Teine reis 2026. aastal viis mind 11. päevaks Albaaniasse.
Reis oli pikk kuid väga huvitav. Jalutada sai reisi sihtkohtades palju s.h mägiteedel.
Reis toimus rühmareisina. Reisikorraldaja Soomest. Lennutas meid sihtkohta ja tagasi Lufthansa.
Reisirühmas oli 31 Albaania reisihuvilist. Kõik peale minu olid soome pensionärid.
Nii kui see on siiani olnud siis ka sel korral traditsioone ma ei murrareisikirja kirjutamisel.
Sihtkohta sõidetud riigi tutvustamine käib piltide abil ja kaudu.
On rohkearvuliselt pilte Albaaniast (1100) ja lisatud on samuti mõned videod.
Albaania pakub reisijale avastamisrõõmu, kaunist loodust, imelisi vaateid mägedele ja sõitmist mööda mägiteede serpentiine.
Albaania on riik kus näete palju pooleliolevaid või mahajäetud hooneid. Albaania ongi kontrastide maa.
Samas on näha riigis suurt arengut ehitustegevuses. Albaania ehitab ja suure hooga.
Albaania areneb ja seda on hea tõdeda.
Albaania arvudes.
Elanike arv: 2,4 miljonit
President: Bajram Begaj
Peaminister: Edi Rama
Raha: 1 lek (1 EUR = 95 lek)
Ametlik keel: albaania (osades piirkondades kõneldakse palju kreeka keeles)
Majanduse struktuur: 20% põllumajandus, tööstus 18,7%, teenendus 61,3%
Iseseisvumine Ottomani impeeriumist: 28. november 1918
Rahvuslaul: Hymni i Flamurit (Rreth Flamurit Të Për Bashkuar)
Tunnuslause: Ti Shqipëri, më jep nder, më jep emrin Shqipëtar
Sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2018. aastal elaniku kohta: 5319 USD
Keskmine palk: 1000 eur kuus
Keskmine pension: 320 eur kuus
Töötu abiraha: 170 eur kuus
Viited reisi pildikataloogidele. Kataloogidele on lisatud selgitavad tekstid.
Albaania salateenistuse muuseum Tiranas.
Naftapuurtornid teel Berati linna.
Berati linn- teatakse ka kui tuhande akna linn.
Butrinti vana kindluse ja linna varemed.
Ksamilli järv- vaated järves olevatele karbikasvandustele.
Gjirokastëri linn. Enver Hoxha sünnilinn.
Gjirokastër linnas asuv Enver Hoxha tuumavarjend.
Tsitrusviljade istandus Xarras.
Delvinë linn ja mägedes vana mošee varemed.
Nikolla vana klooster ja kohalik kalmistu.
Viinamarjaistandus ja veinitööstus Saranda lähistel.
Albaania rahvatantsu ja lauluansambli etendus.
Saranda sadam ja tiiburlaev Korfu saarele sõiduks.
Aadliku korter- muuseum Korfu linnas..
Korfu saare pealinn ja sealne kindlus.
Allveelaevade baasi sissekäik Porto Palermos.
Ali Pasha kindlus Porto Palermos poolsaarel.
Kohvik mägiteel Porto Palermos.
Llogora rahvuspargi mägiteel asuv hotell ja restoran.
Llogara rahvuspark ja mägitee.
1. Reisipäev. Helsingi- Tirana.
Vahemaandumisega Lufthansa lend Helsingist Vantaa lennujaamast Tirana- sse ja majutumine hotelli.
Kõige alustuseks Vantaa lennujaamast lend Frankfurti am Maini lennujaama.
Frankfurti lennujaamas passikontroll.
EL kodanikele õnneks toimus see läbi automaatsete väravate aga ikkagi oli natuke vaja järjekorras seista.
Siis Frankfurti lennujaamas mõned tunnid Lufthansa väljalennu ootamist reisile Frankfurt- Tirana.
Tirana lennujaamas jällegi passikontroll.
Natuke üleolevat suhtumist sain tunda Tirana lennujaama passikontrollis aga mulle see korda ei läinud.
Ametnik uuris ja uuris minu passi ja siis viskas letile tagasi ning sain aru, et võin minna. Sellist teenendust mujal EL riikides enam õnneks ei näe.
Tellitud buss oli meie rühmal Tirana lennujaamas vastas. Ootasime bussis vast nii 30. minutit kuna meie giidi ei tulnud ega tulnud lennujaamast.
