Konrad Mäe maalide näitusest kirjutab näituse kuraator Pilvi Kalhaman EMMA- st järgmist.
Näitus esitleb ulatuslikult Eesti modernismi liidri Konrad Mägi (1878−1925) loomingut.
Näitusel on väljas märkimisväärne osa Konrad Mäe säilinud maalidest, kokku umbes 150 tööd.
Lisaks maastikutöödele on näitusel Konrad Mäe portreekunsti pärlid.
Oma esimesed maalid tegi Mägi Ahvenamaal pärast õpinguid Peterburis.
Esimene säilinud Konrad Mäe maal Ahvenamaa maastikuga.
Helsingis õppis Konrad Mägi mõnda aega Ateneumis.
Pärast seda viis kunstniku tee Prantsusmaale, Norrasse, Saksamaale, Itaaliasse ja tagasi Eestisse.
Kosmopoliit Mägi kaasas oma maalidele reisidel nähtu, kogetu ja õpitu.
Ta kasutas erinevaid väljendusvorme vabalt ja maalis loodust erinevates kohtades alati erinevalt.
Julge värvikasutajana paistab ta silma paljude kaasaegsete kunstnike seast.
Omanäolise kunstnikuna on Konrad Mägil võrratu Euroopa modernismiajaloos, millesse meie aeg on valmis investeerima ka äärealade andeid.
Samas on meie arusaam ajastu kunstist mitmekesistumas.
Loodus oli Mägi peamiseks inspiratsiooniks.
See oli ressurss, mille kaudu ta uuris maalikunsti võimalusi, inimlikkust ja nähtava reaalsuse taha peidetud elu saladust.
Reaalse maailma reprodutseerimise asemel oli tema jaoks oluline see, kuidas maalida ja väljendada asju, mida ainult maalikunst suudab edasi anda.
Põnevad portreed rõhutavad ka Mägi püüdlust luua modellitegelasest eelkõige huvitav maal.
Näitusel on näha 150 kunstipärli Konrad Mäe maalidest.
Kokku maalis Konrad Mägi oma eluajal 400 maali.
Näitusel olevad kõik maalid on nähtavad selle viite kaudu.
Näha saab Konrad Mäe maalide paremikku kuuluvat valikut.
Maalitud on maalid K. Mäe poolt Saaremaal, Lõuna- Eestist (Saadjärv, Pühajärv) jne.
Omaette väljapanek on K. Mäe Itaalias maalitud maalidest s.h Capri saarel maalitud teosed.
Kui näitusel kogetud võrratud emotsioonid kokku võtta siis mulle isiklikult jätsid kõige sügavama mulje K. Mäe kodumaa võrratust loodusest maalitud maalid.
Mõned näited.
Oma kunstnikutee alguses maalis K. Mägi portreid, et omale elatist teenida.
Sellest eluperioodist on näitusel omaette väljapanek. Mõned näited.
Mõned näited K. Mäe Itaalias maalitud maalidest.
K. Mägi asus elama Tartusse Euroopa reiside järgselt sügisel 1922. Sellel ajal juba oli ta tunnustatud kunstnik nii kodumaal kui välismaal.
Mägi alustas Pallase kunstikoolis uuesti tööd õpetajana. Samal ajal viimistles ta oma Itaalias tehtud maale.
K. Mägi tervis ei olnud sel ajal enam hea. Reumale lisaks vaevas teda närvihaigus mille tõttu tema vaimne tervis ei olnud hea.
Osaliselt tervie tõttu ta veetis aastatel 1923- 1924 Saadjärvel, Pallase kunstikooli poolt ostetud mõisas.
Seal valmisid tema viimased maalid ja akvarellid.
K. Mägi oli oma elu viimastel aastatel 1924 haiglaravil nii Saksamaal kui Eestis.
Lõhkudes oma korteri ja enda maale kevadel aastal 1925 paigutati K. Mägi vaimuhaiglasse Tartus kui "endale ja teistele ohtlikuna".
Tartu vaimuhaiglas Konrad Mägi suri 15. augustil 1925. aastal.
Eesti modernism maalikunstis ei ole just kogu aeg elanud läbi häid aegu.
1940 ja 1950- ndatel aastatel Nõukogude Eestis oli moderne maalikunsti ja s.h K. Mägi teosed keelatud.
K. Mägi looming vabanes keelust aastal 1959 Nõukogude Eestis kui Tallinna Kunstimuuseum korraldas tema reprospektiivse näituse.
Kuid siiski.
Konrad Mäe vaimsus ja tema suurepärased modernistlikud maaliteosed elavad meie seas edasi mille kohta ta on ise öelnud järgneva mõtte...
Täiendavat lugemist (soome keeles):
