10. mai 2020

Meenutades ja mälestades: Endel Mumma (1919- 1996)

Endel Mumma

14.IX.1919 Viljandimaa- 07.III. 1996 Tallinn


Sündis 14. septemberil 1919. aastal Kantremaa külas, Viljandimaa kihelkonnas, Eesti Vabariigis. 

Ristitud 04. oktoobril 1919. aastal.

Vanemad: Jüri Mumma ja Leena Mumma 

Abikaasa 1956- 1981: Aleksandra Mumma (Kukk)

Abikaasa 1981- 1996: Malle Mumma (Kuhlberg)

Õde: Maimu Mumma

Endel Mumma lõpetas 1938. aastal Viljandimaa Poeglaste Gümnaasiumi.

Kaadriohvitser Eesti Vabariigi Kaitseväes. 

Eesti Vabariigi kaitseväes sõjaväeliselt auastmelt leitnant (soome keeles: luutnantti). 


Teenis Saksa sõjaväes. Soome kaitseväe teenistusse siirdus 22. XII 1943. aastal. 

Oli väljaõppel Soome Vabariigis Taavettis ja Huuhanmäel 14./JR200 koosseisus. 

Osales tõrjelahinguis Soomes Viiburi lahel ja Vuoksel. 

Tagasi Eestisse saabus Endel Mumma Soomest 19. VIII 1944. aastal. 

Eestis võitles lahingutes Sinimägedes diviisi Nordland koosseisus ja Tartu all ning Luunja silla kaitsel. 


Arreteeriti nõukogude võimude poolt ENSV- s 1944. aastal. 

ENSV tribunali kohtuotsusega 20.01.1945. aastal, §58-1a alusel mõisteti Endel Mummale 10+3 aastane vanglakaristus, mille ta kandis ära Siberis Magadani oblastis Kolõma vangilaagris.  

Endel Mumma oli siiski üks õnnelikest - teda ei lastud maha, teda ei mõistetud 25. aastaks Siberi vangilaagrisse. 

Pärast Stalini surma lubas Hruštšov vabastada miljonid Gulagi vangid. Nii ka läks. 

Endel Mumma vabanes 13.07.1954. aastal Kolõma vangilaagrist ja pöördus tagasi Eestisse 1956. aastal.

Eestis otsis ta üles oma abikaasa Aleksandra, kes tolleks ajaks oli tagasi võtnud oma neiupõlvenime Kukk. 

Seda tegi Aleksandra ikka selleks, et peale II MS ei olnud turvalisuse huvides omada Mumma perekonnanime. 

Ehkki endised vangid olid rehabiliteeritud, märgiti nad ebausaldusväärseteks ning enamik uksi headele töökohtadele ja haridusele olid neile suletud. 

Endel sai tööd siiski alguses tsemenditehases.

Edasised töökohad Tallinnas olid Endel Mummal plastmasstoodete vabrikus „Salvo” ja keemiakombinaadis “Orto”. Mõlemas ettevõttes töötas ta keskastme juhina. 

Tallinnas elas Endel Mumma peale Siberist naasmist Harjuoru võimla ühes väikeses korteris.

Endel Mumma suvitas aastakümneid tema omanduses olevas Juurika talus, Pivarootsi külas, Läänemaal kus ka hiljem pensionipõlves püsivalt elas. 


1981 aastal ilmub Endeli ellu Malle Kuhlberg. Nad olid olnud enne II MS lapsepõlve kallimad. 

Viimati nägi Endel Mallet Võrus 14. juunil 1941. aastal, kui ta oli 16-aastane ja noor sõdur.

Ka Malle Kuhlberg represseeriti ja küüditati koos ema ja isaga Siberisse. 

Malle isa lasti maha ja ema suri kahe aasta pärast Siberis küüditatuna. 

Kahe tütrega lahkus Malle 1968. aastal Siberist ja temast sai madalapalgaline korrapidaja ühes kopsuhaigustele spetsialiseerunud haiglas Tallinnas.

60-aastaselt ja 56-aastaselt abiellusid Endel ja Malle nautides taaselustatud armastust.

Endli ja Malle viimane suhtlus oli 1996. aasta ühel õhtul Tallinna haiglas kell 23 pärast seda, kui arstid eemaldasid Endlilt ühe varisenud kopsu ja leidsid, et teine kopsu pool peaaegu ei tööta - Siberi vangilaagri "lahkumiskingitus" Endlil. 

Endel Mumma suri 7. märtsil 1996. aastal Tallinnas ja on maetud Rahumäe kalmistule. 


♦ ♦ ♦ ♦ ♦ ♦ ♦ ♦ ♦ 

Lisainfoks. 

Väidetavalt on just kirjaniku Karl Ristikivi (sünd 16. oktoobril 1912) sünnikoht Juurika talu, Pivarootsi külas. 

Täiendav teave raamatust "Vabaduse eest" leheküljelt 205.

Rohkem pilte Soomepoiste ajaloo kohta leiate siit SA- Kuva.

Eesti Rahvusarhiivis Tartus on olemas ENSV Riikliku Julgeoleku Komitee lõpetamata uurimistoimikute kollektsioonis Endel Mumma toimik. 

