Selle blogi peatüki teemaks on ID kaardi ja EV passi uuendamine Eesti Vabariigi Helsingi Suursaatkonna abil.
Aja ja närvikulu kokkuhoiuks sai 1,5 nädalat tagasi käidud Rapla PPA kontoris.
Seal kulus dokumentide uuendamise avalduse täitmisele ja pildi tegemisele kohapeal ca 10 minutit.
Kohapeal Rapla PPA-s oli väga hea teenendus ja meeldiv suhtumine.
Uued oma dokumendid palusin saata Soome Helsingi Eesti Suursaatkonda. Lubati seda teha.
Teade minu uute dokumentide saabumisest EV Helsingi Suursaatkonda saadeti mulle e- kirjaga.
Täna oli töövaba päev ja sai ette võetud käik Eesti Suursaatkonda Helsingis.
Liinibussiga Kamppi ja sealt edasi trammisõit sihtpunkti. Päris huvitav kogemus on mõnikord ka liinibussiga sõita reisijana ja mitte bussiroolis.
Eesti Vabariigi Suursaatkonna leidmine Helsingis ei valmistanud raskusi.
Tutvusin kõigepealt kohapeal olukorraga ja sain aru, et minusugusel ikka päris EV Suursaatkonna peauksest sissepääsu ette nähtud ei ole.
Õige EV Suursaatkonna külgvärav leitud sain meie EV Suursaatkonda sisse.
Päris huvitavalt mõttelt leidsin end samal ajal.
Nimelt, sisenesin EV territooriumile välismaal päris esimest korda. Lapike Eestimaad aga siiski oma.
Hinges oli uhke tunne, et meie väiksel riigil on Suursaatkond teiste suurte riikide saatkondadega samas rajoonis. Helsingis ma mõtlen.
See, et oleme riigina end kehtestanud on ikka suur ime kui selline. Seda asjaolu tasub nii mõnigi kord elus endale teadvustada.
Väga meeldiva olemisega EV Suursaatkonna konsul võttis mu vastu saatkonna kõige ülemisel korrusel.
Andis ikka ronida mööda EV Suursaatkonna treppe.
Jõudsin vahepeal isegi mõelda, et kehakultuurne tegevus on minu puhul õige tahaplaanile kahjuks jäänud...vaim on veel tugev aga ainult mõttejõul edasi rühkida läheb mõnikord raskeks.
ID kaardi ja EV passi sain hea teenenduse abil meie saatkonnast kenasti kätte.
EV Suursaatkonna konsul selgitas ID kaardiga seonduvaid aktuaalseid probleeme ja edasi läks meil kosnuliga juba jutt vabadele teemadele. Huvitav, et meil jagus ühiselt arutatavaid temaasid niivõrd palju ja seda kõike väga lühikese aja jooksul.
Vaid järgmise kliendi tulek EV Suursaatkonda katkestas kahjuks meie vestluse.
Koju jõudes kontrollisin uue ID kaardi sertifikaatide kehtivust.
Nii kui arvata on meie ajakirjanduses kirjapandu pehmelt öeldes vale selle teema kohta mis puudutab uusi ID kaarte ja nende sertifikaate.
Tähendab see seda, et ka uuel just väljastatud ID kaardil tuleb sertifikaate uuendada. See on aga meie Eesti riigi võimekust arvestades väga pikk protsess ja kannatust tuleb varuda.
Samas tuleb positiivses võtmes tõdeda, et öösel õnnestus mul eile alla laadida ja ära installeerida uus ID kaarid tarkvara oma arvutis.
Seegi hea märk alustuseks.
ID kaardi uued turvasertifikaadid ja nende uuendamine.
Peale mõnekümnekorrast proovimist ja seda veel päevasel ajal õnnestus mul täna 02.11.2017 lõppude lõpuks ära uuendada oma just saadud uue ID kaardi turvasertifikaadid.
Selle protsessi käigus antakse arvutiekraanil teile teada, et uuendatakse ära ka just saadud PIN(1), PIN(2) ja PUK kood.
