SVA:n Kevätkisa (50RT, 100RE)

Maikuu on lõppemas ja Kangasalal Suomatka lasketiirus toimumas SVA poolt korraldatud traditsioonilised kevadvõistlused laskespordis Soome laskespordiveteranidele.

Eestist tulid kohale Suomatka lasketiiru SVA kevadvõistlustele võistlema Jüri Kilvits, Ants Pertelson ja Endel Kaasiku.

Lisaks võistlesid SVA Kevadvõistlusel Endi Tõnisma (TUA), Aivo Meesak ja H.K (TUA) kes me Soomes elame ja elatist teenime.

Eesti seenioride võistkonna laskesportlased SVA Kevadvõistlusel 2016
Vasakkult - Endi Tõnisma, Jüri Kilvits, Ants Pertelson, Endel Kaasiku, Aivo Meesak

Jätkasime seekord meeldivat traditsiooni, et SVA meistrivõistlustel eestlased ka kaasa võistlevad.

See kõik ilus sai toimuma tänu sellele, et SVA juhtkond on meie seeniorlaskuritele antud võistlusel võistlemise võimalikuks üldse teinud.

Võistluse kava oli ka sellel aastal samalaadne eelmiste aastate sama võistlustega võrreldes.

Võistluse laskeharjutuste nimekiri tuli selline:

• 25m püstoli laskeharjutust (30+30 ja 20+20+20)
• 50m püssi laskevõistlus (standard ja lamades laskmine)
• 50m jooksva metssea võistlus- milline lasti kahte elektroonilisse märki (Sius- Ascor)
• 100m põdralaskmise võistlus (ainult üksiklasud/ tulirelva kaliiber vaba)

100m põdralaskmisel oli võistlejatel vaba valik tulirelva kaliibri suhtes.

Nii on see Soome laskevõistlustel ikka olnud.

Paljud võistlejad lasid seepärast 100m põdralaskmise võistluse väikesekaliibrilisest vintrelvast (.22LR) st sama relvaga millega lasid ka 50m jooksva metssea laskevõistluse.

Soomes laskevõistlustel on selline asjade kulg 100m põdralaskmisel lubatud ja lausa soositud.

Eestis analoogsel laskevõistlusel ei ole selline lähenemine 100m põdralaskmise laskeharjutuse puhul üldsegi lubatud - isegi mõeldav mitte.


Vahelepõikeks 100m põdralaskmise teemasse.

Lugesin nädal- paar tagasi näiteks Lätis korraldatava 100m põdralaskmise võistlusjuhendit.

Lätis on näiteks võistlustel keelatud kasutada kahetulbalisi optilisi sihikud, mida meie sea ja põdralaskmise laskevõistlustel laialdaselt kasutame.

Kuid eks igas riigis omad võistluste korraldamise tavad ja kombed ning võistlusreeglid - see puudutab just 100m põdralaskmist.

Isiklikult mulle meeldib enam just Soome 100m põdralaskmise võistlusreeglitega antud vabadus, kus on määratud ära vaid maksimaalne lubatud tulirelva kaliiber ja ei muud.

Mida vähem on lisapiiranguid võistlusmäärustega seatud seda parem.

Nüüd aga jutuga tagasi Suomatka lasketiiru ja SVA Kevadvõistluste muljete juurde.

Võistluspäeva ilm oli pilves, kuid õnneks püsis ilm päeva lõpuni sademeteta.

Sea ja põdralaskureid oli kohale tulnud Suomatka lasketiiru pühapäevasel võistluspäeval 41.

50m sealaskmises olid laskurid loositud nädal enne võistlust nelja laskurite gruppi st stardijärjekorda.

Sealaskmise võistlus lasti korraga kahte Sius- Ascor elektroonilisse märki.

Nii läks võistluse korraldus sujuvalt ja polnud vaja asjatult teiste laskurite järel oma võistlusjärjekorda oodata. Eelnevalt pandud ajakavas peeti väga suure eduga ka kinni.

