28. juuli 2024

Kovela Tractor Museum. Kovela traktorite ja põllumajandustehnika muuseum. 28.07.2024

Tehnikasõpradele ja muidu põllumajandustehnika sõpradele on muuseumis vaatamist küll ja veel. 

Eramuuseum. 

Annetus muuseumi külastuse eest 8 eur tuleb teha muuseumihoones sees. Saab tasuda ka ülekandega. 

Muuseum ise on kahes hoones. Mõlemas hoones on kaks korrust täis tehnikat.

Osa traktoreid ja põllumajandustehnikat on vaadata teise hoone taga. Minge kindlasti vaatama!

Näha on traktoreid palju traktoreid, traktorite haakeriistu, esimesi kombaine 1950. aastatest alates, hobuniidukeid jms. 

Motoplokke, mootorsaage, isegi auru jõul töötavaid traktoreid, 19... 20. sajanditel taludes kasutatud käsitööriistu.


Lühidalt muuseumi loomise loost. Algne tekst soome keeles www.jalkipeli.net

See on ainulaadne Soome maaelu näitav põllumajandustehnika traditsioonide kogu. 

Kõik sai alguse aastakümneid tagasi, kui Kovela mõisa kaksikud pojad Eero ja Erkki otsustasid 1970. aastate alguses taastada isa Yrjö Karhu 1936. aasta Fordi traktori. 

Sellest sai alguse kogumis- ja taastamistöö, mis pole vaibunud tänaseni. 

Traktorimuuseumi seinal oleva pleekinud ajaleheväljalõike järgi väidavad vennad, et kogu sai täielikuks siis, kui traktoreid oli 75. 

Nüüd on traktoreid juba kakssada. 

Vanavara kogumine on "haigus", mis kord hammustatuna ainult süveneb. 

Kahjuks peab üks Karhu kaksikutest Erkki neil päevil vendade ühiskollektsiooni eest hoolitsema üksi, sest Eero suri mõne aasta eest ootamatult. 

Kuigi Erki on juba üle 80 aasta vana on kollektsioon tal alles. 

Armastus traditsioonide ja kultuuri austamise vastu on tulnud poiste isalt Yrjölt. 

Ta oli paljude talentidega mees. 

Kovela mõisa omanik oli tuntud kui lugupeetud agroloog, söödakonsultant, teadlane ja kirjanik. 

Ema Martta oli ka innukas pärimuste uurija. 

Vendade kollektsiooni kasvades leidsid nad neile ruumi mõisa tühjalt seisvas aidahoones. 

Vendade Karhu katuse all on turvalisuse leidnud paljudesse taludesse roostetama jäänud väärtuslikud masinad. 

Algusaegadel ei osatud vana tehnikat hinnata ja vennad said naeruväärse hinnaga "praaki", kui keegi nende elamises vanaraua ära koristas. 

Aastaid on olukord olnud erinev. Vanu traktoreid on hakatud nüüd hindama. 

Masinaid enam pensionirahaga ei osteta ja pärast esimest ostupakkumist on järgmisel hommikul alati suurem soov. 

Hinnatõusu tõttu poleks muuseumi rajamine nüüd nende sõnul võimalik. 

Muuseumi esemeid on kogutud majast majja rännates kogu Lõuna-Soomes. 

Vendade terav silm on märganud kasutute esemetena talu nurkades lebavaid põllumasinaid. 

Kogumisretked on ulatunud kuni saarestikuni, kust on leitud tõelisi "kalliskive". 

Hind ja seisukord pidid ka õiged olema. 

Vendade kogumisretkede kingitused ja leiud pole olnud ainult traktorid. 

Kaasatud on mootorsaed, rehad, vankrid, viljapeksumasinad, kombainid, mullamootorid ja muud maaelust jutustavad esemed. 

Kollektsioonides on ka paar aurumasinat. Seal on ka üks tuletõrjeauto. 

Kuigi vendade Karhu muuseumit pole palju turundatud, on peale teeäärse kuulutuse tulnud külastajaid lähedalt ja kaugelt. 

Soomes leidub küllaga entusiastlikke põllutöömasinahuvilisi, kes tulevad Nummi-Pusula väärtuslikku kollektsiooni silmad lahti imetlema. 

On ka ostupakkumisi, kuid vendade Karhu masinaid pole eriti müügil olnud. 

Viimastel aastatel on muidugi erandeid tehtud. 

Kollektsiooni kõige väärtuslikumate traktorite hulgas on 1921. aastal Chicagos toodetud esivedrustusega ja kettajamiga International. 

Paljud tunnevad ära kollektsiooni pärli puugaasitraktori, mis on varustatud suure vingugaasipaagiga. 

Vennad Karhud on nokitsemise ehk masinate remondi ja projekteerimisega tegelenud juba väikesest peale. 

Ja mis kõige parem Kovela ruum pole ainult meeste paradiis arvestatakse ka naistega. 

1920. aastatel valminud ajaloolise mõisa kahekorruseline peahoone on avatud gruppidele. 

Mõisas eksponeeritakse riideid ja käsitööd, millest paljud on vendade Karhu ema valmistatud. 