Seega pastaks ja paber on hea kohe käeulatuses hoida, kui ID kaardi turvasertifikaate uuendama asute.
Tähendab, kui see peaks teil mingi ime läbi õnnestuma.
Tõepoolest, kannatust tuleb kuhjaga varuda selle tegevuse juures.
Ja siis veel kõige päeva lõpetuseks EV valitsuse pressikonverents kus anti teada, et kasutusel olevate ID kaartide uuendamata turvasertifikaatide kehtivus peatatakase homsest keskööst alates.
Lõpetuseks sellele teatele justkui polegi midagi enam lisada. Kahju muidugi, et asjaolud on nii välja kujunenud.
Samas ärgem kaotagem positiivsust ja oleme optimistlikud edaspidise suhtes.
29. oktoober 2017
Reaalsed palgad Soomes- IS ajalehe artikkel: Elu ja töö Soomes, 43. osa
Tegelikku palgavõrdlust pakkuv IS temaatiline artikkel on loetav siit.
Olgu ära märgitud, kui mu mälu mind ei peta, siis Soomes mediaanpalk kuus oli/ on 2800 eur.
Selgituseks.
Näiteks töövõtjale makstavast kuupalgast kulub pool või siis mõnel ka vähem korteriüüri maksmiseks.
Kui elate n.n kolhoosis mitmekesi koos ühes korteris siis saab vähemaga hakkama. Igaühe oma valik.
Elamine on Soome riigis kallis, kuid see oleneb suuresti elamise asukohast.
Teisel juhul kulub suur osa väljateenitud palgast pangalaenu tagasimakseks, kui eluase on pangalaenuga Soomes ostetud ja endale selline kohustus (mitme)kümneks aastaks võetud.
Toome siinkohal jällegi ilmestava näite elamise kohta Soomes.
Mulle ikka ja alati meeldib seda kahte võrdlust kirja panna.
Esimesel juhul elate üürikorteris ja maksate 1000 eur üüri. Muret pole. Kui töö kaotate või tahate üürilepingu üle öelda saate seda ca 1 kuu etteteatamisega teha ja Eestisse tagasi kolida. Juhul kui töö kaotate või mis veel parem, teid koondatakse, maksab korteriüüri edasi Kela. Kätte peab teil elamiseks jääma igal juhul ca 700 eur. Ülejäänud kulud tasub Kela, nii kui eelpool ka kirjutasin. Soome on rohkem sotsialistlik riik kui arvata võite....
Teisel juhul elate pangalaenuga ostetud majas näiteks 50 km kaugusel Helsingist. Maksate umbes 500 eur tagasi iga kuu pangale laenumakset+ oma maja küte+ elekter+ vesi+ maamaks+ kinnisvara maks ja muud oma majas ettetulevad kulud.
Lisaks maksate auto liisingut ütleme 250 eur kuus+ auto küte+ kindlustus+ automaks. Ilma autota ju sellel juhul hakkama ei saa. Võite arvestada ajakuluga mis kulub iga tööpäev tööle sõiduks. Plussiks on, et kui soovite Soome riigist tagasi Eesti minna on teil võimalus mingi aja jooksul oma elamine maha müüja ja sellest raha tagasi saada.
Niipalju teadmiseks, et Soomes makstakse töötajale palka tavaliselt iga kahe nädala tagant, kui ei ole kokku lepitud tööandjaga teisiti.
Suurema palga eeliseks tuleb välja tuua asjaolu, et töötaja pension saab tulevikus suurem olema kui Eesti pensioniga võrrelda.
Soomes väljateenitud pensionile lisandub tulevikus Eestis väljateenitud aastate eest pension.
Soome pensioni teema (näiteks Soome pensionilt tulumaksu maksmine) on aga omaette kirjatööd väärt, millest edaspidi.
Ja lõpetuseks selle lühikese kirjatöö kohta.
Kes seda aga üldse oskab ette näha, millised olud ja riigikord on meil näiteks kümne või viieteist aasta pärast meie regioonis.