Endel Mumma tolleaegse toimikuga saab tutvuda AIS infosüsteemi vahendusel (tellimisel).  



Eestiläisistä vapaaehtoisista muodostetun tykkikomppanian lähtö Huuhanmäen Panssarikoulutuskeskuksesta 10.6.1944 klo 05:00 
Lähtökatselmuksen suoritti Koulutuskeskuksen päällikkö majuri Vuontela. 
Huuhanmäki 10.06.1944
Pildil keskel on leitnant/ luutnantti Endel Mumma



Endel ja Malle Mumma pulmapilt abielu registreerimisel


♦ ♦ ♦ ♦ ♦ ♦ ♦ ♦ ♦ 


See oli minu poolt lühike elulookirjeldus ja sügav austus meie kauaaegsest perekonnatuttavast, minu ema ja isa töökaaslasest, heasüdamlikust ja alati vastutulekust hilisemast naabrimehest Endel Mumma- st ja tema eluteest.

Naabrid olime Endliga 1980...1990- ndatel aastatel Pirvarootsi külas, Hanila vallas, Läänemaal. 

1970... 1980- ndaid aastaid käisin koos ema- isaga Endel Mumma Juurika talus Pivarootsis suvitamas. 

Pivarootsi küla, Läänemaal oli 1970... 1980- ndatel aastatel ENSV aegu soositud puhkuse paik paljudele meist. 

Küla ei olnud ENSV aeg piiritsoon (nii kui oli Saaremaa ja Hiiumaa) aga pakkus siiski rahulikku olemist mere ääres kadakavälude keskel ja samuti sai merel vabalt kalastada.

Tollel ajal tekkinud head sõprussuhted nii mõnegi Pivartootsi suvitajaga kestavad tänase päevani, mille üle on mul siiralt hea meel. 



♦ ♦ ♦ ♦ ♦ ♦ ♦ ♦ ♦ 


Aleksandra Kukk

14. VII. 1923 Viljandi – 25. VIII. 1981 Tallinn


Aleksandra Kukk, aastast 1956 Aleksandra Kukk- Mumma

Kergejõustiklane: 173 cm, 68–70 kg. 

Lõpetas Viljandi 3. algkooli. 

Kergejõustikutreeninguid alustas 1942. aastal Valter Kalami innustusel. 

Tuli 1945. aastal kuulitõukes ja 1946– 1955. aastatel kaheksal korral kettaheites Eesti meistriks. 

Võistles aastast 1945 Viljandi Kalevi, aastast 1950 Tallinna Dünamo ja aastast 1954 Tallinna Spartaki liikmena.

Kuulus 33 korda Eesti koondisse. 

Parandas aastatel 1950–1954 viiel korral Eesti kettaheiterekordit: 40.31m – 43.32m. 

Parim kuulitõuketulemus 12.87m (1953). 

Töötas Tallinnas tootmiskoondises Norma.

šarž Aleksandra Kukk-Mumma, ESM Fp 715:6 G 151, Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum SA


Aleksandra Kukk- Mumma suri Tallinnas 25. VIII 1981. aastal raske haiguse tagajärjel vähki.


♦ ♦ ♦ ♦ ♦ ♦ ♦ ♦ ♦ 

9. aprill 2020

Korduvkasutatavad kaitsemaskid koroona viiruse kaitseks

Uuendatud tekst 20.09.2020

Pestav ja triigitav näo kaitsemask on valmistatud kolmekihilisest lina ja puuvillasegu kangast, mis on nahasõbralik ja hingav materjal. 

Kaitsemaski suurus 19x 8cm avatult 18cm. Kaitsemask on masinpestav 60°- 90°C juures. 

Peale kaitsemaski pesemist kindlasti triikida maski bakterite hävitamiseks 3 kuumusastmega. 

Maski materjali koostis lina+ puuvill (nahasõbralik ja hingav materjal).
   
Kaitsemask kinnitatakse kõrvade taha ning kinnitamiseks kasutatakse kummipaela. 

Linasest riidest näokaitsemask ei ole meditsiinilise sertifikaadiga, kuid maski kandmine aitab kaasa viiruse leviku takistamisele eelkõige avalikes ruumides nagu näiteks pood, apteek, meditsiiniasutused, ühistransport jne. 

Uue 5-kihilise aktiivsöefiltriga maski info on nähtav siit.

Kaitsemaski ei ole üldjuhul vaja kanda kodus ja õues. 

Enne maski kasutamist on soovitatav mask läbi pesta.

Kaitsemask saab kätte 1-3 tööpäeva jooksul pakiautomaatidest üle Eesti. 

Viide tootja kodulehele: Kaitsemaskid, korduvkasutatavad

Tootja DesigRi OÜ

Tel: +372 5354 2408
- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - 

Kes soovib ise omale lihtsat kaitsemaski õmmelda siis materjale selleks pakub teile 


9. detsember 2019

Kupittaan Kisat (AP, AR) 2019

06.12- 08.12 korraldati Turu linnas Soomes selline tranditsoonilist laadi õhkrelvade laskevõistlus kui Kupittaan Kisat. Maakeeli võiks võistluse nimetus olla Kupittaan võistlus.