Ilm oli Tiranas soe. Meie jaoks harjumatult soe. +28º C varjus.
Õhutemperatuur oli Vantaal hommikul +4º C. Tuli rõivastust tublisti kergendada mis oli üll pandud.
Bussis kondetsioneer kuidagimoodi töötas aga palav oli bussis ikkagi.
Siis selgus põhjus, miks pidime pikalt bussis ootama.
Neli reisijat nimelt tühistasid oma reisi eelmisel päeval aga giidi polnud sellest informeeritud.
Lõpuks saime ikkagi bussiga sõites Tirana lennujaamast Tirana hotelli.
Kokku kulus 12. tundi jõudmaks vahemaandumisega Vantaalt- Tiranasse Albaaniasse.
Tirana üks sümbolitest. Kõrghoone väljaulatuvad rõdud moodustavad Albaania riigi kontuuri.
Tirana ja üldse Albaania liiklus on natuke pöörane. Ummik ajab ummikut taga.
Sellele organiseeritud korratusele liikluses see ikkagi kuidagi toimib. Liiklus siis.
Järgmisel pildil hommikune tipptund liikluses Tiranas.
Tiranas hotell oli hea koha peal peaaegu linna keskel. Pääses igale poole ise liikuma.
Õhtusöögi eest muretses igaüks ise. Toit oli kaasas ja kaasavõetud veekeetjaga sai kohvivee ka kuumaks.
Olgu ette öeldud, et kogu reisi vältel mitte üheski hotellis ei olnud veekeetjat.
Õnneks väikseid matkale sobivaid veekeetjaid hiina e- poest soodsa hinnaga osta.
Tirana hotell oli täitsa rahuldavas korras.
Puhas ja vesi oli kraaniveena saadaval. Spartalik hotell aga ajas asja ära.
2. Reisipäev. Tirana linna ekskursioon.
Pärast hommikusööki suundusime kohaliku giidi juhendamisel Tirana linnaekskursioonile.
Minule oli see teine kord viibida Albaania pealinnas Tiranas, kuid ka sellel linna teisel külastuskorral avastasin enda jaoks palju uut ja huvitavat.
Päev oli taas soe ja päikesepaisteline. Soojakraade +27º C.
Tirana asub mägede vahel n.n katlas ja eriti suvel on seal palav. Tiranas suvekuudel +35º C....+40º C on täitsa normaalne õhutemperatuur.
Sõitsime tellitud bussiga linna mööda linna üht peateed Deshmoret e Kombit puiesteed ehk Rahvusmärtrite puiesteed mida varem tunti Mussolini puiesteena.
Bussi aknast kui me järjekordses liiklusummikus avanes järgnev vaatapilt. Mida need inimesed seal järjekorras seisid oli raske arvata.
Puiesteel asuvad mitmed ülikoolid, administratiivhooned ja pangad.
Jätkasime oma teekonda Skanderbegi väljakule, mis on nimetatud Albaania rahvuskangelase järgi.
Skanderbegi kuju seisab aukohal väljaku keskel.
Georg Kastriota (1405–1468) oli Osmanite teenistuses ja talle anti hüüdnimi Skanderbeg, mis ühendab nime Iskander ja türgi tiitli „bey“, mis tähendab juhti.
Ekskursiooni käigus käisime ka Ema Teresa väljakul. See on nime saanud kuulsa Albaanias sündinud nunna järgi, kes pühendas oma elu India vaeste aitamisele.
Jätkame oma teekonda mööda Albaania rahvusmuuseumist ja püramiidist, mis algselt ehitati diktaator Enver Hoxha muuseumiks.
Tänapäeval on see ehitis konverentsikeskus, kuid on lammutamise ohus kuna samale kohale plaanitakse ehitada uus parlamendihoone.
Järgmisena suundusime Tirana kesklinna, kus asub palju välisriikide saatkondi.
Tirana kesklinna iseloomustavad paljud erinevad ehitusstiilid, mis on seotud riigi ajaloo etappidega: näiteks üsna imposantsed hooned aastatest 1939–1944 jutustavad lugu ajast, mil riik oli Itaalia okupatsiooni all.
Sõjajärgset kommunistlikku ajastut iseloomustab monumentaalne nõukogude stiil ja monteeritavad ehitised.