Olgu ära märgitud, kui mu mälu mind ei peta, siis Soomes mediaanpalk kuus oli/ on 2800 eur.
Selgituseks.
Näiteks töövõtjale makstavast kuupalgast kulub pool või siis mõnel ka vähem korteriüüri maksmiseks.
Kui elate n.n kolhoosis mitmekesi koos ühes korteris siis saab vähemaga hakkama. Igaühe oma valik.
Elamine on Soome riigis kallis, kuid see oleneb suuresti elamise asukohast.
Teisel juhul kulub suur osa väljateenitud palgast pangalaenu tagasimakseks, kui eluase on pangalaenuga Soomes ostetud ja endale selline kohustus (mitme)kümneks aastaks võetud.
Toome siinkohal jällegi ilmestava näite elamise kohta Soomes.
Mulle ikka ja alati meeldib seda kahte võrdlust kirja panna.
Esimesel juhul elate üürikorteris ja maksate 1000 eur üüri. Muret pole. Kui töö kaotate või tahate üürilepingu üle öelda saate seda ca 1 kuu etteteatamisega teha ja Eestisse tagasi kolida. Juhul kui töö kaotate või mis veel parem, teid koondatakse, maksab korteriüüri edasi Kela. Kätte peab teil elamiseks jääma igal juhul ca 700 eur. Ülejäänud kulud tasub Kela, nii kui eelpool ka kirjutasin. Soome on rohkem sotsialistlik riik kui arvata võite....
Teisel juhul elate pangalaenuga ostetud majas näiteks 50 km kaugusel Helsingist. Maksate umbes 500 eur tagasi iga kuu pangale laenumakset+ oma maja küte+ elekter+ vesi+ maamaks+ kinnisvara maks ja muud oma majas ettetulevad kulud.
Lisaks maksate auto liisingut ütleme 250 eur kuus+ auto küte+ kindlustus+ automaks. Ilma autota ju sellel juhul hakkama ei saa. Võite arvestada ajakuluga mis kulub iga tööpäev tööle sõiduks. Plussiks on, et kui soovite Soome riigist tagasi Eesti minna on teil võimalus mingi aja jooksul oma elamine maha müüja ja sellest raha tagasi saada.
Niipalju teadmiseks, et Soomes makstakse töötajale palka tavaliselt iga kahe nädala tagant, kui ei ole kokku lepitud tööandjaga teisiti.
Suurema palga eeliseks tuleb välja tuua asjaolu, et töötaja pension saab tulevikus suurem olema kui Eesti pensioniga võrrelda.
Soomes väljateenitud pensionile lisandub tulevikus Eestis väljateenitud aastate eest pension.
Soome pensioni teema (näiteks Soome pensionilt tulumaksu maksmine) on aga omaette kirjatööd väärt, millest edaspidi.
Ja lõpetuseks selle lühikese kirjatöö kohta.
Kes seda aga üldse oskab ette näha, millised olud ja riigikord on meil näiteks kümne või viieteist aasta pärast meie regioonis.
24. september 2017
Bussijuhtide tööseisak Espoos ja Vantaal: Elu ja töö Soomes, 42. osa
On möödunud üle aasta kui sai kirja minu viimane kirjatöö teemal "Elu ja töö Soomes".
Senine blogi statistika ja lugejate tagasiside näitab, et minu kirjatöid loetakse mille üle mul loomulikult hea meel on.
Vahepeal oli töises mõttes suurem uudiste kriis, mille tõttu ka minu sõnavõtte Soome teemal ei ole olnud.
21.09.2017 leidis ootamatult aga aset sündmus, millest võiks lugejatega üht- teist kogetust jagada.
Toimus Espoos ja Vantaal ühe Helsingi piirkonna bussijuhtide tööseisak. Ootamatu tööseisak, mida eelnevalt pikalt ette ei planeeritud.
Olgu kohe ära märgitud viide YLE kodulehele kust saate ise põhjalike ülevaateid teemast lugeda.
Lisa lugemiseks leiate veel siit.
