Millesed on seekordse blogi sissekande teemad märksõnadena?
Horoskoop, Tiibeti liidri Dalai Laama 10 soovitust, asjakohased raadiosaated ERR ja R2 saatekavade valikutest viidetega, laskesport 2017, elust Soome Vabariigis 2017. aastal mitme kandi pealt ja lõpetuseks pakun kurbliku alatooniga emotsiooni armastuse kõiksest väest meie siinses maises elus.
Horoskoobi prognoos minu tähtkujule oli 2017. aastaks seejuures paljulubav.
Suumime kohe teemale lähemale ja laskume üksikasjadesse ning pärast kommenteerime.
Sa ilmselt tead, et oled väga praktiline ja organiseeritud, isegi pedantne inimene. Sel aastal ootavad sind head uudised, mis tulevad tõenäoliselt kas õdedelt-vendadelt või siis lähedastelt kogukonnas. Kasuta ära Jupiteri häid mõjusid ning hoia armastatud inimestega ühendust – kui sa räägid tõtt, siis on sul võimalus viia need suhted järgmisele tasandile.Kommentaariks 2017. aasta horoskoobile. Kuidas siis tegelikult läks?
Ilmselt oled sa praeguseks ka tüdinenud Saturni mõjudest, mis sind on viimastel aastatel pidevalt väntsutanud ja tagant utsitanud. Jah, suureks kasvamine on tõesti raske töö! Saturni ülesanne on aga sind peksta ja vormida, seni kuni muutud iseenda paremaks versiooniks. See on aga samas olnud stressirohke, toonud kaasa palju emotsionaalset ja kohati isegi füüsilist piina ning suurenenud on vastutus. Samas on see kõik seda lõpuks väärt. Kaua veel, võid sa küsida? Saturn mõjutab sind kuni 2017. aasta detsembrikuuni. Pea vastu!
Raha ja karjäär
Jaanuarist oktoobrini võib sulle tunduda, et rahaasjadega on asjad küllalt korras, seega tasub natuke lõbutseda, kuni seda endale lubada saad. See periood ei kesta aga pikalt. Sul võib tekkida ootamatult ka tahtmine osta endale midagi, mida sa iial ei arvanud, et vajaksid. Kaalu ost enne põhjalikult läbi. Sa pead mõistma, et kõik raskused, mis su teele satuvad, ei tule sinna seetõttu, et sa oleksid kuidagi halb inimene. Kõik juhtub põhjusega, me lihtsalt ei suuda alati neid põhjuseid esmapilgul mõista.
Armastus
Neitsite aasta on täis seksuaalset võimumängu, sa peaksid püüdma seda mitte ära kasutada selleks, et suhet manipuleerida. Kui sa juba oled suhtes, näitavad taevakaardid, et su partner eemaldub sinust või on muutunud kellekski, keda sa päriselt enam ära ei tunne. On tõenäoliselt õige hetk selle inimesega taas tuttavaks saada. Vallalised Neitsid võivad aga avastada, et neil on kummaline tõmme kellegi vastu, keda nad just kohtasid.
Sulle võib tunduda, et sa tunned teda juba aastaid. Väljavõte ajalehest "Postimees"
Planeedi Jupiteri seis oli mulle soodne ja paljulubav.
Saturni mõjudest olin juba tõesti väga- väga väsinud. Suureks ei ole veel kasvanud (vaimult) ja pean tõdema et see kasvamine on raske tõesti olnud. Peksa ei saanud. Läks õnneks. Panin selle tänuks küünla just põlema.
Kõik oma ostud mõtlesin enne väga läbi. Detailideni seejuures. Peamiselt teostasin oma tagasihoidlikud ostud kohalikust Lidl kauplusest.
Rohkemaks ja enamaks võimalusi kahjuks ei saanud endale lubada. Kui need ostud oleks tegemata jäänud siis poleks ka kes neid tähti siinkohal enam ritta seaks...
Võtsin täie mõistusega neid otseseid ja kaudseid raskusi, millised minu ette planeedi Saturni seis Jupiteriga seadis. Talusin neid raskuseid vapralt ja püstipäi. Ei andnud alla. Võitlesin raskustele vastu.
Inimese areng toimubki eluraskusi ületades. Poleks probleeme poleks ka arengut.
Vaid mõtteliseks raskuseks osutus ühe köögi remont. Tegelikkus oli midagi muud ja teostus lihtsam.
Krohvi-, elektri-, kanalisatsiooni-, plaatimis ja viimistlustööde teostus sai tehtud ühemehe osaühingu K.O.K poolt. Lahtiseletatuna osaühingu Kõik Oma Kätega poolt elik ise tehtud- hästi tehtud.
Tammepuust köögi töötasapind, integreeritav köögitehnika, tellitud LED valgustus Hiinast.
Köögimööbli kapid sai samuti ise tehtud ja kohale monteeritud. Köögimööbli disaini valiku osas otsisin inspiratsiooni internetist ja otsitu sealt ka leidsin.
Tuleb uskuda iseenda oskustesse ja võimetesse midagi uut ja ilusat luua. Siiks kõik õnnestub.
Kui usk on olemas saab ka üle igast mäest, mis elu meie ette veeretab. Tuletan meelde seejuures planeedi Saturni seisu Jupiteriga 2017. aastal.
Suhtemängud jäid sellel aastal olemata.
Suhtlesin iga päev iseendaga ja vahel ka teistega ning peamiselt võõramaa keeles.
Hakkama sain. Kuigi pean ausalt tunnistama ja lisama, et vahetevahel oli väga raske isegi isendast arusaamisele jõudmisega, mis siis veel teistest rääkida.
Reisimise osa horoskoobis läks täiesti täkke.
Reisisin pikalt ja omadega Helsingi ja Tallinna vahel. Reisisin perioodiliselt.
Laevaga. Kevadest sügiseni. Tore oli. Ilm oli kena, kuid enamalt tuuline.
Inimesed laevas lõbusad. Manustasid omale ette toodud topsikutest erinevaid jooke ja muutusid seeläbi järjest lõbusamaks.
Mõned kodanikud seadsid kohe peale laeva tulekut söögikohtade poole. Sõin ja jõin seal minaga suhu ei saand midagi....
Eriti laulihimulised kodanikekest reisijad laulsid laevas selleks eraldatud kohtadeks, milliseid nad karaoke baarideks nimetavad, üksteise võidu.