Viimastel aastatel on keskuse renoveerimiseks korraldatud arhitektuurivõistlusi.
Lõunatasime koos matkagrupi liikmetega Tirana restoranis.
Ülejäänud pärastlõuna on reserveeritud meie endi seiklustele Tirana linnas.
3. Reisipäev. Tirana – Berat – Saranda. Tuhande akna linn ja saabumine Sarandasse.
Jätkasime meie reisiteekonda Saranda linna poole Joonia mere kaldal.
Päikesepaisteline ilm. Soojakraade +27 C.
Meie reisibuss ja osa reisiseltskonnast vahepeatuses.
Tähendab alustasime pikemat bussisõitu läbi Albaania keskosa Lõuna- Albaaniasse.
Teel peatusime Berati linnas riigi keskosas. Berati vanalinn on UNESCO maailmapärandi nimistus.
Terrassidele ja kaljunõlvadele ehitatud majad, millel on palju aknaid peegeldavad linna hüüdnime "Tuhande akna linn".
Beratis asub võluv loss, mis asub mäetipul. Keskajal elas enamik linnaelanikke lossi ümbruses.
Elanikud olid peamiselt kristlased ja lossi lähedal on umbes 20 kirikut, millest enamik pärineb 14. sajandist.
Mõnes kirikus on Albaania kuulsaima ikoonimaalija Onufri teosed.
Onufrile pühendatud muuseum asub Püha Maarja kirikus.
Linnas on ka mõned kaunid mošeed, näiteks 15. sajandi lõpus ehitatud kuninga mošee.
Berati läbib Osumi jõgi ja külastame kaunist Gorica silda, mis ühendab linna kahte vana linnaosa, Mangalemit ja Goricat.
Algne puusild ehitati Ahmet Kurt paša valitsemisajal, praegune sild on uuem.
Ahmet Kurt paša valitses Berati 18. sajandi lõpus lühikese elueaga Berati suurvisiiraadi ajal, mis oli üks Albaania iseseisvuse nurgakive 1912. aastal.
Saabume Sarandasse hilisõhtul.
Saranda linna nimetatakse Albaania Riveiraks ilusate Joonia mererandade poolest.
Saranda linna nime kirjutatakse mitmel moel.
Albaania keeles kas Saranda või Sarandë, kreeka keeles Άγιοι Σαράντα, Ágioi Saránta, itaalia keeles Santi Quaranta, soome keeles Neljäkymmentä pyhimystä.
Sarandas elab 2011. aasta loendusandetel 20 277 inimest.
Linn on nime saanud Sebasteia neljakümne märtri järgi, keda traditsiooniliselt mälestati õigeusu kirikus Bütsantsi ajal 10. märtsil.
Albaania annekteerimisel Itaalia poolt Teise maailmasõja ajal anti linnale uus nimi Porto Edda (Edda sadam) Benito Mussolini vanima tütre Edda Mussolini järgi.
Pärast hotelli sissekirjutamist sööme grupiga õhtust ühes linna paljudest restoranidest.
Saranda hotell oli täis üllatusi.
Õhtul hotellitoas selgus, et WC potil puudus veevarustus. Kuna tegu oli sellise WC potiga mille loputuskast on seina sisse integreeritud siis puudus mul võimalus leida viga veevarustuses.
Andsin õhtul meie grupi giidile sellest ebakohast WC potiga minu hotellitoas teada.
4. Reisipäev. Saranda.
Hommikueine hotelli restoranis.
Teise päeva hommikul ma käisin hommikueinet proovimas.
Oli see üpris tagasihoidlik ja ette teada andes igal hommikul selles hotellis sama menüüga.
Hommikusöögi menüü: keedumuna, praetud muna, külmad viinerid, juust, singilõigud.
Lisaks kuivanud keeks ja kohv termoses ning mahlad.
Peale esimest hommikusööki käisin toidupoes ja ostsin omale hommikueineks sobivad toiduained.
Kohvivee tegin omale kaasavõetud veekeetjaga soojaks. Seega oli hommikueine küsimus lahenduse leidnud.
Saranda linnast.
Linna nimi tähendab "nelikümmend kangelast" ja viitab loole 40 kristlikust leegionärist, kes hukati oma usu pärast.
Saranda ajalugu ulatub 4. sajandisse eKr, kui linn oli osa Epeirose kuningriigist. Sel ajal valitses legendaarne Pyrrhos suure osa tänapäeva Albaania ja Põhja-Kreeka üle.