Püüan siis alljärgnevalt anda omapoolse objektiivse ülevaate toimust ilma oma arvamusi kellegile peale surumata ja avaldamata.
Tööseisaku/ streigi (soome keeles ulosmarssi) põhjuseks oli ühel tööandja poolt korraldatud vestlusel toimunu.
Oletatavalt leidis aset antud vestlusel füüsiline kontakt tööandja esindaja ja ettevõtte usaldusisiku vahel.
Sellest laadi vestlusi toimub ikka ja põhjuseks on tavaliselt reisija kaebuse käsitlus töötaja ja tema ülemuse (soome keeles esimies) vahel.
Vestlusel arutatakse tavalistelt läbi juhtud olukord ja bussijuht saab esitada omapoolse versiooni toimunust. Töötame ju inimeste veol ja igasuguseid olukordi tuleb ette ja seda üpris sageli.
Niisiis palus töötaja telefoni teel antud vestlusele ka ettevõtte usaldusisiku.
Täpsustamiseks olgu öeldud et töötaja ei olnud soomlane ja tema soome keel ei olnud kõige paremal tasemel. Töötaja abipalve oli seega asjakohane.
Sellistel puhkudel on usaldusisiku kohalolu vestlusel igati teretulnud.
Enne vestluse algust aga oletatavalt leidis aset juba eelnimetatud füüsiline kontakt tööandja esindaja ja usaldusisiku vahel (tõukamine) ning mitte just kõige sündsam sõnavahetus.
Kõik see on praegu oletus ei muud.
Mõlemad osalevad pooled annavad siinjuures avalikus meedias vastuolulisi ütlusi toimunust ja las siis politsei ja kohus lahendavad seda juhtumit.
Streigile eelneval päeval olin ise tööl ja sain plaanitust streigist teada kolmapäeva õhtul tööl olles täiesti juhuslikult kolleegi käest.
Samal ajal sain ka vestelda kolleegidega ettevõtte ühe tegevjuhiga, kes kinnitas plaanitud streigi ebaseaduslikust ja soovitas kõigil tööle tulla.
Soomes on seaduse järgi (minule teadaolevalt) lubatud streikida, kui on eelnevalt toimunud läbirääkimised töövaidluse teemal ei ole andnud tulemusi.
Seejärel antakse streigihoiatus ja samal ajal jätkatakse läbirääkimisi kahe vaidleva poole poolt.
Tavaliselt siis ametiühingu esindajate ja tööandja vahel.
Kui ka need läbirääkimised tulemusi ei anna alles siis kuulutatakse välja streigi toimumise aeg.
Nüüd aga toimus kõik hoopis teisiti.
Kolmapäeva õhtul tulid usaldusisikud kokku (mitmest meie ettevõtte filiaalist) ja otsustasid et järgmise päeva kella 03.00 algab 24. tunnine streik.
Ametiühingu liikmed said ka vastavasisulise tekstisõnumi aga paljud meist ei ole AÜ liikmed vaid YTK liikmed.
Põhjus selles et YTK aastane liikmemaks on 6x väiksem. Inimene loeb aga raha, oma raha.
Seda siis selleks.
Streigi tulemusena jäi 24. tunnise tööseisaku tulemusena sõitmata ca 80% tavapärastest sõidetavatest liinidest nii Espoos kui Vantaal.
Et antud olukorda paremini hinnata läksin streigipäeval ise bussiparki olukorda vaatama.
Kõik kes tahtsid tööd streigi päeval teha seda ka teha said.
Kes tahtis teha just selleks päevaks talle eelnevalt planeeritud puhkepäeval tööd teha see ka seda teha sai.
Paljud tulid tööle kui täiesti normaalsel tööpäeval olenemata asjaolust, et (ebaseaduslik) streik oli käimas.
Siiski jäi suurem osa bussipargi bussidest sellel päeval garaazi seisma.
Streigi tulemusena kannatas 200 000 inimest oma igapäevatoimetuste tegemisel Espoos ja Vantaal.
Hinnangute andmist streigi kohta siinkohal ma igal juhul väldin.
