esmaspäev, mai 25, 2026

Austria ja Slovakkia reis: Viini linn, laevakruiis Doonau jõel, Bratislava (pildid, videod) 25.05.2026

2026. aasta kolmas reis. Reisisihiks Austria linn Viin ja Slovakkia pealinn Bratislava.

Lennufirmaks Finnair. Reis toimus turismifirma poolt organiseeritud grupireisina. 

Reisi kestvus 5. päeva. 

Schönbrunni loss.





Austria arvudes:

Pindala: 83 879 km²

Rahvastiku arv: 8 933 346

Iseseisvus: 27. juuli 1955

Riiklik valitsuse vorm: föderatsioon

President: Alexander Van der Bellen

Peaminister: Christian Stocker

Pealinn: Viin, Wien. Elanike arv pealinnas 1 920 949.

Riigi suuremad linnad: Graz (291 134 inim.), Linz (206 537 inim.), Salzburg (155 416 inim.), Innsbruck, Klagenfurt, Villach, Wels, Sankt Pölten, Dornbirn

Ametlik keel: saksa keel (vähemuskeeled: ungari, horvaatia, sloveenia)

Valuuta: EUR

SKP: 481,2 mrd. USD

SKP 2021. aastal elaniku kohta: 53 793 USD

Majanduse jaotus: põllumajandus 1,2 %, tööstus 25,7 %, teenendus 62,8 %


Vaade Belvedere palee aiast Viini linnale. 


Austria (saksa keeles Österreich), ametliku nimega Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich), on merepiirita riik Kesk-Euroopas. 

Austria koosneb üheksast liidumaast. 

Austria naabrid on läänes Liechtenstein ja Šveits, lõunas Itaalia ja Sloveenia, idas Ungari ning põhjas Saksamaa, Slovakkia ja Tšehhi Vabariik.

Austria maastikku iseloomustavad Alpid ja Doonau jõgi.


Koolihariduse süsteem on sarnane Eesti Vabariigi omale. 

Lapsed lähevad kooli 6. aastaselt. Õppimine on tasuta riiklikes koolides.

On erakoole ja seal on aastane õppetasu ca 1000 eur. Tasu sisaldab koolis toitlustamist. 


Tervisekindlustus on riigi poolt tagatud. Erameditsiiniteenuste kasutamine on samuti võimalik.

Kui perekonnas kasvõi üks pereliige on täiskohaga tööl ja tal on tervisekindlustus siis on automaatselt kõik pereliikmed riikliku tervisekindlustusega kindlustatud.  


Keskmine pension Austrias on 45. aastase tööstaazi puhul ca 1800 eur/ kuus.

Austrias makstakse igale pensionärile aastas 14 pensionit s.t 12 kuud + 2 kuu pension lisaks. 

Võimalus on pensionäridel riigi kulul käia oma tervist turgutamas SPA- s omal valikul. 

Veel mõnda aega tagasi pidi SPA- s olema vähemalt kolm nädalat, et riik selle eest tasuks kuid seda süsteemi tahetakse nüüd muuta. 


Austria keskmine brutopalk täistööajaga töötajatel on ligikaudu 55 600 kuni 57 000 eurot aastas. 

See teeb keskmiseks brutokuupalgaks umbes 3900 kuni 4000 eurot (arvestades seejuures Austrias kehtivat tavapärast 14. kuupalga süsteemi ehk puhkuse- ja jõulutoetust).

Netopalk on pärast makse ja sotsiaalkindlustusmakseid olenevalt maksuklassist Austrias keskmiselt 2600– 3000 eurot kuus.


Elamumajandusest.

Viinis domineerivad eluruumide turul üürikorterid. Need on ehitatud kas riigi või siis erasektori poolt.

Linnas on üürihinnad väga soodsad.

Keskmise üürihinnaga 5 eur/ m² kuus. Kallimad üürikorterid Viinis maksavad 10 eur/ m² kuus.

Kuna korterite üürihinnad on linnas nii soodsad siis eraomandusse ostetetakse kortereid väga vähe.


Kaupade hinnatasemelt on Austria võrreldav Põhjamaade omaga. 

Toidupoes ja turul tundusid küll mõned toiduained kallimad olema kui meil siin. 

Samas veinid olid odavamad meie turuga võrreldes. Mõtlen siin odavamaid veine kus pudeli hind algas alates 3...4 eur. 

Puuviljad BILLA toidupoodides Viini linnas olid kallimad kui meil. 

Lidl poehindadega ei jõudnud tutvuda ja ega Lidl toidupoode ma Viini kesklinnas ka ei näinud. 

Austrias on müügil väga tervislik mineraalvesi, mis on tõesti mineraale sisaldav vesi. Tervendav vesi.

Autokütuse hind Austrias oli ehk natuke odavam kui Soomes. Pigem võrreldav Eesti kütusehindadega.


Ühistranspordist.

Viini linna ühistranspordis ühekordne pilet maksab 3,20 eur. 

Ostetud pilet kehtib nii metroos, bussitranspordis kui trammiga sõites.

Soodsam on siiski osta päevapilet piletiautomaadist. 

Sel juhul saab kõigi nimetatud transpordiliikidega vabalt Viini linnas ringi sõita. 

Piletimüügi automaadi leiate näiteks metroo sissekäigu lähistelt. Seal sai neid vähemalt nähtud. 

Kui ma nüüd väga ei eksi siis trahv piletita sõidu eest on Viinis 100 eur. 

Oma kogemustest lähtuvalt võin kindlalt väita, et kui kiiret liikumisega Viinis ei ole siis jala käimine on kõige soodsam ja tervislikum valikuvõimalus. 

Vabal päeval s.t reedel sai käidud 20 tuhat sammu nii et ise ka aru ei saanud. 

Rahulik kõndimine oli.


Austrias on omaette probleem mustlastega. Sellest kohapeal palju ei räägita aga probleem on. 

Palju mustlaseid elab Ida- Austrias. Nende elujärg on halb. 

Viini linnas on näha mõnda sellest rahvusest pärit kerjust. Õnneks mitte palju.


Viited pildialbumitele Viinist, Austriast ja Bratislavast, Slovakkiast.

Viini kesklinnas asuv Belvedere palee

Schönbrunni loss ja park

Volksgarten elik rosaarium Viini kesklinnas. Rosaariumis on 3000 roosi. 

Doonau jõekruiis

Kirik Viini linnas

Kirik Votive Viini linnas

Klooster Melk

Kunstiajaloo muuseum Viini linnas

Viini linnavaated

Viini linnavalitsuses asuv restoran

Bratislava, Slovakkia

Bratislava vanalinnas asuv meetoodete pood


1. Reisipäev. Helsingi- Viin.

Finnairi hommikune lend viis meie reisigrupi Vantaa lennuväljalt Viini. 

Lennujaamas ootas teid soome keelt kõnelev giid ja buss. 

Ilm oli kena ja päikesepaisteline. Soojakraade Viinis +25º C. 

Viini linn on koduks suurtele heliloojatele, Viini valsile ja šokolaadisele Sachertortile, kiirgab keiserlikku hiilgust mida on raske uskuda. 

Linna ajalugu peegeldub kaunilt tänavapildis roheliste puiesteede, suurepäraste aedade ja paleedena.

Linnas on elanud suured muusikanimed, sealhulgas Mozart, Beethoven ja Strauss. 

Bussiga linna ringreisi ajal nägime paljusid linna olulisemaid vaatamisväärsusi: neogooti stiilis ehitatud raekoda, Austria Rahvusteatrit, Vana-Kreeka ja neoklassitsistlikus stiilis ehitatud parlamendihoonet ning ooperimaja.