Vahva oli.
Vähemalt neil kes selles pidulikus ürituses osalesid. Teistele see aktsioon väga meelejärgi ei olnud, kuid valju protesteerimist ka ei olnud.
Mõned väga väsinud kodanikud laevas marsruudil Helsingi- Tallinn aga magasid koridorides pikutades. Peamine et inimene rahul on. Nemad olid. Hea seegi.
Oli ka üks välisreis Rootsi kuningriiki.
See oli võistlusreis ja sai teoks tänu reisikorraldaja SVA- le, kes kattis reisiga seotud kõik kulud. Tänutundega mõtlen seejuures SVA-le. Olge te sõbrad tänatud.
Tuttavaks sain aasta jooksul kaudselt tuhandete inimestega kes Helsingi piirkonnas liinibussi sisenesid ja sellest ka õnneks ise omal jalal väljusid. Tegid nad seda vabal tahtel- enamalt jaolt.
Siinjuures olid mõned erandid kui tuli rakendada võimuorganite poolt jõuvõtteid aga need ei vääri suuremat äramärkimist ega tähelepanu pööramist.
2018. aasta horoskoop on minule veelgi intrigeerivam planeetide seisude poolest. Saab näha.
Universum on ikka üllatusi täis ja meie peame siin planeedil Maa seda kõike omal nahal taluma. Nii heas kui halvas.
Samas ei saa jätta tähelepanuta Jaapani teadlaste uuringut horoskoopide kohta.
Nimelt teadlased koostasid 200 inimesest koosneva grupi.
Kirjutati üles nende inimeste viimaste aastatel toimunud elulised sündmused ja kõrvutati neid tegevusi siis horoskoobi poolt pakutuga. Tänapäeva arvutustehnika võimekus tuli siin kasuks.
95% ülatuses ja enam ei ühtinud horoskoobi poolt pakutu uuritavate poolt tegelikkuses läbielatuga ja toimunuga.
Kuid ärgem võtkem siiski meilt seda lõbusat seltskondliku mängu horoskoopide lugemisel ja miks mitte ka koostamisel. See on lõbus tegevus ja meeleolukas lugemine.
Tiibeti liidri Dalai Laama 10 soovitust.
1. Eemalduge kõigist mürgistest inimestest.
2. Makske oma võlad õigeaegselt.
3. Pidage kinni oma lubadustest.
4. Andke teistele teha see, mida te ei taha teha.
5.Puhake ja tegutsege.
6. Visake ära, koristage ja organiseerige.
7. Hoolitsege oma tervise eest.
8. Astuge rasketele olukordadele vastu.
9. Aksepteerige.
10. Andestage.
Jätame nüüd horoskoobi ja tähtkujud ning planeetidevahelised seisud.
Võtame ette paar lõbusamat teemat.
Vahelduseks.
Kõigepealt minu arvamuse järgi paar viidet paremale järjejutule Vikerraadios 2017. aastal.
Vikerraadios 2017. aasta alguses eetris olnud järjejutt Hendrik Groen "Salapäevik".
Hollandi autori romaan, mis saanud juba rahvusvaheliseks bestselleriks.
Kas elu vanadekodus võib olla lõbus? Küllap sõltub kõik inimese enda suhtumisest. 83 ja 1/4 aastat vana Henk igatahes kujutab argipäevi ühes Amsterdami vanadekodus vägagi humoorikalt.Raamatust loeb võrratult ja ilmekalt katkendeid Andrus Vaarik.
1. osa, 2. osa, 3. osa, 4. osa, 5. osa
ERR Vikerraadios eetris olnud järjejutt Hendrik Groen „Kuniks elu”, eelmise menuki järg.
Veelkord tõestatakse ära et vanus on vaid üks number ja ei midagi muud.
1. osa, 2. osa, 3. osa, 4. osa, 5. osa
Järjejutu loeb Andrus Vaarik kes annab teile edasi vanahärra seikluseid Amsterdami vanadekodus.
Vanahärra Henk püüab ellu ikka positiivselt suhtuda ja argistesse päevadesse vanadekodus vaheldust leida. Näiteks on ta asutanud klubi Vakumisu (Vanad, Kuid Mitte Surnud). Nüüd on kirjastuselt Eesti Raamat ilmunud ka selle rahvusvaheliselt menuka raamatu järg ehk uus salapäevik.
Edasi viide Vikerraadio saatele "Peresaade".
Üle tükima aja üks asjalik ja professionaalselt esitatud raadiosaade paarisuhtest.
ERR Vikerraadios eetris olnud raadiosaade "Peresaade" 31.11.2017.
Selles konkreetses saates räägitakse naistest ja mis peamine seejuures- paarisuhtest.
Mõningad temaatilised aspektid tuuakse välja uues valguses.
Ei ole asjata kulutatud aeg seda saatesarja kuulates.
Vanu tõdesid elust endast on ikka ja alati hää kuulata. Praktiline pool jääb juba teie endi teostada.
Seejuures ärgem tänasel päeval unustagem "Me too" kampaaniat ja sellega seonduvat.
Vikerraadio “Peresaade” räägib perest, paarisuhtest ja kõigest sellega seonduvast. Miks pere on inimese jaoks nii tähtis? Millised on perekonnaelu faasid? Millega arvestada mesinädalate faasis, millega siis, kui sünnivad väikesed lapsed ja siis, kui nad kasvavad suuremaks?
Mis toimub peres, kui lapsed kodust lahkuvad? Miks suhted ja pered lagunevad? Kas selle vastu on rohtu või ongi see ajastu märk? Kas arm roostetab?
Mõtiskleme, mida lapsed vajavad, et kasvada eluterveteks, empaatilisteks ja toimetulevateks. Räägime naistest ja meestest, seksist ja seksuaalsusest, ämmadest ja emaarmastusest, lahutusest ja kärgperedest, armastusest ja sõprusest ehk elust enesest, koos kõigi tema võlude ja valudega.
Saate autor on perekonna psühhoterapeut Katrin Saali Saul.
Veel üks juba mõtteainet ja kaasamõtlemist pakkuv ERR Vikerraadio saade 2017. aastast.
Ööülikool. Füüsik Tiit Lukki "On või ei ole - selles pole küsimus"
Minu meelest väga huvitav ja kaasamõtlemist pakkuv raadiosaade.
