustoidu söömisega oli juba mul tõsiseid probleeme aga kuna kissell- puuviljadega oli vägagi isuäratav ei saanud ma sellest magusa portsust loobuda.

Lõunasööki hakatakse pakkuma meie ettevõtte sööklas juba hommikul kolmveerand kümme. 

Nii et võib hommikul ilma söömata ka välja tulla ja kõhu töökohas ilusti ära täita. Sellisest ühest hommikusest söömakorrast jagub terveks päevaks. 

Ma ei kirjuta seda söömise juttu siia sellepärast, et söömine mulle kõige tähtsam tegevus elus oleks.

Teen seda selleks, et lugeja mõistaks kuivõrd saab üks lugupeetud tööandja töötaja eest hoolt kanda.

Jättes tänasest kirjatööst välja tööjutu saan öelda, et Espoos käib praegu kevadine teede puhastamine talvisest prahist, liivast ja muust sodist. 

Enne korjatakse harjadega masinatega kõik see materjal teede äärtest kokku ja siis tulevad pesuritega masinad ning tänavad pestakse lihtsalt puhtaks.

Uskuge mind, tänavad on siin väga puhtad. Tallinna tänavatega võrdlusmomenti sisse siia tuua tundub lausa pühaduse rüvetamisena. 

Väga ilus vaadata ja silm lausa puhkab kui siin bussiga terve päeva ringi sõidad. 

Ka eramajade omanikud hoiavad oma kruntide esised puhtad ja nii on moodustuv üldpilt heakorrast väga viis.

Liiklusest niipalju, et ülekäiguradadele lähenedes tuleb olla äärmiselt ettevaatlik. 

Inimesed sh ka koolilapsed lihtsalt astuvad ülekäigurajale ja seda tehakse täiesti usaldavalt autojuhtide suhtes, vaatamata isegi mõnikord seda kas auto tuleb või mitte. 

Olen ise juba paari väga ohtliku olukorda sellest tingituna näinud.

Täiesti loomupärane ja igapäevane on, et kui autojuht jalakäia üle tee laseb ülekäigurajal siis jalakäia tõstab käe ja tänab autojuhti. 

Üksteise suhtes lugupidamine on alati teretulnud.

Liinibussi saab siin peatada peatuses vaid kahel moel. Esiteks kas peatuses keegi reisijatest tõstab käe või bussis vajutab keegi "stopp" nuppu. 

Kui neid kahte tegevust keegi ei tee siis buss ei peatu peatuses. Reisijad seda kõike teavad ja mingeid probleeme siin ei teki.

Piletikontrollid on liinibussis siin Espoo kandis väga harva käimas. 

Nii mulle on selle teema kohta räägitud bussijuhtide poolt. Bussijuht üldjuhul reisijate bussisõidu tasumise eest ei vastuta. 

Bussijuhi ülesanne on reisijad punktist A puhkti B viia ja seda teha ainult ühel moel - turvaliselt, ilma kiirustamata.

Kui keegi juhtumisi peakski ilma piletita sõitma ja selle tegevusega vahele piletikontrollile jääma on trahv selle eest reisijale kohe ka tulemas.

Kuivõrd Helsingi ja ka Espoo on kaetud mobiilsete kiirusmõõtekaameratega siis on igati mõistlik kehtivatest kiirusepiirangutest kinni pidada. 

Kiiruse ületamise eest liinibussiga maksab nimetatud trahvid bussijuht ise.

Bussijuhtide kiirusepiirangutest kinnipidamist jälgitakse samas ka tööandja poolt. 

Reisijad on samuti ise väga usinad kohe bussiettevõttesse helistama, kui bussijuht kiirust ületab. Usin rahvas siis selle poolest.

Paljudes kohtades on Espoos näiteks kinnitatud postidele liiklusvahendi liikumise kiirust näitavad tablood. 

Siis on kohe näha, kui bussijuht sõidab lubatus kiiremini, sest siis on tablool näha kiiruse number punasena. Sellised seadmed distsiplineerivad suht palju autojuhte sõitma lubatud kiirusega.

Elamuehitus Espoos käib täiel rindel. Seda on igal pool näha, kuhu ka bussiliinid siin meid pole viinud ja viivad. 

Paljud ehitajad on muidugi Eestist, sest nn töömaadel seisab suht palju meie Eesti numbrimärkidega sõiduautosid.

Vaatamata elavale elamuehitusele aga napib endiselt Helsingi piirkonnas üüripindasid just korterite näol. Neid ei jõuta lihtsalt nii palju ehitada, kui nõudlus on.

Homme on selline plaan, et sõidame veel kõik koos Helsingi suunal seekord liinibussiga koolitussõite mööda erinevaid marsruute.

Järgmisel nädalal on juba meil endil vaja bussirooli keerata konkreetsel liinil koos vanema ja kogenud bussijuhi juhendamisel. 

Siis tuleb ka juba reisijatele ise pileteid müüja ja mis peamine- ka õiget marsruuti pidi sõita. See viimane ülesanne saab siin kõige raskem olema.

Nii nagu teada, kui juhtumisi peaks liinibussiga sõitma õigest mahasõidust või pealesõidust kiirteel mööda on liinibussiga väga raske kuskilt ümberpööramiseks kohta leida. 

Kuid lootusetu optimistina ei heida me meelt vaid tegutseme kindlalt edasi.