Jalgsi käisime tutvumas Belvedere paleega (pildil). Imetlsime paleed väljaspoolt ja käisime palee aias.



Belvedere on18. sajandi barokkpalee, kus on kunsti keskajast tänapäevani sealhulgas tähelepanuväärne Klimti kollektsioon.

Belvedere palee ehitus algas 1710. aastate lõpus ja valmis 1723. aastal.

Palee oli kavandatud vähem eramajana kui esindushoonena tseremooniate, vastuvõttude ja väljapanekute jaoks. 

Prints Eugene sai seal 1719. aastal vastu võtta Türgi suursaadiku Ibrahim paša, samal ajal kui sisekujundus oli veel pooleli. 

1719. aastal tellis Eugene itaalia maalikunstnikult Francesco Solimenalt palee kabeli altarimaali ja kuldse kapi laemaali. 

Samal aastal telliti Gaetano Fantilt illusionistlik kvadratuurmaal Marmorsaali. 

1720. aastal usaldati Carlo Innocenzo Carlone'ile Marmorsaali laefresko, mille ta teostas aastatel 1721–1723.

Sala Terrenal tekkisid hiljem konstruktsiooniprobleemid. 1732–1733. aasta talvel paigaldas Hildebrandt võlvlae, mida toetasid neli Atlas-sammast, andes ruumile praeguse ilme.

Insener Salomon Kleiner dokumenteeris Belvedere kompleksi kümneosalises väljaandes, mis ilmus aastatel 1731–1740 ja sisaldas üheksakümmend tahvlit, mis näitas palee seisukorda 18. sajandi esimesel poolel.


Keskpäeval nautisime rühmaga ühist lõunasööki Viini linnavalitsuse restoranis.


Pärast Viini linnas ringreisi registreerusime end pärastlõunal hotelli, mille järel on programm vaba ja igaüks sai linnas ise omatahtsi ringi jalutada.

Hotelliga võis rahule jääda. Koristaja käis iga päev ja sättis toa korda. Probleeme siin polnud. 


2. Reisipäev. Viin- Schönbrunni loss

Hommikusöök hotellis. Päev kostitas meid juba hommikul kena päikesepaistelise ilmaga ja +26º C. 

Hommikul külastasime giidi saatel suurejoonelist Schönbrunni loss, mis on üks Euroopa paremini säilinud barokk-arhitektuuri pärle ja kuulub alates 1996. aastasst UNESCO maailmapärandi nimistusse. 

Schönbrunni loss koos pargiga laiub 160 hektaril. 




See 18. sajandil valminud keiserlik loss on Viini kuulsaim vaatamisväärsus ja oli Habsburgide perekonna suvepalee. 

Lossis on kokku 1411 tuba, millest saime näha mõndakümment tuba oma aus ja hiilguses. 

Mozart esines siin esmakordselt kuninglikule perekonnale ja paljud mäletavad lossi ka Sissi filmidest.

Pärastlõunal tegime jalutuskäigu ajaloolises keskuses Ringstrasse. 

Seal asub gooti stiilis Stephansdomi katedraal, mille ehitus algas 12. sajandil kuid valmis alles nelisada aastat hiljem. 

Samas on ka suurejooneline Hofburgi keiserlik palee, kust Habsburgid valitsesid Austriat 13. sajandist.

Pärast ühist lõunasööki reisigrupiga on aega omaette programmiks ja iseseisvalt sobival ajal hotelli tagasipöördumiseks.


3. Reisipäev. Päev Viini linnas.

Hommikusöök hotellis. Kogu päev oli meile antud vaba aeg oma programmi jaoks Viini linnas. 

Ilm oli täna täis päikest ja kerget tuult. Sooja +28º C.

Meid ootasid tuntud ostutänavad Viini vanalinnas asuvad Kärtner Strasse, Graben ja Kohmarkt. 

Viini linna pikim ostutänav Mariahilfer Strasse algab vanalinna servast. 

Linna muuseumikogu, paleed ja kunstigaleriid on maailma maastaabis võrratud.  

Viini linn on muidugi tuntud ka oma traditsiooniliste kohvikute poolest. 


Arhitektuurist. Viini linna pea iga maja on omaette vaatamisväärsus. 

Vanad majad on lastud ehitada aadlisuguvõsade poolt100- 150. aastat tagasi ja on kaunistatud rohkete skulptuuridega millised tänase päevani on säilinud ja me saame seda ilu kõik nautida. 

Piltidelt on näha vaid osa sellest ilust. 

Jalutades Viinis mis iganes suunas kesklinnast välja jäävad need ehituslikud meistriteosed meist tänaval nii vasakule kui paremale.

On palju ajaloolisi kirikuid, Hispaania ratsakooli hoone Viini kesklinna lähistel, ooperimaja, teatrimaja. 

Austria parlamendihoone ja Viini linnavalitsuse hooned. 




Café Sacher on paljude Sacheri koogi austajate palverännakute sihtkoht ja Café Centrali peetakse Viini kauneimaks kohvikuks. 

Restoranide valik ulatub traditsioonilistest Austria Heurigeni veinikõrtsidest trendikate gurmeerestoranideni välja. 

Võib-olla on Viini parkidest kõige ilusam 1862. aastal avatud Linnapark ehk Stadtpark, mis on tuntud oma kujude ja monumentide poolest, millest kuulsaim on Johan Straussi kuldne monument. 

Linna võlu tuleneb suuresti ka elavatest traditsioonidest, mis on osa selle linna elanike elust.


Omaette märkimist tasub siiinkohal Viini Kunstiajaloo muuseum. See on erakordne muuseum. 

Seal on ajaloolises hoones välja pandud mitmel korrusel kunstiaarded, mida enne nende nägemist on raske isegi ette kujutada.

Sealne Kunstikamber on üks maailma olulisemaid omataolisi kollektsioone ning hõlmab ajalooperioodi hiliskeskajast barokiajastuni. 

Habsburgide perekonna liikmed kogusid palju põnevaid esemeid, mis on valmistatud kullast, hõbedast, elevandiluust ja muudest haruldastest materjalidest, sealhulgas vääriskivid, jaanalinnumunad, korallid ja haihambad.

Kunstkambris on väljas umbes 2200 sellist imelist käsitööeset! 

Näituse tipphetkede hulka kuuluvad Benvenuto Cellini soolatoos lisaks tehnilistele geeniustele, nagu automaadid, kellad ja teaduslikud instrumendid.

Pilet sellesse muuseumi maksis vaid 24 eur. Järjekorda muuseumi sissepääsemiseks ei olnud.

Muuseumi näitused võiks jagada nelja ossa.

1. Kunstikamber 

2. Vana- Egiptuse näitus muumiate ja kõige selle juurde kuuluvaga 

3. 1400- 1500. aastate maalide kollektsioon 

4. Arheoloogistelt kaevamistelt avastatud leidude näitus. 

Viide muuseumi kodulehele. Sealt saab näitustega tutvuda. 


Mõned pildid kunstinäituse kõige imelisemast osast. 





Elevandiluust ja kullast valmistatud laeva mudel. 


Elevandiluust, kullast ja hõbedast pokaalid. 



Järgmist Viini külastuskorda jäid ootama veel mitmed sealsed muuseumid.

Üks neist on Keiserliku Vankri Muuseum.  Videod muuseumist on õnneks vaadatavad.

Siis edasi sama rida minnes jäi käimata Viini keiserlikus varakambris. 

Viini Maailmamuuseum.  