Saates käsitletakse üht teemat ja selle teema selgituseks on lisatud alljärgnev video- amazing starlings murmuration.
Seletuse sellise huvitava nähtuse kohta saate kui kuulate saadet.
Raadiosaate peamisi küsimusi on kokku võetud ühte lausesse-
"Me võime teha mis me tahame aga me ei saa tahta mis me tahame"
Mõelge isekeskis ja rahulikult selle lause tähenduse üle.
Kas on kõik meie ümber on ikka nii lihtne kui me ette seda kujutame või on olemas see "midagi" mida me ei näe vaid tajume?
Kust tulevad meie mõtted ja tahtmised? Miks meie kõik soovid ja mõtted ei täitu?
Kas on veel midagi lisaks meie eluteed juhtimas, mida me ei näe aga osad meist tajuvad?
Neile ja paljudele teistele küsimustele proovibki selle raadiosaate esineja selgust tuua.
Tõelistele esoteerikahuvilistele on kindlasti maiuspala Raadio 2 saade "Hallo, Kosmos".
Selle saatesarja valikust pakun seekord välja teeneka parapsühholoogi Ilmar Soomere saate.
Tervet saadet siinjuures ära jutustada ei jõua, kuid kinntan, et raadiosaade on huvitav ja paljude teemade käsitlustega.
Üks pilt jõulukuul 2017 meie töökohas HSL poolt läbi viidud päevast.
HSL pakkus kooki ja kohvi kõigile bussijuhtidele.
Kingituseks pakkus sellel aastal HSL omalt poolt akupanga, et bussijuhtidel tööl olles kunagi mobiiltelefoni aku tühjaks ei saaks.
Edasi võtan ette kirjutada laskespordist. Kokkuvõtvalt ja lühidalt.
Selles vallas ma arvan, et oli täiesti tasemel võistluseid pakkuv aasta. Mõtlen siinkohal liikuva märgi laskmist.
Heli Rassi memoriaalvõistlus aprillikuu lõpus kujunes omajagu uueks verstapostiks 50m jooksva metssea laskmisel.
Seekord oli meil Elva lasketiirus kasutada täiesti oma elektrooniline märk. Elektroonilise märgi kasutamine hoiab võistlusel kokku kohtunike tööresussi, sest varjendis pole kohtunike vaja enam kasutada.
Võistluse läbiviimise kiiruses võitu paljut seejuures ei ole, kuid võistluse läbiviimsel on võit mugavuses. Vajadus on vaid ühe tulejoone kohtuniku järele.
Jaanipäeval viisime kõigi võistlusel osalevate liikuva märgi laskuritega ühisel jõul ning nõul läbi esimese T. Raudsaare karikavõistluse Tartumaa Tervisespordikeskuses. Võistlus sai teoks tänu Karl Kontori mõistvale ja soosivale suhtumisele meie poolt läbiviidavasse võistlusesse. Tänud!
Kõik võistlejad said sellel võistlusel auhindadega pärjatud, mis laskurite motivatsiooni veelgi rohkem lisas. Võistlusel osales ka üks tubli laskesportlane Lätist.
Eesti seeniorlaskurid võistlesid kuulilaskmise laskeharjutustes Kangasalal Suomatka lasketiirus maikuu lõpus ning novembrikuus Toijalas õhkrelvaedest laskmises. Nii kui alati võitis sõprus ja laskesport. Oli eneseületamisi ja häid tulemusi.
Endel Kaasiku ja Marek Multram võistlesid edukalt Põhjamaade meistrivõistlustel püstoli laskealadel Rootsis. Üle pikkade aastate olid Eesti seeniorlaskurid jälle sellel võistlusel esindatud ja meie laskurid võeti sõbralikult korraldajate poolt vastu.
Ise sai käidud Rootsis Eskilstunas septembrikuus, kus võistlesime 50m jooksva metssea ja 80m põdralaskmises. Oli positiivsust täis võistlusreis. Võitsime omas vanuseklassides medaleid ja mõnes mõttes ületasime iseennast...
Juulikuus viisime Kaiu lasketiirus läbi 50m jooksva metssea laskevõistlused, kusjuures kasutasime elektroonilist märki, milline asjaolu kiirendas oluliselt võistluse läbiviimist.
Sama võistluse raames said Eestis esimest korda lasta liikuva märgi laskurid 10m elektroonilist Megalink märki ja kukkuvaid märke.
Kukkuvate märkide laskeharjutus on väga populaarne just Soome Vabariigis. Nüüd siis on ka meil oma laskeseade selle laskeharjutuse laskmiseks kohapeal kasutada.
Suvise jooksva metssea laskevõistlusega Kaiu lasketiirus jätkame ka järgmisel aastal juhul kui laskurite endi poolt huvi on.
Elust Soome Vabariigis eraldi teemadena käsitletuna.
Aastaga on kindlasti nii mõnedki teist leidnud tööotsingutega tee Eestist Soome. Seda selleks.
Soome ametiasutustega seonduvad blogi teemad on jätkuvalt populaarsed lugejate hulgas.
Olen blogi vanemaid teemasid püüdnud ajakohastada ja infot uuendada et eluga sammu pidada.
Uuemat teavet sain Eesti Vabariigi Suursaatkonnast Helsingis, kui seda ametiasutust külastasin seoses passi ja ID kaardi vahetusega.
Oli väga meeldiv kohtumine saatkonna konsuliga.
Statistikast.
Viimastel andmetel on 70 000 eestlast oma töö ja elukohaks valinud Soome Vabariigi ja see arv on kasvutrendis.
Teadagi mispärast see nii on.
Helsingi piirkonnas on eestlaste protsentuaalne jaotus järgnev.
Soome elama ja tööle asumist saab soovitada neile, kes ei karda elus uusi väljakutseid ja tööd.
Elu- olu on sama Soome riigis mis aastaid tagasi. Suures osas muutusteta.
Niipalju on muutusi, et eelmisel aastal Soome riiki illegaalselt pürginud pagulased on leidnud kas tagasitee sealt kust tulid, tee pagulaslaagritesse Saksamaal kuhu üks lahke olemisega kanslerist mammi neid väga ootamas on.
Osad pagulased on Soome jäänud, kus neile siis püütakse kohaliku keelt ja olusid selgeks õpetada.