Hiljem sai Sarandast Rooma impeeriumi oluline sadam, mis meelitas ligi palju etnilisi gruppe.
Linnas tekkis suur juudi kogukond, tänu millele hakkas linna kaubandus veelgi õitsema.
Linna ja Agioi Saranta kloostri kaitsmiseks ehitati müür, mille järgi linn hiljem oma nime sai.
Tänapäeval pole kloostrist palju alles. Sakslased kasutasid seda Teise maailmasõja ajal baasina ja sel põhjusel pommitasid britid kloostrit sõja lõpus.
Tänapäeval on linna maamärgiks veidi uuem Lekurese loss, mille ehitas kohalik prints Ali paša Tepelena (1740–1822).
Suvehooajal meelitab Saranda tuhandeid Korfult külastajaid: see asub kaunilt, pakub vaateid lähedalasuvatele Kreeka saartele ja naudib umbes 300 päikesepaistelist päeva aastas.
Kreeka mõju ei tohiks alahinnata, kuid kui turistid on oktoobri alguses linnast lahkunud, on linna meeldiv sadamaväljak rahulik ja meeldiv.
Alustame päeva hotellis lühikese tunniajase albaania keele õpetusega kohaliku giidi eestvedamisel.
Päev oli täis päikesepaistet ja +27 C soojakraadiga.
Seejärel järgnes jalutuskäigut selles meeldivas kuurortlinnas.
Vaatasime lähemalt linna vana sünagoogi väljakaevamisi, meeldivat randa ja paljusid väikeseid tänavaid mis viivad peaväljakule.
Sööme kohalikus stiilis lõunat, mille järel kuuleme lähemalt Albaania ajaloost, rahvastikust ja keelest.
Giid juhatas meid läbi Albaania huvitava ja värvika ajaloo aga võib rääkida ka maalähedasematest teemadest nagu keel, haridus, traditsioonid, religioon ja Albaania suhe ümbritseva maailmaga.
Ülejäänud päev oli reserveeritud meie endi seiklusteks Saranda linnas.
Õhtul hotellis sain üllatuse osaliseks, kui visuaalsel vaatlusel sai kohe selgeks et toa koristaja oli ära viinud voodilinad ja padjapüüri aga uusi polnud suvatsenud mulle tuppa jätta.
Olen ka hullemates olukordades olnud ja magasin selle ühe öö ära ilma voodilinadeta.
Hommikul andsin esilekerkinud probleemist jällegi grupi giidile teada. Lubas taas hotelli omanikule helistada ja probleemi lahendada.
Õhtuks oli mulle toodud mulle tuppa uued voodilinad. Padjapüür oli ka omal ettenähtud kohal.
Käterätikud käis koristaja juba varahommikul vahetamas. Paistab et hotellis oli koristajatel väga rande tööjaotus.
Ühed neist vahetasid ainult käterätikuid ja teised siis päeval vahetasid voodilinu. Kuid töö sai tehtud.
5. Reisipäev. Saranda – Butrint – Ksamil – Sarande. Lisaks ekskursioon Butrinti ajaloolistesse varemetesse ja Ksamili rannakuurorti.
Täna tegime väljasõidu väikesele poolsaarele, mis asub Sarandast 25 km lõunas. Seal asub iidne Butrinti linn.
Ilm jällegi mõnusalt soe. +26 C. Tuuletu.
Vanadest varemetest on välja kaevatud vaid väike osa. Arvatakse et suurem osa omaaegsetest linna varemetest on praegusel ajal kaetud metsaga.
Veega ümbritsetud Butrinti oli lihtne kaitsta.
Kuigi linn oli pikka aega asustatud, laiendasid linna ja ehitasid selle ümber kaitsemüüri ainult kreeklased.
Järgneval pildil on näha müüride erinevad kihistused.
Kaitesmüüri aluskivid on rooma ajast. Lisanduvad müüridele uued kihistused laotuna hilisemal ajal.
Ja arvatava kiriku varemed.
Linnas on osaliselt säilinud vanad mosaiikpõrndad. Üks neist on järgneval pildid.
Mosaiigid on liivaga kaetud, et neid kaitsta ilmastiku eest.
Kord aastas avatakse need põrandamosaiigid kõigile vaatamiseks. Peale seda näitamist kaetakse need mosaiigid uuesti liivaga.