Viinist väljaspool asub Ambrase loss Innsbruckis, milline on Austria tähtsamaid vaatamisväärsusi ja Tirooli tippsihtkohti.


Viini linnas on maailma suurim Tehnikamuuseum. Muuseume on selles linnas pea igal sammul. 

Viinis on ka  šokolaadimuuseum. Sissepääsupilet sinna maksab 35 eur. 

Avatud on selles kõhtu toitvas muuseumis töötoad, kus igaüks saab ise omale šokolaadi valmistada. 


4. Reisipäev. Melkini klooster- Doonau laevaga jõekruiis- Krems 

Pärast hommikusööki hotellis sõitsime bussiga kaunisse Wachau orgu, mis on UNESCO maailmapärandi nimistus.

Ilm jällegi päikesepaisteline ja ilus igas mõttes. Soojakraade +28º C. 



Vaade Melk kloostri kirikule. Seda kogust 23 karaadist kulda, mis selles kirikus on kasutamist leidnud on võimatu hinnata. 

Igatahes on selles kirikus kuldset ilu väga palju ja pildistada võis seal ka.

Külastasime Melki kloostrit, mis on üks Austria kuulsamaid barokk-arhitektuuri meistriteoseid ja asub Doonau jõe kaldal. 

Kõrgel Doonau kohal asuv benediktiini klooster pakub postkaardile omaseid vaateid jõeorule ja on ehitatud 11. sajandil. 

Kloostri kullast ja marmorist kirik, suurejooneliselt kaunistatud saalid ja suursugune ajalooline raamatukogu on nagu ajarännak minevikku. 

Marmorsaal on barokne saal, millel on laefresko ja punasest marmorist seinad.


Klooster on üle üheksasaja aasta vana vaimne keskus, kus mungad elavad ja töötavad endiselt tänase päevani. 

Melkist lõunas ümbritsevad aiad renessansiajastu Schallaburgi lossi, kus korraldatakse kultuurinäitusi.

Melk kloostri restorani ees oli selline omapärane purskkaev. 

Pärast ühist lõunasööki Melk kloostri restoranis sõitsime läbi kaljude, viinamarjaistanduste ja idülliliste külade laevaga Krems an der Doonau linna (laevasõidu kestvus 1 h 40 min). 

Järgneval pildil on üks paljudest Doonau jõel liiklevatest laevadest n.n ujuvatest hotellidest.



Doonau jõe kallastel on näha palju viinamarjade kasvatamist mäenõlvadel asuvaltel istandustes. 


Laevakruiisi aeg oli näha nii jõe vasak kui paremkaldal vanu kindlusi ja kirikuid.




Hilisõhtul saabusime tagasi Viini linna ja pärast mida oli programm vaba igale reisisellile. 

Päevane läbisõit bussiga 170 km.


5. Reisipäev. Viin- Bratislava- Helsingi

Pärast hommikusööki hotellis ja hotellist väljakirjutamist sõidame bussiga Slovakkia pealinna Bratislavasse.

Päike säras taevakaarel ja sooja oli juba reipalt +30º C. Palavust juba jagus. 

Bratislava linn oli pikka aega tuntud saksakeelse nime Pressburg all. 

Bratislava ajalugu on mõjutanud sakslased, tšehhid, ungarlased ja juudid ning see on linnapildis tänaseni nähtav. 

Sissesõit Bratislava linna üle Doonau jõe silla.

Ja väljasõit Bratislava linnast mööda kiirteed Viini suunas.

Bratislava on ülikoolide linn. 

Linnas õpib mitmes ülikoolis kokku 60 tuhat üliõpilast. 

Ainuüksi Bratislava Comenius ülikoolis õpib 22 tuhat üliõpilast.


Idüllilise Bratislava vanalinna südameks on keskväljak, mida ääristavad imeliselt restaureeritud hooned. 

Väljakult alguse saavad väikesed kitsad alleed, mis on täis kohvikuid, restorane, terrasse ja väikeseid butiike. 

Selles söögikohas pakuti joovastavaid jooke ja sakuskat.


Suveniiride poode jagus vanalinnas. Samuti kohvikuid. 


Vanalinnas oli ka üks imeline mett ja meetooteid pakkuv pood. 

Valik oli poes nii suur et tekkis paratamatult mõte, et ega peale mesilaste sumina midagi kaduma polegi läinud. 

Kõik oli müügiks mida mesilased toodavad oma usina tööga s.h ka meest tehtud veini, küünlaid jne. 

Ja selles poes oli ka seepärast mõnus olla, et seal töötas konditsioneer ning õhk oli meeldivalt jahe. 

Välistemperatuur näitas siis numbritena juba +30º C ja ehk rohkemgi. 


Bratislava linna kuulsaimad vaatamisväärsused on 13. sajandist pärit kolmelööviline Püha Martini katedraal ja hilisklassitsistlikus stiilis peapiiskopi palee. 

Jalutuskäigu käigus tutvusime vanalinna vaatamisväärsustega ja jäi piisavalt aega ka oma programmi jaoks. Ilm oli väga palav ja ega siis seda omapäi jalutussoovi linnas eriti ei olnudki...


Paljud teist mäletavad veel NSVL aegu sai televiisorist vaadata Tsehhoslovakkia multifilmi mutt Krtek- ist. 

Nimetatud multifilmi tegelane on esindatud ka mänguasjana või meenena Bratislava kesklinna suveniiride poodides.

Multifilm mutt Krtek- i seiklustest oli selline.

Tänasel päeval on üleval vaidlus kellele kuulub nimetatud multifilmi autoriõigus.

Kas see kuulub siis tsehhidele või slovakkidele? 

Igatahes meenetena saab mutt Krtek- it Bratislava poodidest osta ja neid on erinevates suurustes saadaval. Selline vahva mälestus omast lapsepõlve ajast. 


Bratislavas on NSVL aegu ehitatud paneelelamute rajoon kus elab tänasel päeva 150tuh elanikku. 

Pärastlõunane bussisõit viis meid tagasi Bratislavast Viini lennujaama, kust Finnairi õhtune lend tõi meid turvalistelt tagasi Helsingi Vantaa lennujaama. 


Kui Viinis ja Bratislavas oli õhusooja +30º C siis Vantaal õhtul lennuki maandudes vaid +14º C.

Õhutemperatuuride kontrast missugune. Tuli sobivad soojad riided matkakohvrist välja otsida.


Viited toimunud reisidele:


laupäev, mai 09, 2026

Albaania reis (pildid, videod). 28.04- 08.05.2026

Teine reis 2026. aastal viis mind 11. päevaks Albaaniasse. 

Reis oli pikk, kuid väga huvitav. Jalutada sai reisi sihtkohtades palju s.h mägiteedel.

Reis toimus rühmareisina. Reisikorraldaja Soomest. 

Lennutas meid sihtkohta ja tagasi Lufthansa vahemaandumisega Frankfurtis ja tagasilinnul Münchenis. 

Alates 14.05.2026 teostab otselende Vantaa- Tirana ka juba Finnair, mis muudab reisimise lihtsamaks.

Tuleb tunnistada, et vahemaandumistega lendamine Tiranasse ja tagasi võttis reisist kaks päeva.

Positiivne uudis on, et alates 14. maist 2026 saab Vantaalt lennata juba otse Tiranasse. 

Reisirühmas oli 31 Albaania reisihuvilist. 

Nii kui see on siiani olnud siis ka sel korral traditsioone ma ei murra reisikirja kirjutamisel. 

Sihtkohta sõidetud riigi tutvustamine käib minu blogis lisaks tekstile piltide abil ja kaudu.