Ei ole ma see isik kes streigi juriidilist poolt oskab analüüsida.
Peamine on siinjuures asjaolude kirjeldus ja ei muud. Kogetu oli seda väärt.
Mis mind selle streigi puhul üllatas?
Üllatusin asjaolust, et Soome Vabariigis on olemas seadused, mida soomlased ise väga austavad.
Samas on olukordi, nii kui antud juhul, kus kaks- kolm usaldusisikut tulevad õhtul kokku ja otsustavad et homme algab streik.
Ja nii ongi.
Ei mingit eelhoiatust ega midagi. Tööseisak ja kõik.
Mingit karistust otseselt sellest streigipäevast osalejatele ei järgne. Miks?
Seletan oma arusaamise järgi.
Bussipargis on tööl ca 1000 bussijuhti. Ütleme et streigipäeval oli tööl ca 200 neist.
Seega pole mõistlik isegi streikijatele kirjalike hoiatusi anda.
Lihtsalt lepitakse olukorraga, sest see on nii Soome riigis kombeks.
Hea siis tulevikku vaadates seda kõike teada.
Üllatas mind veel üks detail toimunu juures.
Nimelt see, kuivõrd lihtne on töötajaid (räägime 1000 töötajast ühes ettevõttes) enda tahtele allutada kui selleks on soodus olukord eelnevalt loodud.
Nimetagem seda kahe sõnaga - massidega manipuleerimine.
Põhjuseid miks streik nii ulatuslikult kulges just AÜ jaoks oli ka see, et bussijuhtide hulgas on tugev solidaarsustunne ja vastuseis - teadagi kellegi peale.
Tunda ja näha on kuhjunud probleeme, millised on lahendamata tööandja ja töötajate esindajate poolt.
Eelkõige puudutab see sõidetavate bussiliinide väga kiireks aetud ajagraafikuid, mille tõttu liinibussid ei püsi graafikus ja kannatavad jällegi teadagi reisijad.
Busside graafikujärgseks sõiduks tuleb kiirustada ja kiirustamise tagajärgedeks on tihtilugu toimunud avariid, närvilisus/ stress bussijuhdidel ja reisijate kukkumised bussides.
Reisijad küll kirjutavad kaebusi a`la bussid ei sõida graafiku järgi ja hilinevad aga bussijuhil ei olegi kohustust sõita graafikujärgselt vaid nõutud on turvaline sõidustiil. Mõlemat asjaolu muidugi reisijad ei tea. Kahjuks.
Nimeatud asjaoludest ja paljudest teistest (jätkem üksikasjad teadjatele) tulenevadki paljud vastuolud kahe osapoole vahel, millised päädivad ootamatute töötajate streikidega.
Lõpetuseks.
Oli hää kogeda toimunut ja olla ka ise kohal.
On puudujääke aga üldine töö organiseerimine antud bussifirmas toimib on korraldatud heal tasemel.
Räägime ju Põhjamaade ühest suuremast bussiettevõttest, mitte mingist paarikümne bussiga väikefirmast.
Teendame ca 40% Espoo ja Vantaal toimuvatest igapäevastest liinibussidega teostavatest bussiga liinivedudest ja sõita on meil 100 bussiliini igal päeval. Seda ei ole just vähe.
Kui nüüd saadaks üle neist ebakõladest töötajate ja tööandja vahel oleks tööl käimine veelgi meeldivamaks tehtud ja mõlemal osapoolel on hea meel omapoolse panuse üle.
Töötajad teenivad omale tööga palka ja ettevõtte oma igapäevase tegevusega omanikele kasumit.
Ilusat sügise jätku teile kõigile!
Senine blogi statistika ja lugejate tagasiside näitab, et minu kirjatöid loetakse mille üle mul loomulikult hea meel on.
Vahepeal oli töises mõttes suurem uudiste kriis, mille tõttu ka minu sõnavõtte Soome teemal ei ole olnud.
21.09.2017 leidis ootamatult aga aset sündmus, millest võiks lugejatega üht- teist kogetust jagada.