Tööjõudu on ju Soomes vaja ja edaspidi veelgi enam, sest suured elanikukonna grupid on pensionile jäämas.
Meenub sellest aastast ühes Soome portaalis kirjutatu pagulaste teemal.
See oli selline väga ostekohene, aus ja pikem kirjutis ühe soome keele õpetaja poolt, kes kirjutas oma kogemustest pagulastele soome keele õpetamisest ühes pagulaskeskuses.
Tegi ta seda anonüümselt kuna oli alla kirjutanud töölepingule, mis keelas tal oma kogemustest pagulaskeskuses meedias kirjutamise.
Tubli mees ett ikkagi seda tegi ja tõi tõe avalikuse ette.
Nüüdsest ta enam pagulastele soome keelt ei õpeta, kuigi talle on seda mitmel korral pakutud.
Teadagi miks ta keeldus.
Lühidalt väljendudes kirjutas ta, et Aafrikast ja mujalt Soome riiki tulnud pagulased ei suuda kahe esimese kuuga ära õppida tähestiku kahet esimest tähtegi, mis siis veel muust rääkida keele õppes.
Väga värvikalt oli kirjutatud sellest, et täiskasvanud pagulasi tuleb tihtilugu hommikul üles ajada, et nad tervet päeva maha ei magaks ja ikka keeletundi tuleksid soome keelt õppima.
Kasutan edaspidi sõna neeger täiesti teadlikult, kuna mind on nii Eestis koolis õpetatud ja nii ka jääb.
Eestlane kasutab ikka ja alati just sellist väljendit Aafrikast tulnud mustanahaliste suhtes. Arvaku muu maailm oma multi- kultiga kuidas tahavad.
Väga hea telesaade on ERR "Hommik Anuga", kus Linnart Priimägi seda neegri sõna teemat ülimalt hästi lahti seletab. Hästi tehtud Linnart!
Nüüd aga tagasi teemasse ja soome keele õpetaja poolt kirjutatule pagulaskeskuses toimuvast.
Pagulased olgu nad siis neegrid või Lähis- Idast tulnud on ju harjunud pikalt magama ja mitte tööle mõtlema on siiamaani kestnud elus.
Muutusi aga ei taheta ega soovita oma ellu. Soovitakse paljuski sama mõnusat mittemidagi tegemist jätkata ja mõistagi riigi kulul kus parasjagu pesitsetakse.
Erandeid on siingi pagulaste hulgas. Kõike ei saa ühe vitsaga võtta...
Needsamad pagulased teavad ja on hästi ära õppinud oma õigused teenuseid jms Soome riigi poolt saada ja nõuda, kui samas kohustustest ei taheta teada mitte kui midagi.
Teisalt on paljud pagulased, kes on hea haridustasemega leidnud omale töö Soomes ja elu siin sisse seadnud. Neil läheb kindlasti hästi ja Soome riik aitab siin omalt poolt integreerumisega kaasa.
Üllatas asjaolu, et Helgsingi linnavalituses oli arutlusel Soomes viibimise keelduva otsuse saanud pagulaste aitamise arutlus. Et siis illegaalsetele pagulastele pakkuda linna poolt tuge.
Soome riik kuulutab kodaniku illegaalseks riigis ja Helsingi linnavalitsus arutab nende abistamist. Nonsenss kuubis.
Kõige valjuhäälsemalt võtsid selle teemaga sõna just soomlased ise. Seda tehti kohalikes ajalehtedes, sest soomlased tundsid sellega oma õiglustunnet riivavat kõige rohkem.
Teema lõpetuseks mõelgem end aastatetagusesse aega Eestis.
Mäletate kui meil tuli Tallinnas Soome saatkonna viisasabas seista. Mäletate kindlasti.
Mäletate aega kui ingerisoomlased Eestist pidid Soome riigile tõestama oma kuulumist ingerisoomlaste hulka.
Seda kõike selleks et Soome riik neid omadeks tunnistaks ja ingerisoomlasi Soome tagasi elama lubaks.
Nüüd on aga piirid lahti EL väljaspoolt ning igaüks kes vähegi soovib võib siia sisse rännata.
See n.n avatud uste poliitika ei ole jätkusuutlik ja õnneks on Ungari näol meil olemas Euroopas terve mõistlusega juhitav riik vähemalt selles vallas.
Elu on Euroopas seoses EL tulekuga radikaalselt muutunud ja muutub veel.
Kogu aeg muutub. Elame muutumise ajastul.
Nii kui lagunes tükkideks meie suur kodumaa NSVL võib oodata sama EL silmas pidades.
Mis mind veel üllatas sellel aastal Soomes?
Üllatas sellel aastal artiklite sari Soome ajalehtedes (IS, IL), mis kirjutasid paarist töötust keskealisest soomlasest. Mitte võõramaalastest.
See tähendab, et töötud esinesid oma nimede all ja ajalehed vahendasid nende juttu.
Keskealised ca 35...40. aastased ja pole siiani kindlat töökohta omanud. Nad on olnud tööl vaid mõned päevad ja siis töölt ära tulnud, kuna nendele see töö ei sobi ja palk on väike nende arvates.
Ühele neist näiteks pakuti kontoris tööd ümbrikute liimijana jms lihtsamal tööl. Pool päeva pidas vastu siis ütles et see töö talle ei sobi. Kui aastatega on tööharjumus täiesti kadunud siis muidugi ei sobi selline lihtne töö.
Ausalt väljendades mind üllatas, kui head elu Soome riik pakub pikaaegsetele töötutele. Mõtlen siin ainult pikaaegseid töötuid, kes on aastaid töötud olnud.
Soome heaoluühiskond võimaldab kõigel sellel rahulikult juhtuda.
Soome riik maksab ca 300 000 töötule igakuiseid abirahasid. Riik tasub töötute eest korteriüüri jms kulud sellise arvestusega, et töötule vähemalt 600...700 eur kätte jääks.
See kõik on normaalne, kui tegu on lühiajaliselt töötuks jäänuga. Töötuks jäämist võib juhtuda asjaolude kokkusattumisel meist igaühega.
Üllatav on et aga sellisel moel saab elada aastakümneid riigi toel. Ega see just väga mõistuspärane ja jätkusuutlik tegevus riigi poolt ei ole. See on vaid minu subjektiivne arvamus.
