Järjestatuna oleks need sõjamuuseumid siis järgmised:
1. Hämeenlinna sõjamuuseum oma suursuguse sõjatehnika väljapanekuga
2. Tankimuuseum Parolas
3. Hanko sõjamuuseum
Selle kirjutise teemaks on Hanko sõjamuuseum.
Seda peab oma silmaga nägema. Kogu väljapanekut. Võimas- muud ei oska öelda.
Tänaseks päevaks on muuseumi peahoonele valminud veel lisaks sellega kokku ehitatud kaks uut hoonet.
Esimeses uues hoones on avatud laias valikus kahurite ja miinipildujate ning nende laskemoona näitus.
Teise uue hoone väljapanek on pühendatud Soome sõjaväelaste elule- olule peale sõda.
Lühidalt väljendudes rehabilitatsioon.
Samast leiame ka interaktiivseid eksponaate, mille kohta on allpool ka video vaadata.
Muuseumi tulirelvadest.
NB! Kõik tulirelvad ja kahurid millised näitusel näha on on deaktiveeritud.
Muuseumi sissepääs muuseumikaardi omanikele on tasuta. Parkimiskohti autodele on piisevalt ja parkimine on tasuta.
Kõiki pilte siia vaatamiseks ei ole mõtekas panna lihtsalt selle pärast, et neid on palju.
Seega on kõik pildid vaadatavad eraldi kataloogis.
Mõned ülesvõtted olgu siinkohal ära toodud. Jutu ja teema ilmestamiseks.
Muuseumi peahoones sai osta temaatilist nänni. Särgid, raamatud, suveniirid jne.
Pakuti müügiks ka granaatide imitatsioone. Täpsemalt kahte modifikatsiooni.
Neist pikema puust varrega tunti IIWW ajal kui käsigranaat Stiehlhandgranate M24, milline oli Wehrmachti kasutatavaim-tuntuim käsigranaat ('saksa kaigas').
Täpsemalt granaadist.
Granaat koosnes silindrikujulisest laenguosast ja puidust varrest, mille sees paiknes viitsütik Abreisszünder.
Granaadi kasutamiseks tuli ära keerata käepideme otsas olnud kork, tõmmata päästenöörist ja heita granaat sihtmärgile.
Käepärase lõhkelaenguna või hädapärase tankitõrjevahendina kasutati ka granaadipundart Geballte Ladung, mis kujutas endast granaadi lõhkelaengu ümber ringikujuliselt seotud-kinnitatud kuut samasugust laengut.
Sõja ajal valmistati granaadist ka moderniseeritud versiooni Hdgr. 43, mis sarnanes oma näitajatelt eelkäijaga ja mida võis kasutada ka ilma puitvarreta.
Laengule oli lisatud seade, mis lasi kasutada granaati püünismiinina.
Kokku toodeti mõlemat versiooni enne Teist maailmasõda ja sõja jooksul u 81 miljonit. (Wikipedia andmetel)
Selle puust kaikagranaadi imitatsiooni eest küsiti kui mu mälu ei peta 37 eur.
Teise n.n "sidruni" granaadi eest tuli 27 eur välja käija.
Mõned pildid muuseumi peamaja ekspositsioonist.
Ja esimese uue hoone sisu. Paugutorusid siin vaatamiseks jagus.
Järgmised kaks lõubusa sisuga temaatilist pildikest leidsin muuseumi WC- st.
Kuidas sõja ajal asjal käidi...
Muuseumi uues osas on tuba, milline reaalselt annab edasi sõja helisid.
Sponsorid.
Väliekspositsioon.
Asukohal, kus muuseum tänasel päeval asub oli IIWW ajal suur strateegiline tähtus.
Kõrgendiku kõrvalt möödub maantee Hanko ja samas paralleelselt kulgeb ka Hanko raudtee.
Kõrgendikule rajati suurem kaevikute võrgustik, mida saab igaüks vaadata kui käib ca 500m pikkuse ringi ümber kõrgendiku.
Õpperada või nii aga ära ma käisin ka selle. Näha oli juba kinnikasvanud ja kaduvaid kaevikuid.
Rada ümber kõrgustiku on kenasti siltidega tähistatud nii et igaüks on võimeline selle läbima ilma probleemideta.
Rajatud bunkrid on muidugi uued mitte IIWW sõja aegsed aga hea pildi annavad ka need millised võisid välja näha omaaegsed bunkrid.
Muuseumi hooned. Pildil nii vana kui uued muuseumi hooned.
Muuseumisse sissepääs.
Nii et kui sõidate Hanko kanti siis soovitan igal juhul ka Hanko Sõjamuuseumist läbi astuda ja näitusega tutvuda.