On rohkearvuliselt pilte (1100) Albaaniast  ja lisatud on samuti mõned videod. 

Esimese poole Albaania reisi marsruut Google Maps kaardil.

Teise poole Albaania reisi marsruut Google Maps kaardil. 


Albaania pakub reisijale avastamisrõõmu, kaunist loodust, imelisi vaateid mägedele ja sõitmist mööda mägiteede serpentiine.  

Albaania on riik kus näete palju pooleliolevaid või mahajäetud hooneid. Albaania ongi kontrastide maa.

2025. aastal käis Albaanias 12 miljonit turisti. 

Albaania on kiirelt arenev turismile orienteeritud riik. Riigis käib intensiivne ehitustegevuses. 

Albaania ehitab, areneb ja seda on hea tõdeda. Suured hotelliketid rajavad Albaaniasse hotelle. 

Albaania on tänasel päeval veel soodsa hinnatasemega riik s.t hotellid, söök, teenendus jne. 

Hinnatasemelt on Albaania odavam kui Horvaatia ja Kreeka. Vähemalt praegu on nii. 

Olid ajad kui Horvaatia on soodus sihtriik turismiks ja puhkamiseks. Nüüd on asjaolud muutunud.



Järgneval pildil on Albaania diktaatori Enver Hoxha maja Tirana kesklinnas.

Enver Hoxha eluajal polnud eraisikutel sellele kinnistule asja. Nüüd on asjaolud muutunud. 

Tänasel päeval on kinnistu eraomanduses ja seal korraldatakse kunstiüritusi. 




Kohvik Tiranas kus sõime lõunat. 


Albaaniasse ehitati diktaatori Enver Hoxha valitsemise ajal arvatavalt 175 tuhat betoonpunkrit. 

Täpset ehitatud punkrite arvu ei tea keegi. Punkreid on suuremaid ja väiksemaid. 

Suuremates punkrites ladustati sõjatehnikat jms varustust.


Eraldi tuleb ja peab Albaania puhul ära märkida selline Joonia mereäärne imelise liivarannaga väikelinn kui Ksamil. 

Selline armas väikelinnake oma rannaäärsete kohvikute ja liivarandadega. Kõik puhkamiseks loodud.

Kohapeal mõtlesin, et kas nähtu Ksamilli liivarand on unes või ikka ilmsi. 

On olemas ja sinna võib iga kell tagasi minna puhkama. Imeliselt puhta veega liivarand ootab teid...

Rannaäärsetes restoranides pakutakse teile väga maitsvaid kalaroogi ja muidugi hea hinnaga joovastavaid ja karastavaid jooke laias valikus. 





Albaania arvudes.

Elanike arv: 2,4 miljonit

President: Bajram Begaj 

Peaminister: Edi Rama

Raha: 1 lek (1 EUR = 95 lek)

Ametlik keel: albaania (osades piirkondades kõneldakse palju kreeka keeles)

Majanduse struktuur: 20% põllumajandus, tööstus 18,7%, teenendus 61,3%

Iseseisvumine Ottomani impeeriumist: 28. november 1918

Rahvuslaul: Hymni i Flamurit (Rreth Flamurit Të Për Bashkuar)

Tunnuslause: Ti Shqipëri, më jep nder, më jep emrin Shqipëtar

Sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2018. aastal elaniku kohta: 5319 USD

Keskmine palk: 1000 eur kuus

Keskmine pension: 320 eur kuus

Töötu abiraha: 170 eur kuus

Kooliharidus: 1 - 9. klass on kohustulikud ja riigi poolt õppuritele tasuta

                       Mustlaste lapsed Albaanias riigikoolis ei käi ja koolikohustus neile ei kehti.


Alustuseks öiseid vaateid Lõuna- Albaanias asuvale Saranda linnale ja Joonia merele.




Viited reisi pildikataloogidele. Kataloogidele on lisatud selgitavad tekstid.

Kirik Tiranas.

Tirana linn.

Albaania salateenistuse muuseum Tiranas.

Kohvik Tirana lähistel. 

Naftapuurtornid teel Berati linna.

Berati ajalooline kindlus. 

Berati linn- teatakse ka kui tuhande akna linn. 

Saranda linn.

Öövaated Saranda linnale.

Butrinti vana kindluse ja linna varemed.

Ksamilli liivarand ja kohvik. 

Ksamilli järv- vaated järves olevatele karbikasvandustele.

Gjirokastëri kindlus.

Gjirokastëri linn. Enver Hoxha sünnilinn. 

Gjirokastër linnas asuv Enver Hoxha tuumavarjend.

Tsitrusviljade istandus Xarras.

Delvinë linn ja mägedes vana mošee varemed.

Nikolla vana klooster ja kohalik kalmistu.

Viinamarjaistandus ja veinitööstus Saranda lähistel.

Albaania rahvatantsu ja lauluansambli etendus.

Saranda sadam ja tiiburlaev Korfu saarele sõiduks.

Aadliku korter- muuseum Korfu linnas..

Korfu saare pealinn ja sealne kindlus.

Allveelaevade baasi sissekäik Porto Palermos.

 Ali Pasha kindlus Porto Palermos poolsaarel.

Kohvik mägiteel Porto Palermos.

Llogora rahvuspargi mägiteel asuv hotell ja restoran.

Llogara rahvuspark ja mägitee.

Kruja vanalinn ja kindlus.

Hotell Panorama Kruja linnas.


1. Reisipäev. Helsingi- Tirana.

Vahemaandumisega Lufthansa lend Helsingist Vantaa lennujaamast Tirana- sse ja majutumine hotelli.

Kõige alustuseks Vantaa lennujaamast lend Frankfurti am Maini lennujaama. 

Frankfurti lennujaamas passikontroll. 

EL kodanikele õnneks toimus see läbi automaatsete väravate aga ikkagi oli natuke vaja järjekorras seista.

Siis Frankfurti lennujaamas mõned tunnid Lufthansa väljalennu ootamist reisile Frankfurt- Tirana.

Tirana lennujaamas jällegi passikontroll. 

Natuke üleolevat suhtumist sain tunda Tirana lennujaama passikontrollis aga mulle see korda ei läinud. 

Ametnik uuris ja uuris minu passi ja siis viskas letile tagasi ning sain aru, et võin minna. Sellist teenendust mujal EL riikides enam õnneks ei näe.

Tellitud buss oli meie rühmal Tirana lennujaamas vastas. Ootasime bussis vast nii 30. minutit kuna meie giidi ei tulnud ega tulnud lennujaamast. 

Ilm oli Tiranas soe. Meie jaoks harjumatult soe. +28º C varjus. 

Õhutemperatuur oli Vantaal hommikul +4º C. Tuli rõivastust tublisti kergendada mis oli üll pandud. 

Bussis kondetsioneer kuidagimoodi töötas aga palav oli bussis ikkagi. 

Siis selgus põhjus, miks pidime pikalt bussis ootama. 

Neli reisijat nimelt tühistasid oma reisi eelmisel päeval aga giidi polnud sellest informeeritud. 

Lõpuks saime ikkagi bussiga sõites Tirana lennujaamast Tirana hotelli. 

Kokku kulus 12. tundi jõudmaks vahemaandumisega Vantaalt- Tiranasse Albaaniasse.


Tirana üks sümbolitest. Kõrghoone väljaulatuvad rõdud moodustavad Albaania riigi kontuuri. 


Järgmisel pildil on Albaania peaministri residents. 

Maja II korrus on peaministri käsutuses ja I korrusel on maalikunstnik Salvador Dali maalinäitus.  

Maja sissepääsu varikatus on küll kehvas tehnilises olukorras. Hea veel et üldse maja küljes püsib. 

