Kolme reisiselli Hiiumaa reisi teine päev.
Puhkus. Täieline puhkus, kuna on 20. august ja riiklik püha.
Seega oli plaaneeritud meil rannamõnudega reisipäev Lääne- Hiiumaal.
Tänu heale ja kenale naisele kohalike hulgast (hotellis) saime infot kahe meile sobiva ranna suhtes.
Kaleste ja Mägipe rannad. Samas rajoonis on ka Paradiisi rand.
Muidugi külastasime Ristna tuletorni ja Kõpu tuletorni. Hiiumaa on ikkagi tuletornide saar.
Tänase reisi sihtkohad olid järgmised:
Kõpu tuletorn, Ristna tuletorn, Ristna Suudlemise Peatus, Kaleste rand, Mägipe rand (seal sai ujumas käidud), Tõnupsi luited (meie ujumiskoha koordinaadid 58.934599, 22.238311), Elamuskeskus Tuuletorn Käinas.
Kõige suurem elamus oli Tõnupsi luited. Milline liivarand ja vaikus ning privaatsus!!!
Sellist pikka ja inimtühja kivideta liivaranda ei leia te minule teadaolevalt kuskilt mujalt Hiiumaal.
Madalas rannaäärses merevees oli meduuse, kuid üle põlvesügavuses vees meduuse enam ei olnud.
Ujuda ja päikest võtta sai vabalt Aadama ja Eeva kostüümis.
Kauguses oli näha naisterahvaid Eeva kostüümis ujumas ja kümblemas ning päikest nautimas.
Liivarand on justkui tsivilisatsioonist eraldatud.
Sinna kohale sõita on sõiduautoga suht keeruline kuid mitte võimatu kui kõvasti tahta.
Metsatee on kohati väga künklik ja puujuurikaid ning kive täis. Mõtlen seda kohta kuhu meie sõitsime.
Soovitav on kasutada sinnasõiduks maasturit või kõrgemat kaubikut. Kuid rand on seal imeline.
Tõnupsi luidete rannas sai ujutud ja päikesevanne võetud.
Käina Elamuskeskus Tuuletorn on omamoodi vaatamisväärsus. Kohapeal sai suveniire osta.
Homme on meil Hiiumaa reisi kolmas päev s.t kojusõidu päev.
Veidi Kõpu tuletornist. Tuletorn kuni külgmiste tugisammaste lõpuni on betoonist valatud.
Tuletorni ülemine osa (peale betoonosa) on kividest laotud juba hiljem.
Kõpu tuletorni eelajalugu algas rohkem kui 500 aastat tagasi.
Ehitustöödega alustati 16. sajandi esimesel kümnendil.
1531 sai kivitorn esialgsel kujul enam-vähem valmis.
Ajaloolised dokumendid annavad alust arvata, et päris tuletorniks sai Kõpu alles 1649. aastal, mil välisküljele tehti puidust trepp ning tippu vinnati raske metallkorv puude põletamiseks.
Tuli on merepinnast 102,6 meetri kõrgusel ja see on Läänemere kõrgeim.
Kõpu tuletorn on Läänemere ja Baltimaade vanim ning väidetavalt maailmas vanuselt teine või kolmas tuletorn, mille tipus on tuli pidevalt põlenud (www.hiiumaa.ee).