Mõelda vaid neile kes tulevikus hakkavad Soome riigis praeguseks kogunenud riigivõlga tagasi maksma. Mind isiklikult see teema Soome riigi tuleviku kohta ei paku huvi aga ma mõtlen laiemalt.
Soome riigile on praeguseks kogunenud võlga nii palju, et igale Soome riigi elaniku kohta tuleb 10 000 eur laenuks võetud raha.
Pole just vähe kui arvestada et igal aastal võtab Soome riik veel miljardeid laenuraha juurde, et sellisel moel heaoluühiskonda üleval hoida.
Viimastel aastatel Soome riik võtnud laenu 3 kuni 5 miljardit aastas.
Kõige selle juures mis eespool on ära mainitud on kurb vaadata Helsingi kandis neid pikalt lookevaid inimeste järjekordi tasuta toidujagamise punktide/ kohtade juures.
Samuti on kurb on vaadata kui näed et soomlastest pensionärid käivad prügikastides pandipakendeid otsimas.
Neid prügikastides sobrajaid ei ole paju, kuid need vähesed hakkavad silma just eriti eredelt.
On näha olnud, et nii mõnigi kord ei jagu inimestel raha ühistranspordis sõiduks. Püütakse sõita ilma piletita ja ka sõidetakse. Trammis Helgisngis on see lihtne ja teostatav.
Ka liinibussis näeb inimesi, kes tulevad ja ütlevad bussijuhile et neil raha ei ole kas saab tasuta sõita.
Ütlete et Soome riigis on heaoluühiskond ja puudub vaesus. Eksite.
Ka Soome riigis on vaesus olemas, kuigi seda igal sammul just otseselt näha ei ole.
Vanuritest Soome riigis, milline teema sellel aastal üleriigilises meedias kajastust leidis.
Meenub mulle ajalehe lugu Soome vabadussõja veteranist, kes oma elu eelõhtul kuskil enam korraliku hooldust ei leidnud.
Vabadussõja veteranist vanahärra lähedased sugulased olid töö ja eluga nii hõivatud, et kellegil tema jaoks aega enam ei olnud.
Soomes on vabadussõja veteranidele loodud oma hooldeasutused. Üks selline vabadussõja veteranidele mõeldud asutus asub näiteks Kauniaises.
Ja kogu selle Soome vabadussõda põgusalt puudutava loo juures linastub Soomes ja ka Eestis ei tea mitmenda väljaandena Soome kirjandusklassikasse kuuluva Väinö Linna romaani põhjal vändatud film "Tundmatu sõdur".
Tundub ääretult ülekohtune, et need mehed kes sõdisid tänase vaba Soome Vabariigi eest ei leia oma elu õhtul vajalikku tähelepanu ja abi.
Paljud neist kangelastest jäidki sõjaväljale ega pöördunud kunagi koju lähedaste ja kallimate juurde tagasi....
Veel kõnetab vanurite teema mind sedavõrd, kuivõrd näen kui raske on neil igapäevaselt toime tulla oma eluga.
Kanda raskeid toidukotte poest koju. Tirida neid kaubakotte ühistranspordis, kui käimine on juba väga raske ja jõud on lõppemas.
Kahju vanakestest, sest paljudel on kõik nende lähedased juba siit ilmast lahkunud. Enamuses on vanaprouad, sest mehed lähevad teise ilma juba tüki maad varem.
Paljud mehed ei vea pensionieanigi välja. Naised on sitkemad ja peavad kauem eluraskustele vastu.
Bussiliikluse ümberkorraldusest alates 03.01.2018 Espoos, Tapiolas, Kauniaises
See saab olema üks suurimaid ühistranspordi ümberkorraldusi viimastel aastakümnetel siinkandis ja suur väljakutse HSL töötajatele.
Nii mõnigi bussiliin lõpetatakse ja seniste bussiliinide marsruudid muutuvad.
Länsimetro töötab juba mitmendat nädalat ja teenendab inimesi Kamppi ja Matinkyla vahel.
Nüüd siis alustab tööd Matinkyla (nime õigekiri teadlikult muudetud) bussiterminaal ja see saab olema huvitav aeg.
Teadmiseks arvudena, et Kamppi linnaliinibusside terminaalist käis läbi tipptunnil 80 bussi.
Matinkyla bussiterminaalist tahetakse läbi lasta 70 bussi tunnis.
Pean ära märkima et Matinkyla bussiterminaal on poole väiksem, kui siiani kasutusel olnud Kamppi bussiterminaal Helsingis.
Vähemalt alguskuudel sellist projekteeritud busside läbilaskevõimet Matinkyla bussiterminaalis on kindlasti raske saavutada.
Kannatajaks jääb siin aga muidugi reisija, kes peab asjatult oma bussi ootama bussiterminaalis või siis kuskil liinil peatuses.
Bussijuhil on kannatusi vähem.
Meil on ajatöö ja makstakse palka tööl oldud aja eest. Seega kas me seisame bussiga liiklusummikus või liigutame bussiga reisijaid- vahet ei ole.
Soovitus.
Seadke sammud parem Matinkyla bussiterminaalist välja esimesse peatusesse. Vähemalt tipptunnil.
Seal on teil suurem võimalus soovitud bussile peale saada, sest bussiterminaali sulgemisel suunatakse reisijad välja liinibussi peatusesse ootama.
Kindlasti ei püsi liinibussid vähemalt alguses väljapakutud ajalises graafikus.
HSL lubab siinjuures koheselt vastavalt vajadusele liinigraafikuid muuta. Saab näha.
Seejuures pidage alati meeles seda asjaolu, et liinibussid ei pea sõitma graafiku järgi millised on peatustesse välja pandud.
Need graafikute numbrid elik kellaajad peatustes on orienteeruvad ajad reisijatele ja ei midagi muud.
Tegelikkus on see, et bussid liiguvad hilinemisega ja see on täiesti lubatud.
Ei ole olemas mingit kohustust bussijuhil sõita graafikujärgse aja järgi. Kui liiklus seda võimaldab siis seda muidugi tehakse.
Järgmise aasta 2018 alguses kirjutan juba kogemustest uute bussiliinide kohta läbi kogetu.
Ja lõpetuseks.
Meenub sellest jõuluajast üks kena venelannast vanem proua, kes eksis natuke liinibussi valikuga.
Aitasin teda tema pühas ürituses jõulude aeg jõuda õigeks ajaks sugulastele külla.