Tirana ja üldse Albaania liiklus on natuke pöörane. Ummik ajab ummikut taga. 

Sellele organiseeritud korratusele liikluses see ikkagi kuidagi toimib. Liiklus siis. 

Järgmisel pildil hommikune tipptund liikluses Tiranas.


Ja paar videot Tirana liiklusest.

Tiranas hotell oli hea koha peal peaaegu linna keskel. Pääses igale poole ise liikuma.

Õhtusöögi eest muretses igaüks ise. Toit oli kaasas ja kaasavõetud veekeetjaga sai kohvivee ka kuumaks.

Olgu ette öeldud, et kogu reisi vältel mitte üheski hotellis ei olnud veekeetjat.

Õnneks väikseid matkale sobivaid veekeetjaid hiina e- poest soodsa hinnaga osta. 

Tirana hotell oli täitsa rahuldavas korras. 

Puhas ja vesi oli kraaniveena saadaval. Spartalik hotell aga ajas asja ära.


2. Reisipäev. Tirana linna ekskursioon.

Pärast hommikusööki suundusime kohaliku giidi juhendamisel Tirana linnaekskursioonile. 

Minule oli see teine kord viibida Albaania pealinnas Tiranas, kuid ka sellel linna teisel külastuskorral avastasin enda jaoks palju uut ja huvitavat. 

Päev oli taas soe ja päikesepaisteline. Soojakraade +27º C.

Tirana asub mägede vahel n.n katlas ja eriti suvel on seal palav. Tiranas suvekuudel +35º C....+40º C on täitsa normaalne õhutemperatuur. 

Sõitsime tellitud bussiga linna mööda linna üht peateed Deshmoret e Kombit puiesteed ehk Rahvusmärtrite puiesteed mida varem tunti Mussolini puiesteena. 

Bussi aknast kui me järjekordses liiklusummikus avanes järgnev vaatapilt. Mida need inimesed seal järjekorras seisid oli raske arvata.


Puiesteel asuvad mitmed ülikoolid, administratiivhooned ja pangad. Pildil kerkib uus hotellihoone.


Avatud raamatukogu 24h.


Jätkasime oma teekonda Skanderbegi väljakule, mis on nimetatud Albaania rahvuskangelase järgi.

Skanderbegi kuju seisab aukohal väljaku keskel. 

Georg Kastriota (1405–1468) oli Osmanite teenistuses ja talle anti hüüdnimi Skanderbeg, mis ühendab nime Iskander ja türgi tiitli „bey“, mis tähendab juhti.


Ekskursiooni käigus käisime ka Ema Teresa väljakul. See on nime saanud kuulsa Albaanias sündinud nunna järgi, kes pühendas oma elu India vaeste aitamisele. 

Jätkame oma teekonda mööda Albaania rahvusmuuseumist ja püramiidist, mis algselt ehitati diktaator Enver Hoxha muuseumiks. 


Tänapäeval on see ehitis konverentsikeskus, kuid on lammutamise ohus kuna samale kohale plaanitakse ehitada uus parlamendihoone.

Järgmisena suundusime Tirana kesklinna, kus asub palju välisriikide saatkondi. 

Tirana kesklinna iseloomustavad paljud erinevad ehitusstiilid, mis on seotud riigi ajaloo etappidega: näiteks üsna imposantsed hooned aastatest 1939–1944 jutustavad lugu ajast, mil riik oli Itaalia okupatsiooni all. 

Sõjajärgset kommunistlikku ajastut iseloomustab monumentaalne nõukogude stiil ja monteeritavad ehitised. 

Viimastel aastatel on keskuse renoveerimiseks korraldatud arhitektuurivõistlusi. 

Lõunatasime koos matkagrupi liikmetega Tirana restoranis. 

Ülejäänud pärastlõuna on reserveeritud meie endi seiklustele Tirana linnas.


3. Reisipäev. Tirana – Berat – Saranda. Tuhande akna linn ja saabumine Sarandasse.

Jätkasime meie reisiteekonda Saranda linna poole Joonia mere kaldal.

Päikesepaisteline ilm. Soojakraade +27 C.

Meie reisibuss ja osa reisiseltskonnast vahepeatuses.

Tähendab alustasime pikemat bussisõitu läbi Albaania keskosa Lõuna- Albaaniasse. 

Teel peatusime Berati linnas riigi keskosas. Berati vanalinn on UNESCO maailmapärandi nimistus.


Terrassidele ja kaljunõlvadele ehitatud majad, millel on palju aknaid peegeldavad linna hüüdnime "Tuhande akna linn".

Beratis asub võluv loss, mis asub mäetipul. Keskajal elas enamik linnaelanikke lossi ümbruses.

Elanikud olid peamiselt kristlased ja lossi lähedal on umbes 20 kirikut, millest enamik pärineb 14. sajandist. 


Mõnes kirikus on Albaania kuulsaima ikoonimaalija Onufri teosed. 

Onufrile pühendatud muuseum asub Püha Maarja kirikus. 

Linnas on ka mõned kaunid mošeed, näiteks 15. sajandi lõpus ehitatud kuninga mošee.

Berati läbib Osumi jõgi ja külastame kaunist Gorica silda, mis ühendab linna kahte vana linnaosa, Mangalemit ja Goricat. 

Algne puusild ehitati Ahmet Kurt paša valitsemisajal, praegune sild on uuem. 

Ahmet Kurt paša valitses Berati 18. sajandi lõpus lühikese elueaga Berati suurvisiiraadi ajal, mis oli üks Albaania iseseisvuse nurgakive 1912. aastal.


Saabume Sarandasse hilisõhtul. 

Saranda linna nimetatakse Albaania Riveiraks ilusate Joonia mererandade poolest. 

Saranda linna nime kirjutatakse mitmel moel. 

Albaania keeles kas Saranda või Sarandë, kreeka keeles Άγιοι Σαράντα, Ágioi Saránta, itaalia keeles Santi Quaranta, soome keeles Neljäkymmentä pyhimystä.

Sarandas elab 2011. aasta loendusandetel 20 277 inimest. 


Linn on nime saanud Sebasteia neljakümne märtri järgi, keda traditsiooniliselt mälestati õigeusu kirikus Bütsantsi ajal 10. märtsil. 

Albaania annekteerimisel Itaalia poolt Teise maailmasõja ajal anti linnale uus nimi Porto Edda (Edda sadam) Benito Mussolini vanima tütre Edda Mussolini järgi.


Pärast hotelli sissekirjutamist sööme grupiga õhtust ühes linna paljudest restoranidest.

Saranda hotell oli täis üllatusi. 

Õhtul hotellitoas selgus, et WC potil puudus veevarustus. Kuna tegu oli sellise WC potiga mille loputuskast on seina sisse integreeritud siis puudus mul võimalus leida viga veevarustuses.

Andsin õhtul meie grupi giidile sellest ebakohast WC potiga minu hotellitoas teada. 


4. Reisipäev. Saranda.

Hommikueine hotelli restoranis.


Teise päeva hommikul ma käisin hommikueinet proovimas. 

Oli see üpris tagasihoidlik ja ette teada andes igal hommikul selles hotellis sama menüüga.

Hommikusöögi menüü: keedumuna, praetud muna, külmad viinerid, juust, singilõigud. 

Lisaks kuivanud keeks ja kohv termoses ning mahlad. 

Peale esimest hommikusööki käisin toidupoes ja ostsin omale hommikueineks sobivad toiduained.

Kohvivee tegin omale kaasavõetud veekeetjaga soojaks. Seega oli hommikueine küsimus lahenduse leidnud.