Toimus Espoos ja Vantaal ühe Helsingi piirkonna bussijuhtide tööseisak. Ootamatu tööseisak, mida eelnevalt pikalt ette ei planeeritud.
Olgu kohe ära märgitud viide YLE kodulehele kust saate ise põhjalike ülevaateid teemast lugeda.
Lisa lugemiseks leiate veel siit.
Püüan siis alljärgnevalt anda omapoolse objektiivse ülevaate toimust ilma oma arvamusi kellegile peale surumata ja avaldamata.
Tööseisaku/ streigi (soome keeles ulosmarssi) põhjuseks oli ühel tööandja poolt korraldatud vestlusel toimunu.
Oletatavalt leidis aset antud vestlusel füüsiline kontakt tööandja esindaja ja ettevõtte usaldusisiku vahel.
Sellest laadi vestlusi toimub ikka ja põhjuseks on tavaliselt reisija kaebuse käsitlus töötaja ja tema ülemuse (soome keeles esimies) vahel.
Vestlusel arutatakse tavalistelt läbi juhtud olukord ja bussijuht saab esitada omapoolse versiooni toimunust. Töötame ju inimeste veol ja igasuguseid olukordi tuleb ette ja seda üpris sageli.
Niisiis palus töötaja telefoni teel antud vestlusele ka ettevõtte usaldusisiku.
Täpsustamiseks olgu öeldud et töötaja ei olnud soomlane ja tema soome keel ei olnud kõige paremal tasemel. Töötaja abipalve oli seega asjakohane.
Sellistel puhkudel on usaldusisiku kohalolu vestlusel igati teretulnud.
Enne vestluse algust aga oletatavalt leidis aset juba eelnimetatud füüsiline kontakt tööandja esindaja ja usaldusisiku vahel (tõukamine) ning mitte just kõige sündsam sõnavahetus.
Kõik see on praegu oletus ei muud.
Mõlemad osalevad pooled annavad siinjuures avalikus meedias vastuolulisi ütlusi toimunust ja las siis politsei ja kohus lahendavad seda juhtumit.
Streigile eelneval päeval olin ise tööl ja sain plaanitust streigist teada kolmapäeva õhtul tööl olles täiesti juhuslikult kolleegi käest.
Samal ajal sain ka vestelda kolleegidega ettevõtte ühe tegevjuhiga, kes kinnitas plaanitud streigi ebaseaduslikust ja soovitas kõigil tööle tulla.
Soomes on seaduse järgi (minule teadaolevalt) lubatud streikida, kui on eelnevalt toimunud läbirääkimised töövaidluse teemal ei ole andnud tulemusi.
Seejärel antakse streigihoiatus ja samal ajal jätkatakse läbirääkimisi kahe vaidleva poole poolt.
Tavaliselt siis ametiühingu esindajate ja tööandja vahel.
Kui ka need läbirääkimised tulemusi ei anna alles siis kuulutatakse välja streigi toimumise aeg.
Nüüd aga toimus kõik hoopis teisiti.
Kolmapäeva õhtul tulid usaldusisikud kokku (mitmest meie ettevõtte filiaalist) ja otsustasid et järgmise päeva kella 03.00 algab 24. tunnine streik.
Ametiühingu liikmed said ka vastavasisulise tekstisõnumi aga paljud meist ei ole AÜ liikmed vaid YTK liikmed.
Põhjus selles et YTK aastane liikmemaks on 6x väiksem. Inimene loeb aga raha, oma raha.
Seda siis selleks.
Streigi tulemusena jäi 24. tunnise tööseisaku tulemusena sõitmata ca 80% tavapärastest sõidetavatest liinidest nii Espoos kui Vantaal.
Et antud olukorda paremini hinnata läksin streigipäeval ise bussiparki olukorda vaatama.
Kõik kes tahtsid tööd streigi päeval teha seda ka teha said.
Kes tahtis teha just selleks päevaks talle eelnevalt planeeritud puhkepäeval tööd teha see ka seda teha sai.
Paljud tulid tööle kui täiesti normaalsel tööpäeval olenemata asjaolust, et (ebaseaduslik) streik oli käimas.