Suurepärane võistluse korraldus LM võistluse korraldajate endi poolt!

100m põdralaskmine toimus non- stop meetodil st elavas järjekorras.

Ka põdralaskmine toimus korraga kahte märki kasutades. Siin oli kasutusel tavalised pabermärgid.


50m standard ja 50m lamades laskeharjutused lasti ära üheskoos.

Püstoli ja püssilaskureid ei olnud seekord kohal just palju.

Suurim tagasikäik võistlejate arvu suhtes sai osaks just püstoli laskevõistlustel.

Võistluspaigas oli avatud puhvet.

Nii on see ikka Suomatka lasketiirus peetavatel laskevõistlustel olnud.

Hinnad puhvetis olid vägagi taskukohased. Lõhesupp oli seejuures imehea!

Lisaks veel pirukad, kohvi, tee ja muud karastavad joogid.

Aastast- aastasse läheb SVA Kevadvõistluse organisatoorne pool järjest paremaks.

Olen igal aastal antud võistlustel mõelnud, et mis saab järgmisel aastal veel paremaks üldse minna aga alati pakub võistlemine Suomatka lasketiirus mulle meeldivaid üllatusi.

Võistluse vaheajal sai kohvi kohapeal nautida ja mõtteid vahetada.

Toijala meisterlaskur Risto Suonpää enne 100m põdralaskmise võistlust

SVA Kevadvõistlus 2016 kujunes meie seeniorlaskuritele edukaks.

Võideti rida medaleid erinevatelt laskealadelt.

Hästi esines võistlusel Aivo Meesak, kes võitis kaks medalit püstolilaskmises omas vanuseklassis.

Nii mõneski laskeharjutuses ei olnud õnn seekord meie laskurite poolel ja jäädi napilt neljandale kohale.

Medalivõitjaid oli meile võistkonnas veelgi.

Jüri Kilvits võitis II auhinnalise koha omas vanuseklassis püssi standardi laskeharjutuses.

Samas laskeharjutuses võitis I koha Ants Pertelson. Igati tubli medalisaak meie püssilaskurite poolt!

Endel Kaasiku võitis jällegi III auhinnalise koha püstolilaskmises (3x20 lasku).

Mul endal õnnestus välja võistelda teine koht omas vanuseklassis põdralaskmises isikliku rekordit tähistava 183 punktiga.

100m põdralaskmise võistlus võideti tulemusega 185 punkti vanuseklassis M45.

Hea tunde loob mulle endale teadmine, et vaid paar laskurit suutsid lasta parema tulemuse 100m põdralaskmise võistlusel kõigi vanuseklasside peale kokku.

Nii et minu poolt põdralaskmise võistlusel lastud üks 7 ja paar kaheksat maksid esikoha omas vanuseklassis.

Samas millise saagaga algas minu põdralaskmise võistlus - pean tulemusega isegi vägagi rahul olema.

Minu viimane 100m põdralaskmise treening jäi aasta taha Haapsalu lähedal Silma LK lasktiirus.

Kes seda nüüd enam mäletab, kas siis oli mul sihtpunkt põdra lotis või ninas.

Kuid...

SVA Kevadvõistluse 100m põdralaskmise võistlusel aga ei saanud ma kohe üldse proovilaskudega märklehte ühtegi auku tehtud....

Neli proovilasku ja neli nulli. Justkui ei oodanud sellist ootamatut asjade käiku tulejoonel.

Mõtted hakkasid liikuma vaikselt juba sinnapoole, et tea kas on mõtet üldse jätkata võistulaskmist.

Fakt oli see et kuidagi olid minu enda poolt ja minu oma relva optilisele sihikule peale keeratud tulpade parandused täiesti valed.

Tagantjärele tark olles pean tunnistama, et olin eksinud ise.