Saranda linnast.

Linna nimi tähendab "nelikümmend kangelast" ja viitab loole 40 kristlikust leegionärist, kes hukati oma usu pärast. 

Saranda ajalugu ulatub 4. sajandisse eKr, kui linn oli osa Epeirose kuningriigist. Sel ajal valitses legendaarne Pyrrhos suure osa tänapäeva Albaania ja Põhja-Kreeka üle.

Hiljem sai Sarandast Rooma impeeriumi oluline sadam, mis meelitas ligi palju etnilisi gruppe. 

Linnas tekkis suur juudi kogukond, tänu millele hakkas linna kaubandus veelgi õitsema. 

Linna ja Agioi Saranta kloostri kaitsmiseks ehitati müür, mille järgi linn hiljem oma nime sai.

Tänapäeval pole kloostrist palju alles. Sakslased kasutasid seda Teise maailmasõja ajal baasina ja sel põhjusel pommitasid britid kloostrit sõja lõpus. 

Tänapäeval on linna maamärgiks veidi uuem Lekurese loss, mille ehitas kohalik prints Ali paša Tepelena (1740–1822).

Suvehooajal meelitab Saranda tuhandeid Korfult külastajaid: see asub kaunilt, pakub vaateid lähedalasuvatele Kreeka saartele ja naudib umbes 300 päikesepaistelist päeva aastas. 

Kreeka mõju ei tohiks alahinnata, kuid kui turistid on oktoobri alguses linnast lahkunud, on linna meeldiv sadamaväljak rahulik ja meeldiv.


Alustame päeva hotellis lühikese tunniajase albaania keele õpetusega kohaliku giidi eestvedamisel.

Päev oli täis päikesepaistet ja +27 C soojakraadiga.

Seejärel järgnes jalutuskäigut selles meeldivas kuurortlinnas. 

Vaatasime lähemalt linna vana sünagoogi väljakaevamisi, meeldivat randa ja paljusid väikeseid tänavaid mis viivad peaväljakule. 

Sööme kohalikus stiilis lõunat, mille järel kuuleme lähemalt Albaania ajaloost, rahvastikust ja keelest.

Giid juhatas meid läbi Albaania huvitava ja värvika ajaloo aga võib rääkida ka maalähedasematest teemadest nagu keel, haridus, traditsioonid, religioon ja Albaania suhe ümbritseva maailmaga.

Ülejäänud päev oli reserveeritud meie endi seiklusteks Saranda linnas.


Õhtul hotellis sain üllatuse osaliseks, kui visuaalsel vaatlusel sai kohe selgeks et toa koristaja oli ära viinud voodilinad ja padjapüüri aga uusi polnud suvatsenud mulle tuppa jätta.

Olen ka hullemates olukordades olnud ja magasin selle ühe öö ära ilma voodilinadeta.

Hommikul andsin esilekerkinud probleemist jällegi grupi giidile teada. Lubas taas hotelli omanikule helistada ja probleemi lahendada.

Õhtuks oli mulle toodud mulle tuppa uued voodilinad. Padjapüür oli ka omal ettenähtud kohal. 

Käterätikud käis koristaja juba varahommikul vahetamas. Paistab et hotellis oli koristajatel väga rande tööjaotus. 

Ühed neist vahetasid ainult käterätikuid ja teised siis päeval vahetasid voodilinu. Kuid töö sai tehtud.



5. Reisipäev. Saranda – Butrint – Ksamil – Sarande. Lisaks ekskursioon Butrinti ajaloolistesse varemetesse ja Ksamili rannakuurorti.

Täna tegime väljasõidu väikesele poolsaarele, mis asub Sarandast 25 km lõunas. Seal asub iidne Butrinti linn. 

Ilm jällegi mõnusalt soe. +26 C. Tuuletu.

Vanadest varemetest on välja kaevatud vaid väike osa. Arvatakse et suurem osa omaaegsetest linna varemetest on praegusel ajal kaetud metsaga. 

Veega ümbritsetud Butrinti oli lihtne kaitsta. 

Kuigi linn oli pikka aega asustatud, laiendasid linna ja ehitasid selle ümber kaitsemüüri ainult kreeklased. 

Järgneval pildil on näha müüride erinevad kihistused. 

Kaitesmüüri aluskivid on rooma ajast. Lisanduvad müüridele uued kihistused laotuna hilisemal ajal. 

Ja arvatava kiriku varemed.



Linnas on osaliselt säilinud vanad mosaiikpõrndad. Üks neist on järgneval pildid.

Mosaiigid on liivaga kaetud, et neid kaitsta ilmastiku eest. 

Kord aastas avatakse need põrandamosaiigid kõigile vaatamiseks. Peale seda näitamist kaetakse need mosaiigid uuesti liivaga. 


Järgnev linnusemüüri järvepoolne osa on arvatavasti ehitatud 400. aastat eKr. 


Edasi linna ajaloost.

Peale kreeklasi võtsid võimu linnas roomlased, seejärel bütsantslased. Pärast seda lagunes Butrinti linn ja see hüljati lõplikult. 


Alles 1920. aastatel hakkasid Itaalia arheoloogid linna väljakaevama ja see on nüüd UNESCO kaitse all.

Butrintis on olnud kõike alates Kreeka teatrist kuni akropolini Kreeka ja Rooma saunadega. 

Piirkonnas on ka templeid, mis on muudetud basiilikateks kuna kristlus asendas iidseid jumalaid.


Akropol asus mäeharjal ja on sellest ajast alates muudetud kindluseks. 


Butrintist avanevad suurepärased vaated Vivari kanalile ja Korfu väinale, kust kreeklased ilmselt linna saabusid.


Meie järgmine sihtkoht oli Ksamil. Üks parimaid liivarannaga rannakuurorte Albaanias. 



Algselt vaikne kaluriküla on piirkond tänapäeval pisut räämas, kuna viimase 10–20. aasta jooksul on sinna ehitatud palju hotelle. 

Rannad on aga endiselt heas seisukorras nagu ka paljud head kalarestoranid kus me koos lõunat sõime.

Pärastlõunal naaseme Sarandasse. Ülejäänud päev oli meie enda vaba aeg.



6. Reisipäev. Saranda – Gjirokastër – Saranda. Ekskursioon Gjirokastrësse, mis sisaldab tunnelivõrgustiku külastust ja kohalikus stiilis lõunasööki.

Sõidame bussiga Gjirokastrësse, mis on üks Albaania kauneimaid ja vanemaid linnu. 

Päikesepaisteline soe ilm andis päevale jumet juurde.

Teel Gjirokastrësse läbisime Lazarati linna. Lazarat oli kuni 2014. aastani tuntud kui Albaania narkopealinn. 

Albaania riigi valitsus otsustas 2014. aastal sellele ärile Lazarati linnas lõpu teha. 

Neljapäevases Lazarati linna piiramises 2014. aasta juunis võitles 800 raskelt relvastatud politseinikku automaatrelvade, raketiheitjate (RPG) ja miinipildujatega relvastatud kaubitsejatega.

Lazarati linn piirati riigi sõjaväe ja politseiüksuste poolt ümber ja narkoreidi käigus konfiskeeriti linnas narkootikume 900 tonni (ühe aasta toodang) miljonite eurode väärtuses. 

Tänasel päeval on Lazarati linn nii kui iga teine Albaania linn. Turvaline ja rahliku elu kulgemisega.


Gjirokastrë linn ja kindlus.

Linnas on pea kõigil majadel kivikatused kiviplaatidest laotuna. Katused milliseid mujal Albaanias silma ei hakka. 