Laskevõistlus ise viidi läbi kolmel päeval.

Võistluse tulemused leiate siit. Pildid võistluse korraldaja kodulehelt aga siit.

Võistluse kavas olid kõik vanuseklassid alates juuniorlaskuritest kuni 80. aastaste seeniorlaskuriteni välja s.h oli eraldi kavas invasportlaste võistlusklassid.

Lisaks veel peeti eraldi võistkondlikku arvestust kõigil kolmel võistluspäeval.

Kõigil kolmel päeval kasutati korraga 40. Megalinki elektroonilist märki.

Eelmised aastad samal võistlusel oli Megalinki märke poole vähem. Sellel aastal aga Turu linnavalitsus toetas kohalikku laskespordiklubi rahaliselt ja juurde osteti veel 20 Megalinki märki.

Seega saab nüüd Turu linnas Kupittaan spordihallis lasta korraga 40 elektroonilisse märki.

Kõrvalepõikena olgu öeldud, et Megalink on teada tuntud elektrooniliste märkide valmistaja.

Komplekti kuulub nii elektrooniline märk kui laskuri käsutuses olev lasketulemusi näitav monitor.

Vahelepõikeks.

Megalinki elektrooniline märk on oma hinnaklassilt ja kvaliteedi suhtelt turul üks parimaid, kuna tegemist on koos monitoriga müüdava komplektiga. Näiteks InBand elektroonilisel märgil monitor komplekti ei kuulu.

Lisaks on veel Megalinki märk saanud kinnituse ISSF poolt laskevõistlustel kasutamiseks ja laskerekordite kinnitamiseks.

Nüüd aga võistlusest ja võistlusoludest.

Ise sai võistluspaigas käidud pühapäevasel s.t võistluste kolmandal päeval, kui oli kavas seeniorlaskurite laskeharjutused.

Olud kohapeal head. Probleemne on ainult Kupittaan halli juures auto parkimine kuna parkmiskohti on liiga vähe nii suure võistluste osavõtjate jaoks.

Laskemärkide valgustase oli hea.

Kui millegi üle siinkohal kurta siis lasketiiru ventilatsioon oli üsna kehvake. Rahvast oli koos omajagu ja värske õhku juurdevoolu polnud kuskilt tunda. Kole umbne oli aga hakkama saime.

Kohalike tangokuningate laulukesi tuli lasketiiru valjuhääldist kogu võistluse aja nii et selle pidi leppima.

Kellel oli võistlejatest kaasas nii kõrvatropid kui kõrvaklapid said kindlasti rahulikult lasta.

Muus osas oli võistluse korraldus tasemel. Kohati tundus, et kohtunike oli võistlusel poole vähem kui võistlejaid. Nii et neid ikka jagus iga kohtuniku laua taha istuma kui ringi kõndima.

Kuna lõpetasin võistluslaskude laskmise esimesena siis juhuse tahtel kuulus minu õhupüstoli päästik peale võistlust kontrollimisele.

Teadsin, et päästiku kaal on õige ja nii ka oli. Õhupüstoli tehaseseade ei vea laskurit kunagi alt.

Nüüd aga pildirida võistlustelt koos selgitavate tekstidega.


Enne võistluse algust. Kõik vajalik on laule asetatud.


Sellised näevad välja Megalink- i elektroonilised märgid.


Ja monitorid laskurite laudadel tulejoonel.


 Üksiklaskude tulemused näitas masin ära kümnendiku täpsusega. Lõpptulemus oli aga täisarvuna.



Endi Tõnisma (TUA) oma võistlust laskmas.




Pealtvaatajatele oli võistluse jälgimiseks ja kaasaelamiseks paigaldatud kolm sellist suurt monitori.



Naiste vanuseklassis oli pühapäeval võistlemas ainult üks julge naislaskur.


Kohapeal oli avatud puhvet.



Lasketiirus oli jõude seismas kaks 10m liikuva märgi laskeseadet. Vesa Saviahde toodang.


10m finaalilaskmise tiir. Väike aga olemas.





Vaade 25m lasketiirus avatud kohvikule.


2020. aastal korraldatakse sama võistlus rahvusvahelisena. Tähendab võistluse korraldaja tahab kutsuda võistlema laskesportlasi Eestist ja Lätist lisaks Soome täpsematele laskuritele.

Nii et kellel huvi siis on praegu õige aeg juba oma järgmise aasta võistluskalendris detsembri alguseks Kupittaan Kisat võistlusel osalemist planeerida.

Nii kui sellel aastal saab ka järgmisel aastal õhupüstoli ja õhupüssi laskeharjust kaks korda läbi lasta ja ka kaks tulemust eri päevadel kirja saada. Võistluskogemus missugune.

Turu linnast leiab ka soovi korral varajase broneeringu korral soodsa majutusvõimaluse.

Nüüd aga pean ise võistlemises pausi vähemalt kuni järgmise aasta alguseni. Parandan tervist ja kogun jõudu uute väljakutse jaoks tulejoonel.