Edasi linna ajaloost.
Peale kreeklasi võtsid võimu linnas roomlased, seejärel bütsantslased. Pärast seda lagunes Butrinti linn ja see hüljati lõplikult.
Alles 1920. aastatel hakkasid Itaalia arheoloogid linna väljakaevama ja see on nüüd UNESCO kaitse all.
Butrintis on olnud kõike alates Kreeka teatrist kuni akropolini Kreeka ja Rooma saunadega.
Piirkonnas on ka templeid, mis on muudetud basiilikateks kuna kristlus asendas iidseid jumalaid.
Akropol asus mäeharjal ja on sellest ajast alates muudetud kindluseks.
Butrintist avanevad suurepärased vaated Vivari kanalile ja Korfu väinale, kust kreeklased ilmselt linna saabusid.
Meie järgmine sihtkoht oli Ksamil. Üks parimaid liivarannaga rannakuurorte Albaanias.
Algselt vaikne kaluriküla on piirkond tänapäeval pisut räämas, kuna viimase 10–20. aasta jooksul on sinna ehitatud palju hotelle.
Rannad on aga endiselt heas seisukorras nagu ka paljud head kalarestoranid kus me koos lõunat sõime.
Pärastlõunal naaseme Sarandasse. Ülejäänud päev oli meie enda vaba aeg.
6. Reisipäev. Saranda – Gjirokastër – Saranda. Ekskursioon Gjirokastrësse, mis sisaldab tunnelivõrgustiku külastust ja kohalikus stiilis lõunasööki.
Sõidame bussiga Gjirokastrësse, mis on üks Albaania kauneimaid ja vanemaid linnu.
Päikesepaisteline soe ilm andis päevale jumet juurde.
Gjirokastrë on üle 2500. aasta vana ja üsna ilus linn munakivitänavate ja väikeste kiltkivikatusega majadega.
Linna on väga poeetiliselt kirjeldatud Albaania kirjaniku Ismail Kadare raamatus "Kivikroonikad".
Gjirokastrë on ka Albaania diktaatori Enver Hoxha kodulinn.
Hoxha side linnaga tähendas, et seda hoiti diktatuuri ajal suhteliselt heas seisukorras kuid pärast diktatuuri kokkuvarisemist lagunesid ka linnas majad.
Kindlus ja linn on UNESCO kaitse all. Linnas on terve rida väikeseid traditsioonilisi käsitööettevõtteid, vanalinn ja turg.
Oleme selle kauni linna jaoks reserveerinud terve päeva ja alustame jalutuskäiguga kindluse juurde, kust avanevad suurepärased vaated linnale.
Tänapäeval pole kindlusel enam strateegilist tähtsust, kuid kuni 1970. aastateni oli see poliitvangide vangla.
Laskume mööda väikeseid looklevaid tänavaid ja jõuame vanalinna.
Heidame pilgu sellele, mis on säilinud muljetavaldavast tunnelisüsteemist mis kaevati kommunistliku režiimi ajal.
Sissepääs tuumavarjendisse.
Sõja korral oli tunnelisüsteem mõeldud kohaliku elanikkonna kaitsmiseks aga ka vägede linnast välja saatmiseks ilma vaenlase märkamata.
Pärast lõunat on ette nähtud linna iseseisvaks avastamiseks. Linn on muuhulgas tuntud oma kohvi poolest, mille ube jahvatatakse suurtes kivipottides ja käsitsi.
Meile valmistas sellist kohvi kohalike naiste käsitööpood kus sellist kohviubade töötlemist veel au sees hoitakse.
Kõigpealt kohvioad röstitakse lõkkel ja seejärel jahvatatakse käsitsi suuremas kivipotis ja see protsess kestab peal kolm tundi!
Tasub siinkohal mõelda, et kui vaja pidi perenaine ärkama et oma perele sellisel moel töödeldud kohvipuruga hommikokohvi pakkuda...
Järgmisel pildil on kohviubade töötlemist näha.
Lõke on tehtud ja kivipott ka olemas röstitud kohviubade jahvatamiseks elik uhmerdamiseks kivist uhmriga.
Samas kohas pakuti meile ka juba varem valmis tehtud kohviubadest kohvi. Kange oli teine.
Pakuti ka kohalikku kanget jooki Rakit kangusega ca 40 kraadi, mis sarnaneb meie puskarile.