Gjirokastrë on üle 2500. aasta vana ja üsna ilus linn munakivitänavate ja väikeste kiltkivikatusega majadega. 

Linna on väga poeetiliselt kirjeldatud Albaania kirjaniku Ismail Kadare raamatus "Kivikroonikad".

Gjirokastrë on ka Albaania diktaatori Enver Hoxha kodulinn. 

Hoxha side linnaga tähendas, et seda hoiti diktatuuri ajal suhteliselt heas seisukorras kuid pärast diktatuuri kokkuvarisemist lagunesid ka linnas majad.

Kindlus ja linn on UNESCO kaitse all. Linnas on terve rida väikeseid traditsioonilisi käsitööettevõtteid, vanalinn ja turg.

Oleme selle kauni linna jaoks reserveerinud terve päeva ja alustame jalutuskäiguga kindluse juurde, kust avanevad suurepärased vaated linnale. 

Tänapäeval pole kindlusel enam strateegilist tähtsust, kuid kuni 1970. aastateni oli see poliitvangide vangla. 

Laskume mööda väikeseid looklevaid tänavaid ja jõuame vanalinna. 

Heidame pilgu sellele, mis on säilinud muljetavaldavast tunnelisüsteemist mis kaevati kommunistliku režiimi ajal. 

Sissepääs tuumavarjendisse.



Sõja korral oli tunnelisüsteem mõeldud kohaliku elanikkonna kaitsmiseks aga ka vägede linnast välja saatmiseks ilma vaenlase märkamata.

Pärast lõunat on ette nähtud linna iseseisvaks avastamiseks. Linn on muuhulgas tuntud oma kohvi poolest, mille ube jahvatatakse suurtes kivipottides ja käsitsi. 

Meile valmistas sellist kohvi kohalike naiste käsitööpood kus sellist kohviubade töötlemist veel au sees hoitakse. 

Kõigpealt kohvioad röstitakse lõkkel ja seejärel jahvatatakse käsitsi suuremas kivipotis ja see protsess kestab peal kolm tundi! 

Tasub siinkohal mõelda, et kui vaja pidi perenaine ärkama et oma perele sellisel moel töödeldud kohvipuruga hommikokohvi pakkuda... 

Järgmisel pildil on kohviubade töötlemist näha. 

Lõke on tehtud ja kivipott ka olemas röstitud kohviubade jahvatamiseks elik uhmerdamiseks kivist uhmriga.

Samas kohas pakuti meile ka juba varem valmis tehtud kohviubadest kohvi. Kange oli teine.

Pakuti ka kohalikku kanget jooki Rakit kangusega ca 40 kraadi, mis sarnaneb meie puskarile. 



Seda eripäralist kohvi on võimalik maitsta linna paljudes kohvikutes. 

Kirjandushuvilistele pakub linn väikest ja huvitavat muuseumi, mis on pühendatud Albaania kõige olulisemale kaasaegsele kirjanikule Ismail Kadarele. 

Muuseum asub majas, kus Kadare oma lapsepõlve veetis ja tutvustab kirjaniku elu ja loomingut.

Pärastlõunal naaseme Sarandasse hotelli. Ülejäänud päev oli vaba aeg omadeks käikudeks.


7. Reisipäev. Saranda – Xarra – Saranda. Ekskursioon tsitruseliste istandustesse s.h kohalikus stiilis lõunasöök.

Lisaks oliivisaludele on Lõuna- Albaania tuntud oma suurte tsitruseistanduste poolest ja külastasime ühte neist. Selleks sõitsime umbes 25 km Sarandast lõunasse. 

Väikese Xarra küla äärelinnas asub piirkonna suurim mandariinide tootmisele spetsialiseerunud ühistu.

Jällegi andis tänane päev meile võimaluse nautida päikesepaistet ja +25 C soojakraade.






Ettevõtte loodi 1995. aastal. 

See on üks esimesi ühistuid, mis loodi pärast valistussüsteemi kokkuvarisemist.

Tegime giidiga ekskursiooni talus ja kuulsime lähemalt koha ajaloost ja arengust. 

Aastaringselt on ettevõttes tööl 12 töölist. Hooajatöölisi palgatakse saagikoristuse ajaks ca 70. 

Sõime enne Sarandasse naasmist talus õues vabas õhus lõunat. 

Väga maitsev toit oli. Lisaks pakuti muidugi mandariine.


Õhtul kella 19 aegu kohtusime grupi liikmetega uuesti hotelli ees ja jalutasime koos Saranda linna paljudest kalarestoranidest õhtust sööma. 

Kalapüük on Sarandas endiselt oluline tööstusharu ja meil on võimalus maitsta kohalikke hõrgutisi.


8. Reisipäev. Saranda. Ekskursioon Delvinë mägikülla, mis sisaldas lõunasööki ja veinide degusteerimist.

Käisime sellel päeval mägiteel reisimas- matkamas. 

Saranda rannikut iseloomustavad massiivsed mäed, mis ulatuvad kaugele sisemaale. 

Sõitsime bussiga väikesesse mägikülla Delvinë, millel oli piirkonnas oluline roll Osmanide impeeriumi ajal kuna küla asub strateegiliselt heas mägises asukohas. 

Ilm matkarajal matkamiseks suurepärane. Ilm oli suht palav. Sooja +26 C. Tuuletu.

Enne mägiteele suundumist möödusime kohalikust koolist. Lastel oli parasjagu vahetund ja jooksid kooliõues ringi.

Albaanias koolilastele riigi poolt sööki ei pakuta ja seepärast oli pildil olev proua oma väikse müügipunktiga kooli värava taga sööki- jooki pakkumas. 

Koolitoidu kohta jagas infot meile grupi giid. 

Kohapealsed mošee varemed nägid välja sellised.



Kohale viis pikk ja mitmete järskude tõusudega mägitee. 

Ei olnud lihtne sinna minna, ei olnud aga ära sai käidud. Korra juba nii kauge maa taha tuldud siis peab kõik teele ettetulevad raskused ka ületama. 


Teel mošee varemetele sai näha Albaania küla ehtsat elu ja olu.

Mošee juurde jalutades oli eramaja aias näha kanu, kitsi, lambad. Kõik elu ühes kohas. 



Sõites ringi Albaanias oli näha iluaedadega eramajasid kus oli muru, lilled. ilupõõsad ja ilupuud. 

Tirana ümbruses oli teede ääres näha istikute müügipunkte. 

Müügiks oli ilupuid ja põõsaid ning ka näiteks 10. meetriseid palme. Valik istikute osas oli päris suur. 


Osmanite impeerium ehitas 17. sajandil külla väikese kindluse ja mitu mošeed, millest mõned on tänaseni alles aga seda üldjuhul varemetena.

Uurisime seda väikest ja hubast maaküla ning vaatasime lähemalt muuhulgas endist Türgi sauna, hammamit. 


Külastasime ka kohalikku viinamarjaistanduse ettevõtet kus viinamarjadest veini toodetakse.

Kohapeal pakuti peale ekskursiooni viinamarjaistanduses maitsta kohalikest viinamarjadest valmistatud veini ja veini kõrvale erinevaid suupisteid.

Pole küll veiniekspert aga valge vein oli hea mekiga. Punane vein nii hea maitse poolest ei olnud.

Pakutud brändijooke ei proovinud. 

Selles ettevõttes veinil pikalt tünnides seista ja käärida ei lasta. 

Vein villitakse pudelitesse peale mõnekuulist kääritamisprotsessi. Sellest ehk tuleneski veini toores maitse. 