Siiski jäi suurem osa bussipargi bussidest sellel päeval garaazi seisma.
Streigi tulemusena kannatas 200 000 inimest oma igapäevatoimetuste tegemisel Espoos ja Vantaal.
Hinnangute andmist streigi kohta siinkohal ma igal juhul väldin.
Ei ole ma see isik kes streigi juriidilist poolt oskab analüüsida.
Peamine on siinjuures asjaolude kirjeldus ja ei muud. Kogetu oli seda väärt.
Mis mind selle streigi puhul üllatas?
Üllatusin asjaolust, et Soome Vabariigis on olemas seadused, mida soomlased ise väga austavad.
Samas on olukordi, nii kui antud juhul, kus kaks- kolm usaldusisikut tulevad õhtul kokku ja otsustavad et homme algab streik.
Ja nii ongi.
Ei mingit eelhoiatust ega midagi. Tööseisak ja kõik.
Mingit karistust otseselt sellest streigipäevast osalejatele ei järgne. Miks?
Seletan oma arusaamise järgi.
Bussipargis on tööl ca 1000 bussijuhti. Ütleme et streigipäeval oli tööl ca 200 neist.
Seega pole mõistlik isegi streikijatele kirjalike hoiatusi anda.
Lihtsalt lepitakse olukorraga, sest see on nii Soome riigis kombeks.
Hea siis tulevikku vaadates seda kõike teada.
Üllatas mind veel üks detail toimunu juures.
Nimelt see, kuivõrd lihtne on töötajaid (räägime 1000 töötajast ühes ettevõttes) enda tahtele allutada kui selleks on soodus olukord eelnevalt loodud.
Nimetagem seda kahe sõnaga - massidega manipuleerimine.
Põhjuseid miks streik nii ulatuslikult kulges just AÜ jaoks oli ka see, et bussijuhtide hulgas on tugev solidaarsustunne ja vastuseis - teadagi kellegi peale.
Tunda ja näha on kuhjunud probleeme, millised on lahendamata tööandja ja töötajate esindajate poolt.
Eelkõige puudutab see sõidetavate bussiliinide väga kiireks aetud ajagraafikuid, mille tõttu liinibussid ei püsi graafikus ja kannatavad jällegi teadagi reisijad.
Busside graafikujärgseks sõiduks tuleb kiirustada ja kiirustamise tagajärgedeks on tihtilugu toimunud avariid, närvilisus/ stress bussijuhdidel ja reisijate kukkumised bussides.
Reisijad küll kirjutavad kaebusi a`la bussid ei sõida graafiku järgi ja hilinevad aga bussijuhil ei olegi kohustust sõita graafikujärgselt vaid nõutud on turvaline sõidustiil. Mõlemat asjaolu muidugi reisijad ei tea. Kahjuks.
Nimeatud asjaoludest ja paljudest teistest (jätkem üksikasjad teadjatele) tulenevadki paljud vastuolud kahe osapoole vahel, millised päädivad ootamatute töötajate streikidega.
Lõpetuseks.
Oli hää kogeda toimunut ja olla ka ise kohal.
On puudujääke aga üldine töö organiseerimine antud bussifirmas toimib on korraldatud heal tasemel.
Räägime ju Põhjamaade ühest suuremast bussiettevõttest, mitte mingist paarikümne bussiga väikefirmast.
Teendame ca 40% Espoo ja Vantaal toimuvatest igapäevastest liinibussidega teostavatest bussiga liinivedudest ja sõita on meil 100 bussiliini igal päeval. Seda ei ole just vähe.
Kui nüüd saadaks üle neist ebakõladest töötajate ja tööandja vahel oleks tööl käimine veelgi meeldivamaks tehtud ja mõlemal osapoolel on hea meel omapoolse panuse üle.
Töötajad teenivad omale tööga palka ja ettevõtte oma igapäevase tegevusega omanikele kasumit.
Ilusat sügise jätku teile kõigile!
Tellimine:
Postitused (Atom)