Kuid tulejoone kohtunik Matti S on rohkem kui meie sealaskurite suur sõber ja tänu sellele asjaolule sain ma oma relva ka nii peale lastud sellisel moel et kuulid hakkasid 100m pealt ka põdra märklehe keskele tee leidma;)

Matti oli ka ise seejuures igati abiks ja jagas oma rikkalikke nõuandeid antud teemal.

Igatahes - ära tegime ja võistlusseeriad sai lastud.

Esimene võistlusseeria läks üle ootuste heas rütmis ja täistabamusi tuli üksteise järel lausa robinal.

Teises laskeseerias andsin tulemusega natukene tagasi aga hästi läks ka see seeria.

Kokku seega minu poolt 183 punkti.

Lasin v/k .22LR padruniga, millised pakub ameerikamaa tootja Winchester, kuuli kiirusega 350m/s.

Hea et olime Endiga viimane laskurite paar sellel võistlusalal ja kohtunikul ei olnud kuhugi kiiret.

Endi hoidis kõrvalrajal lastes laskerütmi, mis sellise paarislaskmise puhul on väga tähtis.

Võistluste tulemused laskealade kaupa leiate K-64 kodulehelt.

Võistluse pildid on aga juba nüüd nähtavad MäLK kodulehel.

Kui nüüd veel mõtteid võistluse kohta avaldada siis seekordne jooksva metssea laskevõistlus 50m laskedistantsilt suuri üllatusi ja rekordtulemusi ei pakkunud.

Võitsid muidugi paremad antud hetkel ja meie sealaskurid kahjuks nende hulka ei kuulunud.

Seekord siis sedamoodi. Kuid andsime parima võistlusrajal.

Kohatised õnnestumised JM laskevõistlusel annavad tulevuks vähemalt lootust paremaid tulemusi lasta.

Ega see elektroonilisse märki laskmine niiväga lihtne polegi. Tahab harjumist veel.

Järgmisel aastal 2017 on samas kohas ja samal ajal on planeeritult toimuma SVA Kevadvõistlus koos Soome- Eesti seenioride maavõistlusega.

Enesekriitiliselt peab tõdema, et kui meil on parandamise ruumi tulemuste osas siis seda kindlasti jooksva metssea laskmises.

Seda laskeala peame veel kõvasti harjutama, enne kui suudame ka medalinõudlejate sekke tõusta oma tulemuste poolest.

Kõik on aga võimalik ja meie endi teha. Kui nüüd leiaks veel vaba aja ja motivatsiooni trenniks....

Nüüd on Toijala välitiirus meie kasutada samuti elektroonilised 50m jooksva metssea märgid.

Nii et harjutamine Ruskeakivi välitiirus Toijala lähistel on TUA laskuritele väga kaasaegseks tehtud.

Järgmised rahvusvahelised võistlused laskespordis saavad toimuma juba järgmine nädalavahetusel Elva lasketiirus elik siis Tartumaa Tervisekeskuses.

Heli Rassi 44. memoriaalvõistlus (50RT, 50TRMIX)

44. korda võistlesid laskesportlased Soomest, Lätist, Leedust ja Eestist Heli Rassi memoriaalvõistlusel Tartumaa Tervisespordikeskuses.

Võistlusalad olid ka seekord traditsioonilist laadi.

Meeldivalt rohkelt oli ka seekordsele Elvas toimuvale H. Rassi memoriaalvõistlusele tulnud võistlema soomlasi. Ei puudunud ka lätlased ja leedukad.

Ajalooline moment seisnes selles seekordsel H. Rassi memoriaalvõistlusel jooksva metssea laskevõistlus lasti esimest korda Tartumaa Tervisespordikeskuse ajaloos 2x märki.

See kõik ilus JM laskmises Elva tiirus sai teoks sealaskurite ühisel nõul ja jõul. Sellest aga allpool.