Enne bussist väljumist tuli proua mind isiklikult tänama ja soovis mulle häid jõule ning ilusat uut aastat.
Mulle läksid tõesti korda selle proua head soovid, sest näha oli et need tulid puhtast südamest. Polnud niisama suusoojaks öeldud nii kui tavaliselt seda tehakse.
Mu süda sulas täiega....
Sellest jõuluajast meenuvad veel mõned juhused, kui vanemad soomlased ilusaid pühi soovisid. Tõsi, neid oli küll vähe aga asi seegi.
Elu Soome riigis on viisakuste osas radikaalselt muutunud.
Teretamise ja tänamise ning viisakused on inimesed Soome riigis ja eriti pealinnas pea täielikult minetatud.
Elatakse incognito s.t omas maailmas ja teised inimese enam korda ei lähe. Eriti puudutab see noori.
Mis mind veel Soome riigis hämmastab on inimeste abitus oma igapäevases elus.
Seda võib nimetada juba koolieast saadik n.n õpitud abituseks.
Inimestel puudub või on seda väga vähesel määral alles ettenägemise võimet.
Kui ikka ootad bussipeatuses bussi siis võib ehk kuskilt otsast järeldada, et bussi sisenedes on vaja kuukaart käepärast hoida (ja hea on teada kas kaardil on ka raha peal või on kuukaart kehtiv) või siis sularaha.
Sellist mõtlemisvõimet ei ole kahjuks enam paljudel alles.
Ma siin ei hakka pikemalt heietama laspsevankritega noortest emadest, kes jäävad oma vankriga bussi sisenemisel täielikult hätta juba siis kui lapsevankri esimest rattapaari on vaja ca 10 cm tõsta, et vanker bussi sisse saada.
Kust tuleb selline (õpitud) inimeste abitus? Kuidas nad oma igapäevase eluga hakkama saavad?
Vastust mina ei tea.
Fantaseerigem natuke.
Kui peaks tekkima mingi kriisiolukord riigis siis need inimesed on täiesti abitud edasise tegevuse suhtes.
Siinjuures peab tänutundega mõtlema KL tegevusele Eesti Vabariigis, kes igale soovijale tasuta üleelamise tarkusi kriisiolukordades õpetab.
Selfidest.
Siin veel üks näide selle aasta lõpus Soomes toimunud kahe hukkunuga liiklusõnnetusest ja inimeste käitumistavade muutumisest.
Õnnetuse kohapeal olid maanteeabi töötajad liiklust reguleerimas.
Hukkunute sugulased olid samuti õnnetuskohale saabunud et lahkunuid mälestada.
Küsite, et no ja mis siis siin eriskummalist on? On ikka.
Hämmastav, kui see sõna peaks siia sobima, oli see asjaolu et möödasõitjad pidasid oma autod õnnetuskohal kinni ning tegid selfisid õnnetusse sattunud autode taustal.
Siis püüti veel hukkunud sugulastega koos õnnetuskohas selfisid teha.
See annab selget tunnistust, et tänasel päeval pole enam miski inimestele püha.
Ma ei usu et seal õnnetuskohal olid selfisid tegemas somaalid, süürlased või mõnda teist rahvust esindavad kodanikud.
Analoogseid näiteid võite ise Soome meediaväljaannetest lugeda.
Ootate lõpetuseks emotsiooni.
Peate selle saama. Tugeva emotsiooni. Näide sellest, kui kõikvõimas vägi on armastus meie elus.
Lugu sellest, kuidas noor naine abiellus oma elu armastusega ja suri peale pulmatseremooniat haiglas rinnavähi tagajärjel peale abiellumist 18 tunni pärast.
Noorpaari kihlus toimus 2016. aastal.
IS lugu saate lugeda koos kõike iseloomustava pildiga haigast siit.
Armastus, kallid lugejad võidab alati.
Isegi kõige raskemas olukorras on armastusel piiritu võim.
Kokkuvõtteks.
Olgem siis rõõmsad iga meile antud päeva üle.
Tundkem rõõmu oma väikestest edusammudest, millised lõppkokkuvõttes ei olegi nii väiksed.
Elamise rõõmu ja tervist teile kõigile!
Pagulased olgu nad siis neegrid või Lähis- Idast tulnud on ju harjunud pikalt magama ja mitte tööle mõtlema on siiamaani kestnud elus.
Muutusi aga ei taheta ega soovita oma ellu. Soovitakse paljuski sama mõnusat mittemidagi tegemist jätkata ja mõistagi riigi kulul kus parasjagu pesitsetakse.
Erandeid on siingi pagulaste hulgas. Kõike ei saa ühe vitsaga võtta...
Needsamad pagulased teavad ja on hästi ära õppinud oma õigused teenuseid jms Soome riigi poolt saada ja nõuda, kui samas kohustustest ei taheta teada mitte kui midagi.
Teisalt on paljud pagulased, kes on hea haridustasemega leidnud omale töö Soomes ja elu siin sisse seadnud. Neil läheb kindlasti hästi ja Soome riik aitab siin omalt poolt integreerumisega kaasa.
Üllatas asjaolu, et Helgsingi linnavalituses oli arutlusel Soomes viibimise keelduva otsuse saanud pagulaste aitamise arutlus. Et siis illegaalsetele pagulastele pakkuda linna poolt tuge.
Soome riik kuulutab kodaniku illegaalseks riigis ja Helsingi linnavalitsus arutab nende abistamist. Nonsenss kuubis.
Kõige valjuhäälsemalt võtsid selle teemaga sõna just soomlased ise. Seda tehti kohalikes ajalehtedes, sest soomlased tundsid sellega oma õiglustunnet riivavat kõige rohkem.
Teema lõpetuseks mõelgem end aastatetagusesse aega Eestis.
Mäletate kui meil tuli Tallinnas Soome saatkonna viisasabas seista. Mäletate kindlasti.
Mäletate aega kui ingerisoomlased Eestist pidid Soome riigile tõestama oma kuulumist ingerisoomlaste hulka.
Seda kõike selleks et Soome riik neid omadeks tunnistaks ja ingerisoomlasi Soome tagasi elama lubaks.
Nüüd on aga piirid lahti EL väljaspoolt ning igaüks kes vähegi soovib võib siia sisse rännata.