Seda eripäralist kohvi on võimalik maitsta linna paljudes kohvikutes.
Kirjandushuvilistele pakub linn väikest ja huvitavat muuseumi, mis on pühendatud Albaania kõige olulisemale kaasaegsele kirjanikule Ismail Kadarele.
Muuseum asub majas, kus Kadare oma lapsepõlve veetis ja tutvustab kirjaniku elu ja loomingut.
Pärastlõunal naaseme Sarandasse hotelli. Ülejäänud päev oli vaba aeg omadeks käikudeks.
7. Reisipäev. Saranda – Xarra – Saranda. Ekskursioon tsitruseliste istandustesse s.h kohalikus stiilis lõunasöök.
Lisaks oliivisaludele on Lõuna- Albaania tuntud oma suurte tsitruseistanduste poolest ja külastasime ühte neist. Selleks sõitsime umbes 25 km Sarandast lõunasse.
Väikese Xarra küla äärelinnas asub piirkonna suurim mandariinide tootmisele spetsialiseerunud ühistu.
Jällegi andis tänane päev meile võimaluse nautida päikesepaistet ja +25 C soojakraade.
Ettevõtte loodi 1995. aastal.
See on üks esimesi ühistuid, mis loodi pärast valistussüsteemi kokkuvarisemist.
Tegime giidiga ekskursiooni talus ja kuulsime lähemalt koha ajaloost ja arengust.
Aastaringselt on ettevõttes tööl 12 töölist. Hooajatöölisi palgatakse saagikoristuse ajaks ca 70.
Sõime enne Sarandasse naasmist talus õues vabas õhus lõunat.
Väga maitsev toit oli. Lisaks pakuti muidugi mandariine.
Õhtul kella 19 aegu kohtusime grupi liikmetega uuesti hotelli ees ja jalutasime koos Saranda linna paljudest kalarestoranidest õhtust sööma.
Kalapüük on Sarandas endiselt oluline tööstusharu ja meil on võimalus maitsta kohalikke hõrgutisi.
8. Reisipäev. Saranda. Ekskursioon Delvinë mägikülla, mis sisaldas lõunasööki ja veinide degusteerimist.
Käisime sellel päeval mägiteel reisimas- matkamas.
Saranda rannikut iseloomustavad massiivsed mäed, mis ulatuvad kaugele sisemaale.
Sõitsime bussiga väikesesse mägikülla Delvinë, millel oli piirkonnas oluline roll Osmanide impeeriumi ajal kuna küla asub strateegiliselt heas mägises asukohas.
Ilm matkarajal matkamiseks suurepärane.
Enne mägiteele suundumist möödusime kohalikust koolist. Lastel oli parasjagu vahetund ja jooksid kooliõues ringi.
Albaanias koolilastele riigi poolt sööki ei pakuta ja seepärast oli pildil olev proua oma väikse müügipunktiga kooli värava taga sööki- jooki pakkumas.
Kohapealsed varemed nägid välja sellised.
Osmanite impeerium ehitas 17. sajandil külla väikese kindluse ja mitu mošeed, millest mõned on tänaseni alles aga seda üldjuhul varemetena.
Uurisime seda väikest ja hubast maaküla ning vaatasime lähemalt muuhulgas endist Türgi sauna, hammamit.
Külastasime ka kohalikku viinamarjaistanduse ettevõtet kus viinamarjadest veini toodetakse.
Kohapeal pakuti peale ekskursiooni viinamarjaistanduses maitsta kohalikest viinamarjadest valmistatud veini ja veini kõrvale erinevaid suupisteid.
Pole küll veiniekspert aga valge vein oli hea mekiga. Punane vein nii hea maitse poolest ei olnud.
Pakutud brändijooke ei proovinud.
Selles ettevõttes veinil pikalt tünnides seista ja käärida ei lasta.
Vein villitakse pudelitesse peale mõnekuulist kääritamisprotsessi. Sellest ehk tuleneski veini toores maitse.
Pakutud veini ei saa maitstes kuidagi võrrelda Itaalia veinitööstustes pakutuga.
Itaalias on veini töötlemisel pikad kogemused ja sellest ka sealse veini headus väljendub.
Albaania veinitöötlemisega ja viinamarjakasvatusega tegelevad ettevõtted on kindlasti arengu teel.