Pakutud veini ei saa maitstes kuidagi võrrelda Itaalia veinitööstustes pakutuga. 

Itaalias on veini töötlemisel pikad kogemused ja sellest ka sealse veini headus väljendub.

Albaania veinitöötlemisega ja viinamarjakasvatusega tegelevad ettevõtted on kindlasti arengu teel. 







Suurem meepurk maksis eurodes 15 eur. 



Tagasi Sarandasse jõudsime hilisõhtul. 

Kes veel jõudis ja oli jaksu siis õhtul sai iseseisvalt linna jalutama ning linna ööelu nautima minna.


9. Reisipäev. Saranda ja reis Korfu saarele.

Täna oli meil võimalus minna ekskursioonile lähedal asuvale Kreekale kuuluvale Korfu saarele.

Päeva esimene pool oli ilm pilvine aga pealelõunal juba päikesepaisteline.

Korfu saarele,  milline Kreeka riigile kuulub, viib Saranda sadamast tiiburlaev.

Laevasõit kestis 40 minutit. Tiiburlaev läbib selle tee Korfule õige nobedalt. 

Laevapilet (üks suund) maksis 17,50 eur. 





Reisil Korfule tasub meeles pidada, et nii Sarandas kui Korful toimub passikontroll. Ilma passita see reisi kohe kuidagi ei õnnestu.


Tellisin siis Korfu reisi eelnevalt ära. Ei kahetse sugugi. Väga kena ja meeldejääv reis oli. 

Kenad ja sõbralikud inimesed, hinnatase võrreldav meie laiuskraadide omaga. 

Kaupa olid kaubatänavad täis. Hiina kaupa. Sekka ka kohalikku käsitööd. 









Kanepitooteid pakuti mõnes poes täiesti legaalselt. 

Selleks olid linnas avatud spetsiaalsed poed kus seda toodet pakutakse huvilistele müüa. Kellel huvi leiab selle poe linna keskelt kergesti üles. 

Kirjutan ja rõhutan siinjuures üle, et neid tooteid ma ei reklaami mitte mingil moel. See on fakt, et see kraam on Korful müügil. 

End pilve tõmmanud inimesi ma Korfu külastuse ajal ei kohanud s.t neid ei olnud tänavapildis näha. 


Korfu saarel viis tellitud buss meid vaateplatvormile kust sai kenasti vaadata kuidas lennukid maanduvad Korfu lennurajale. 

Sealse lennuraja omapäraks on asjaolu, et see on rajatud osaliselt merre.

Esimeses videos lennuku lähenemine maandumisrajale ja teises videos näete rada ise.

Päeva lõpus toimus meie matkagrupiga ühine õhtusöök, mille jooksul saime vaadata Albaania rahvatantsu ja rahvalaulugrupi etendust. 




Mõned videod etenduselt.


Nautisime suurepäraseid vaateid õhtusele Saranda linnale ja selle ümbrusele ning hoolikalt valmistatud õhtusööki ajaloolises keskkonnas. 

Kohalike muusikute poolt mängitud muusikapalad lisasid meeleolu fantastiliselt kaunile päikeseloojangule millist vaadata saime.


10. Reisipäev. Saranda- Llogara rahvuspark- Kruja. Muljetavaldavad maastikud ja linnaekskursioon Krujas.

On aeg jätta hüvasti meie mugava hotelliga Sarandas ja pöörata buss tagasi Põhja- Albaania poole. 

Ilm pilves. Mägedes riburada väheke vihma.

Sõit Krujasse oli ilus: sõit reisibussiga kulges mööda rannikut ja läbis mõningaid tõeliselt muljetavaldavaid mäekurusid. Vapustavad vaated!!!

Teel peatume Llogara rahvuspargis, kus sõime koos matkagrupiga lõunat.





Hilisõhtul jõuame Krujasse ja tegime lühikese linnaekskursiooni. 

Käisime kohaliku giidi juhendamisel vaatamas Kruja vana linnust kõrgel mäel.







Kruja linn asub 500. meetri kõrgusel merepinnast. 

Kruja linna taga asuv mägi on 1100. meetri kõrgune. Piltidel on see mägi ka näha.


Seejärel sai teoks koos matkagrupi liikmetega viimane ühine õhtusöök hotelli restoranis.


11. Reisipäev. Kruja- Tirana- Helsingi

Suundume tellitud bussiga Tirana lennujaama. 

Käes on aeg pöörduda tagasi koju armsasse ja turvalisse Helsingisse.

Tagasilend vahemaandumisega Müncheni lennujaamas kestis 12. tundi. 

Lennukiks oli sel korral Airbus 321neo. Suurem on see lennuk kui Airbus 320. 

Kuna Lufthansa tähistab sel aastal oma 100. tegevusaastat siis tagasilennul jagati kõigile reisijatele meeldejäävad kingitused lennufirma poolt. 

Tänud Lufthansale meeldiva teenenduse eest lennuki pardal!



Kokkuvõtteks.

Reis oli huvitavalt reisikorraldaja poolt kavandatud. Oli ekskursioone ja oli piisavalt jäetud oma aega. 

Külastasin koos reisigrupiga paljusid UNESCO kaitse all olevaid paiku. 

Albaania pakub kontraste. 

Pea igal sammul ja igal pool nii linnades, külades kui maakohtades näete mahajäetud või poolikult ehitatud elamuid- hooneid. See on nii ja selliste vaadetega tuleb selles riigis leppida. 

Albaanias nähtu põhjal võib väita, et riigis on palju n.n sotsiaalseid töökohti. 

Inimesed hakkava juba hommikul vara nendele määratud tänavaosa luuaga pühkima ja neid kojamehi on palju. 

Tiranas ametiasutuste majade nurkadel on väikesed valvuriputkad kus siis mehed või naised valvuriametit peavad. Miks nad seal on kui majade igal nurgal on videokaamerad? Ei oska öelda.

Lihtsalt inimestele on tekitatud töökohad, et nad kasvõi väikse raha eest saaksid tööd teha. 

Palju on küla ja mägiteedel teedel jalutavaid loomakarju: lehmad, kitsed, lambad. 

Minu Albaania reisi aeg olid valmimas kohlikud maasikad. Maasikakilo hind meie rahas 3 eur.

Maasikad olid suured ja maitsvad. Mitte väga magusad ega ka hapud. Ilus värkse maasikas on isuäratav.


ETV- s on veel vaadatav 10. osaline saatesari Albaaniaast. 

Telesari Albaaniast on pealkirjaga "Eesti lipp ümber Albaania"



Prügi loobitakse selle riigis kuhu juhtub.

Korras hoitakse oma aed ja majapidamine aga prügi visatakse kohe oma aia taha. 

Ehk tuleneb selline mentaliteet asjaolust, et omal ajal diktaator Enver Hoxha valitsemise ajal võidi inimene, kes prügi maha viskas vangimajja panna.

Nüüd sellist vangimaja hirmu inimestes enam ei ole ja tuntakse end mitte süüdi olevat kui prügi igale poole visatakse. 

Linnades küll tõsi on olemas tänavatel kindlatel kohtadel suured prügikonteinerid ja neid ka tühjendatakse perioodiliselt. Ise nägin. 

Niisiis on Albaanias kaks probleemset, millised igal pool esile kerkivad.

Esiteks prügi igal pool. Teiseks on poolikud ja lagunenud ehitised. 

Muidu aga olid kõik reisigrupi liikmed reisiga väga rahul. Albaania on mõnus riik külastamiseks. 

Kes soovib leiab endale Albaanias Joonia või Aadria mere rannikul ilusa ja puhta liivarannaga suvituspaiga.