Tähendab 2x märk seda, et kaks JM märki on ühel alusel üksteise peal ja kaks laskurit saab lasta ühe korraga oma võistlust.

Eks me siin tõime üle-lahe JM laskurite laskemeetodeid üle Maarjamaale.

Neil Soomes seal on selline JM kahe märgiga süsteem juba pikka aega kasutusel paljudes lasketiirudes (kui mitte kõigis).

Et selline kahe JM laskuri korraga laskmine/ võistlemine Elva tiirus teoks saaks oli vaja alustuseks head eelnevat planeerimist st kes mida antud projekti teostuse osas teeb jne.

Sealt edasi järgnes vajalike osade tellimine, süsteemi koostamine ja lõpuks paigaldus.

Kõige suurem tänu saab siinjuures kuuluma Elmetile, kes kogu selle videosüsteemi osad tellis, koostas ja ka tööle rakendas.

Oma (rahalise) panuse andsid paljud JM sportlaskurid, sest ilma rahata sellist projekti ei ole võimalik teostada.

Tänu meie mentori Tõivese aktiivsele tegevusele sai ka Elva lasketiiru vajalik videosüsteem üles seatud. Seda just vahetult enne laupäevase võistluse algust.

Nüüd on meil olemas videopildi edastamiseks universaalne süsteem nii jooksva metssea 50m kui liikuva märgi 10m laskmisel, mida saab mobiilselt vajalikus lasketiirus tööle rakendada.


Jooksva metssea laskevõistlusest.

Reedesel st võistluseelsel päeval tegime kerge treeningu JM lasketiirus, millisele tegevusele järgnes saunaõhtu JM sealaskuride klubi liikmetele.

Laupäeval lasime JM võistlust 30+30 lasku. Võistlus sujus rahulikus tempos ja ilma tõrgeteta.

Seejuures tulejoone ega varjendi kohtunike tööd tegime ise ära. Kõik ikka selleks, et võistlus saaks toimuda.

Kusjuures kahe JM märgi kasutamise puhul oli hea, kui varjendis oli korraga kolm kohtuniku.

Üks kohtunik kirjutas tulemusi protokolli ja kaks kohtuniku kleepisid märke. Läks kiiremalt, kui kahe varjendikohtunikuga oleks see toimuma saanud.

Toimetasime JM lasketiirus asiselt ja võistlus sujus heas tempos.

Kella 11 paiku alustasime võistlusega ja kella 16 paiku oli JM laskevõistlus läbi.

Võistlejaid oli seejuures jooksvat metssiga laskmas 15.

Peale võistlust kuulasime lasketiiru "Pervesauna" verandal käo kukkumist...

Meenutasime vanu aegu Elva laskespordivõistlustel ja kuumutasime oma vaevatud kehasid sauna kuumuses.

Pühapäeval võistlesime vahelduva kiirusega JM laskmises 20+20 lasku.

Võistluse algus kella 10 paiku ja enne kella 14 oli võistlus lõppenud meie jaoks. Kiirelt läks.

Võistlejaid tänasel päeval JM laskmas- võistlemas 14.

Esines arusaamatusi raadiosidega tulejoonekohtuniku ja varjendi vahel, kuna raadioside ei toiminud kohati kohe mitte üldsegi.

Tekkinud erimeelsused said seekord lahendatud nii kui alati - võistlejate kasuks. Muud valikut ju polnud.

Järgmisel võistlusel võtame rohkem raadiojaamade komplekte kaasa (varuga), et kõik ka selles vallas saaks laabuma.

Kõik pildid seekordselt Heli Rassi memoriaalvõistluselt on vaadatavat MäLK kodulehe kaudu.

Võistluse tulemused EL kodulehel.


Järgmine võistlus Tartumaa Tervisespordikeskuses leiab aset juba kahe nädala pärast, kui võisteldakse EMSL Jõud meistrivõistlustel kus ka JM laskmine kavas on.