See n.n avatud uste poliitika ei ole jätkusuutlik ja õnneks on Ungari näol meil olemas Euroopas terve mõistlusega juhitav riik vähemalt selles vallas.
Elu on Euroopas seoses EL tulekuga radikaalselt muutunud ja muutub veel.
Kogu aeg muutub. Elame muutumise ajastul.
Nii kui lagunes tükkideks meie suur kodumaa NSVL võib oodata sama EL silmas pidades.
Mis mind veel üllatas sellel aastal Soomes?
Üllatas sellel aastal artiklite sari Soome ajalehtedes (IS, IL), mis kirjutasid paarist töötust keskealisest soomlasest. Mitte võõramaalastest.
See tähendab, et töötud esinesid oma nimede all ja ajalehed vahendasid nende juttu.
Keskealised ca 35...40. aastased ja pole siiani kindlat töökohta omanud. Nad on olnud tööl vaid mõned päevad ja siis töölt ära tulnud, kuna nendele see töö ei sobi ja palk on väike nende arvates.
Ühele neist näiteks pakuti kontoris tööd ümbrikute liimijana jms lihtsamal tööl. Pool päeva pidas vastu siis ütles et see töö talle ei sobi. Kui aastatega on tööharjumus täiesti kadunud siis muidugi ei sobi selline lihtne töö.
Ausalt väljendades mind üllatas, kui head elu Soome riik pakub pikaaegsetele töötutele. Mõtlen siin ainult pikaaegseid töötuid, kes on aastaid töötud olnud.
Soome heaoluühiskond võimaldab kõigel sellel rahulikult juhtuda.
Soome riik maksab ca 300 000 töötule igakuiseid abirahasid. Riik tasub töötute eest korteriüüri jms kulud sellise arvestusega, et töötule vähemalt 600...700 eur kätte jääks.
See kõik on normaalne, kui tegu on lühiajaliselt töötuks jäänuga. Töötuks jäämist võib juhtuda asjaolude kokkusattumisel meist igaühega.
Üllatav on et aga sellisel moel saab elada aastakümneid riigi toel. Ega see just väga mõistuspärane ja jätkusuutlik tegevus riigi poolt ei ole. See on vaid minu subjektiivne arvamus.
Mõelda vaid neile kes tulevikus hakkavad Soome riigis praeguseks kogunenud riigivõlga tagasi maksma. Mind isiklikult see teema Soome riigi tuleviku kohta ei paku huvi aga ma mõtlen laiemalt.
Soome riigile on praeguseks kogunenud võlga nii palju, et igale Soome riigi elaniku kohta tuleb 10 000 eur laenuks võetud raha.
Pole just vähe kui arvestada et igal aastal võtab Soome riik veel miljardeid laenuraha juurde, et sellisel moel heaoluühiskonda üleval hoida.
Viimastel aastatel Soome riik võtnud laenu 3 kuni 5 miljardit aastas.
Kõige selle juures mis eespool on ära mainitud on kurb vaadata Helsingi kandis neid pikalt lookevaid inimeste järjekordi tasuta toidujagamise punktide/ kohtade juures.
Samuti on kurb on vaadata kui näed et soomlastest pensionärid käivad prügikastides pandipakendeid otsimas.
Neid prügikastides sobrajaid ei ole paju, kuid need vähesed hakkavad silma just eriti eredelt.
On näha olnud, et nii mõnigi kord ei jagu inimestel raha ühistranspordis sõiduks. Püütakse sõita ilma piletita ja ka sõidetakse. Trammis Helgisngis on see lihtne ja teostatav.
Ka liinibussis näeb inimesi, kes tulevad ja ütlevad bussijuhile et neil raha ei ole kas saab tasuta sõita.
Ütlete et Soome riigis on heaoluühiskond ja puudub vaesus. Eksite.
Ka Soome riigis on vaesus olemas, kuigi seda igal sammul just otseselt näha ei ole.
Vanuritest Soome riigis, milline teema sellel aastal üleriigilises meedias kajastust leidis.
Meenub mulle ajalehe lugu Soome vabadussõja veteranist, kes oma elu eelõhtul kuskil enam korraliku hooldust ei leidnud.
Vabadussõja veteranist vanahärra lähedased sugulased olid töö ja eluga nii hõivatud, et kellegil tema jaoks aega enam ei olnud.
Soomes on vabadussõja veteranidele loodud oma hooldeasutused. Üks selline vabadussõja veteranidele mõeldud asutus asub näiteks Kauniaises.
Ja kogu selle Soome vabadussõda põgusalt puudutava loo juures linastub Soomes ja ka Eestis ei tea mitmenda väljaandena Soome kirjandusklassikasse kuuluva Väinö Linna romaani põhjal vändatud film "Tundmatu sõdur".
Tundub ääretult ülekohtune, et need mehed kes sõdisid tänase vaba Soome Vabariigi eest ei leia oma elu õhtul vajalikku tähelepanu ja abi.
Paljud neist kangelastest jäidki sõjaväljale ega pöördunud kunagi koju lähedaste ja kallimate juurde tagasi....
Veel kõnetab vanurite teema mind sedavõrd, kuivõrd näen kui raske on neil igapäevaselt toime tulla oma eluga.
Kanda raskeid toidukotte poest koju. Tirida neid kaubakotte ühistranspordis, kui käimine on juba väga raske ja jõud on lõppemas.
Kahju vanakestest, sest paljudel on kõik nende lähedased juba siit ilmast lahkunud. Enamuses on vanaprouad, sest mehed lähevad teise ilma juba tüki maad varem.
Paljud mehed ei vea pensionieanigi välja. Naised on sitkemad ja peavad kauem eluraskustele vastu.
Bussiliikluse ümberkorraldusest alates 03.01.2018 Espoos, Tapiolas, Kauniaises
See saab olema üks suurimaid ühistranspordi ümberkorraldusi viimastel aastakümnetel siinkandis ja suur väljakutse HSL töötajatele.
Nii mõnigi bussiliin lõpetatakse ja seniste bussiliinide marsruudid muutuvad.
Länsimetro töötab juba mitmendat nädalat ja teenendab inimesi Kamppi ja Matinkyla vahel.
Nüüd siis alustab tööd Matinkyla (nime õigekiri teadlikult muudetud) bussiterminaal ja see saab olema huvitav aeg.
Teadmiseks arvudena, et Kamppi linnaliinibusside terminaalist käis läbi tipptunnil 80 bussi.