Tagasi Sarandasse jõudsime hilisõhtul.
Kes veel jõudis ja oli jaksu siis õhtul sai iseseisvalt linna jalutama ning linna ööelu nautima minna.
9. Reisipäev. Saranda ja reis Korfu saarele.
Täna oli meil võimalus minna ekskursioonile lähedal asuvale Kreekale kuuluvale Korfu saarele.
Päeva esimene pool oli ilm pilvine aga pealelõunal juba päikesepaisteline.
Korfu saarele, milline Kreeka riigile kuulub, viib Saranda sadamast tiiburlaev.
Laevasõit kestis 40 minutit. Tiiburlaev läbib selle tee Korfule õige nobedalt.
Laevapilet (üks suund) maksis 17,50 eur.
Reisil Korfule tasub meeles pidada, et nii Sarandas kui Korful toimub passikontroll. Ilma passita see reisi kohe kuidagi ei õnnestu.
Tellisin siis Korfu reisi eelnevalt ära. Ei kahetse sugugi. Väga kena ja meeldejääv reis oli.
Kenad ja sõbralikud inimesed, hinnatase võrreldav meie laiuskraadide omaga.
Kaupa olid kaubatänavad täis. Hiina kaupa. Sekka ka kohalikku käsitööd.
Kanepitooteid pakuti mõnes poes täiesti legaalselt.
Selleks olid linnas avatud spetsiaalsed poed kus seda toodet pakutakse huvilistele müüa. Kellel huvi leiab selle poe linna keskelt kergesti üles.
Kirjutan ja rõhutan siinjuures üle, et neid tooteid ma ei reklaami mitte mingil moel. See on fakt, et see kraam on Korful müügil.
End pilve tõmmanud inimesi ma Korfu külastuse ajal ei kohanud s.t neid ei olnud tänavapildis näha.
Korfu saarel viis tellitud buss meid vaateplatvormile kust sai kenasti vaadata kuidas lennukid maanduvad Korfu lennurajale.
Päeva lõpus toimus meie matkagrupiga ühine õhtusöök, mille jooksul saime vaadata Albaania rahvatantsu ja rahvalaulugrupi etendust.
Mõned videod etenduselt.
Nautisime suurepäraseid vaateid õhtusele Saranda linnale ja selle ümbrusele ning hoolikalt valmistatud õhtusööki ajaloolises keskkonnas.
Kohalike muusikute poolt mängitud muusikapalad lisasid meeleolu fantastiliselt kaunile päikeseloojangule millist vaadata saime.
10. Reisipäev. Saranda- Llogara rahvuspark- Kruja. Muljetavaldavad maastikud ja linnaekskursioon Krujas.
On aeg jätta hüvasti meie mugava hotelliga Sarandas ja pöörata buss tagasi Põhja- Albaania poole.
Ilm pilves. Mägedes riburada väheke vihma.
Sõit Krujasse oli ilus: sõit reisibussiga kulges mööda rannikut ja läbis mõningaid tõeliselt muljetavaldavaid mäekurusid. Vapustavad vaated!!!
Teel peatume Llogara rahvuspargis, kus sõime koos matkagrupiga lõunat.
Hilisõhtul jõuame Krujasse ja tegime lühikese linnaekskursiooni.
Käisime kohaliku giidi juhendamisel vaatamas Kruja vana linnust kõrgel mäel.
Kruja linn asub 500. meetri kõrgusel merepinnast.
Kruja linna taga asuv mägi on 1100. meetri kõrgune. Piltidel on see mägi ka näha.
Seejärel sai teoks koos matkagrupi liikmetega viimane ühine õhtusöök hotelli restoranis.
11. Reisipäev. Kruja- Tirana- Helsingi
Suundume tellitud bussiga Tirana lennujaama.Albaania pakub kontraste.
✈ 🚌 ✈ Balkani ringreis: Horvaatia, Montenegro, Kosovo, Põhja- Makedoonia, Albaania
✈ 🚌 ✈ Austria reis: Austria ja Saksamaa Alpid. Adolf Hitleri suvemaja Kotkapesa külastus.
✈ 🚌 ✈ Portugali ringreis: Lissabon, Sintra, Obidos, Fatima, Tomar, Porto
✈ 🚌 ✈ Põhja- Itaalia reis: Garda järv, Veneetsia, Verona, Milano, San Zeno di Montagna, Merona