Matinkyla bussiterminaalist tahetakse läbi lasta 70 bussi tunnis.
Pean ära märkima et Matinkyla bussiterminaal on poole väiksem, kui siiani kasutusel olnud Kamppi bussiterminaal Helsingis.
Vähemalt alguskuudel sellist projekteeritud busside läbilaskevõimet Matinkyla bussiterminaalis on kindlasti raske saavutada.
Kannatajaks jääb siin aga muidugi reisija, kes peab asjatult oma bussi ootama bussiterminaalis või siis kuskil liinil peatuses.
Bussijuhil on kannatusi vähem.
Meil on ajatöö ja makstakse palka tööl oldud aja eest. Seega kas me seisame bussiga liiklusummikus või liigutame bussiga reisijaid- vahet ei ole.
Soovitus.
Seadke sammud parem Matinkyla bussiterminaalist välja esimesse peatusesse. Vähemalt tipptunnil.
Seal on teil suurem võimalus soovitud bussile peale saada, sest bussiterminaali sulgemisel suunatakse reisijad välja liinibussi peatusesse ootama.
Kindlasti ei püsi liinibussid vähemalt alguses väljapakutud ajalises graafikus.
HSL lubab siinjuures koheselt vastavalt vajadusele liinigraafikuid muuta. Saab näha.
Seejuures pidage alati meeles seda asjaolu, et liinibussid ei pea sõitma graafiku järgi millised on peatustesse välja pandud.
Need graafikute numbrid elik kellaajad peatustes on orienteeruvad ajad reisijatele ja ei midagi muud.
Tegelikkus on see, et bussid liiguvad hilinemisega ja see on täiesti lubatud.
Ei ole olemas mingit kohustust bussijuhil sõita graafikujärgse aja järgi. Kui liiklus seda võimaldab siis seda muidugi tehakse.
Järgmise aasta 2018 alguses kirjutan juba kogemustest uute bussiliinide kohta läbi kogetu.
Ja lõpetuseks.
Meenub sellest jõuluajast üks kena venelannast vanem proua, kes eksis natuke liinibussi valikuga.
Aitasin teda tema pühas ürituses jõulude aeg jõuda õigeks ajaks sugulastele külla.
Enne bussist väljumist tuli proua mind isiklikult tänama ja soovis mulle häid jõule ning ilusat uut aastat.
Mulle läksid tõesti korda selle proua head soovid, sest näha oli et need tulid puhtast südamest. Polnud niisama suusoojaks öeldud nii kui tavaliselt seda tehakse.
Mu süda sulas täiega....
Sellest jõuluajast meenuvad veel mõned juhused, kui vanemad soomlased ilusaid pühi soovisid. Tõsi, neid oli küll vähe aga asi seegi.
Elu Soome riigis on viisakuste osas radikaalselt muutunud.
Teretamise ja tänamise ning viisakused on inimesed Soome riigis ja eriti pealinnas pea täielikult minetatud.
Elatakse incognito s.t omas maailmas ja teised inimese enam korda ei lähe. Eriti puudutab see noori.
Mis mind veel Soome riigis hämmastab on inimeste abitus oma igapäevases elus.
Seda võib nimetada juba koolieast saadik n.n õpitud abituseks.
Inimestel puudub või on seda väga vähesel määral alles ettenägemise võimet.
Kui ikka ootad bussipeatuses bussi siis võib ehk kuskilt otsast järeldada, et bussi sisenedes on vaja kuukaart käepärast hoida (ja hea on teada kas kaardil on ka raha peal või on kuukaart kehtiv) või siis sularaha.
Sellist mõtlemisvõimet ei ole kahjuks enam paljudel alles.
Ma siin ei hakka pikemalt heietama laspsevankritega noortest emadest, kes jäävad oma vankriga bussi sisenemisel täielikult hätta juba siis kui lapsevankri esimest rattapaari on vaja ca 10 cm tõsta, et vanker bussi sisse saada.
Kust tuleb selline (õpitud) inimeste abitus? Kuidas nad oma igapäevase eluga hakkama saavad?
Vastust mina ei tea.
Fantaseerigem natuke.
Kui peaks tekkima mingi kriisiolukord riigis siis need inimesed on täiesti abitud edasise tegevuse suhtes.
Siinjuures peab tänutundega mõtlema KL tegevusele Eesti Vabariigis, kes igale soovijale tasuta üleelamise tarkusi kriisiolukordades õpetab.
Selfidest.
Siin veel üks näide selle aasta lõpus Soomes toimunud kahe hukkunuga liiklusõnnetusest ja inimeste käitumistavade muutumisest.
Õnnetuse kohapeal olid maanteeabi töötajad liiklust reguleerimas.
Hukkunute sugulased olid samuti õnnetuskohale saabunud et lahkunuid mälestada.
Küsite, et no ja mis siis siin eriskummalist on? On ikka.
Hämmastav, kui see sõna peaks siia sobima, oli see asjaolu et möödasõitjad pidasid oma autod õnnetuskohal kinni ning tegid selfisid õnnetusse sattunud autode taustal.
Siis püüti veel hukkunud sugulastega koos õnnetuskohas selfisid teha.
See annab selget tunnistust, et tänasel päeval pole enam miski inimestele püha.
Ma ei usu et seal õnnetuskohal olid selfisid tegemas somaalid, süürlased või mõnda teist rahvust esindavad kodanikud.
Analoogseid näiteid võite ise Soome meediaväljaannetest lugeda.
Ootate lõpetuseks emotsiooni.
Peate selle saama. Tugeva emotsiooni. Näide sellest, kui kõikvõimas vägi on armastus meie elus.
Lugu sellest, kuidas noor naine abiellus oma elu armastusega ja suri peale pulmatseremooniat haiglas rinnavähi tagajärjel peale abiellumist 18 tunni pärast.
Noorpaari kihlus toimus 2016. aastal.
IS lugu saate lugeda koos kõike iseloomustava pildiga haigast siit.
Armastus, kallid lugejad võidab alati.
Isegi kõige raskemas olukorras on armastusel piiritu võim.
Kokkuvõtteks.
Olgem siis rõõmsad iga meile antud päeva üle.
Tundkem rõõmu oma väikestest edusammudest, millised lõppkokkuvõttes ei olegi nii väiksed.
Elamise rõõmu ja tervist teile kõigile!