Mõisa elust räägivad mitmed kaunid aastakümnetetagused mööblitükid ja esemed. 

Põlled ja muud tekstiilid olen loomulikult enda õmmeldud. 

Välja on pandud mitu seinamaali. 

Arvukad relvad ja varustus tuletavad meile meelde jahipidamise tähtsust. 

Teisel korrusel on näha agroloog Karhu kabinet kirjutusmasinate ja paberitega. 

Traktorimuuseumis kui mõisas on vaadata nii palju, et ühest külastusest jääb aega vaid osa ära vaadata.


Pilte kogunes muuseumi külastades päris palju. Kõik need on nähtavad siit. 




















Paikkari Croft. Paikkarin torppa. Elias Lönnroti majamuuseum. Sammatti. 28.07.2024

Sammattis Valkjärve kaldal looduskaunis kohas asuv Paikkari talumaja on rahvuseepose Kalevala koostaja Elias Lönnroti sünnikoht. 

Elias Lönnrot sündis 1802. aastal ja veetis seal lapsepõlve Paikkaris kuni 12-aastaselt Tammisaares kooliteed alustamiseni. 

Sünnitalu on muuseumina tegutsenud 1887. aastast. 

See on sisustatud ajastupärase mööbliga, millest suurem osa kuulus Lönnrottide suguvõsale. 

Paikkari talu lahtihoidmise eest vastutab Lohja muuseum.


Elias Lönnroti eluloost ja tema eluloost leiame tihedaid kontakte Eestiga (Wikipedia.fi).

Elias Lönnrot (09. aprill 1802 Sammatti – 19. märts 1884 Sammatti) oli Soome polümaat. 

Ta oli Soome rahvuseepose Kalevala ja Kantelettare koostaja, teadlane, filosoof, muusik, luuletaja, kirjanik, ajakirjanik, keeleteadlane, leiutaja, arst ja Soome botaanika pioneer. 

Lönnrot oli soome keele reformija, mitme sõnaraamatu toimetaja ning esimese soomekeelse ajakirja väljaandja ja toimetaja. 

Ta avaldas mitmeid rahvast valgustavaid tervise- ja teadusväljaandeid. 

Lisaks tõlkis ta mitmeid hümne soome keelde. 

Soome luule ja soome keele vastu tekkis Lönnrotil huvi juba õpingute ajal. 

Pärast seda tegi ta mitmeid luulekogumisreise, kus kogus materjali muuhulgas luulelauljatelt. 

Lönnrot koostas luuletustest ühtse eepose, kuhu kirjutas ka oma luuletused. 

Oma karjääri jooksul töötas ta muuhulgas Kajaanis kreisiarstina ja Keiserliku Aleksandri Ülikooli soome keele teise professorina.

Lönnroti viimane ekspeditsioon oli Eesti- ja Liivimaale, s.o Eestimaale, kust ta lahkus 24. juunil 1844.

Ta oli esimene soomlane, kes sõitis oma lõunasugulaste maadele lingvistilise ja folkloristika uurimise eesmärgil ning seega ka märkimisväärne soome-eesti keele arendaja suhted kaasajal.

Tallinnast sõitis Lönnrot peagi Kuusalusse, kus kohtus pastor Eduard Ahrensiga, kes andis välja eesti keele grammatika. 

Kuusalust jätkus teekond lõunasse Koerusse, kus viibis nädala. 

Oma tegelikku põhisihtkohta, ülikoolilinna Tartusse jõudis ta 9. juulil 1844. 

Lönnrot peatus Tartu Ülikooli joonistuskooli direktori August Matthias Hageni juures ja sõbrunes Friedrich Robert Faehlmanniga. 

Meestel oli palju ühist: Faehlmann oli Eesti Teadlaste Seltsi esimees, ülikooli professor, eesti keele lektor, arst ning juba 1833. aastal asus ta koostama eesti rahvuseepost Kalevipoja. 

Faehlmann õpetas Lönnrotile eesti keelt ning nad tegelesid koos kirjakeele ja õigekeelsusega seotud küsimustega.

Faehlmann viis Lönnroti Eestimaa õpetatud seltsi koosolekutele. 

2. augustil 1844 pidas Lönnrot võrdleva ettekande soome ja eesti sõnade käänetest ühiskonnas. 

Samal päeval valiti ta klubi auliikmeks.

Lönnrot viibis Tartus kuni 28. augustini, mil alustas 46-päevast rännakut Põhja-Liivimaal, s.o Lõuna-Eestis, ööbides kõrtsides ja pastoraadides, vältides mõisasid.

Ta tegi täpseid tähelepanekuid eesti talupoegade nõrga positsiooni kohta. 

Lönnrot rändas otse praeguse Läti piiri äärde. 

Kõige kauem, 10 päeva, veetis ta Rõuges, mille praost Carl Reinthal kiitis Lönnroti head eesti keele oskust ja keelelist annet. 

Võrus kohtus Lönnrot paariks tunniks Friedrich Reinhold Kreutzwaldiga, kuid mehed jäid kaugeks.

Reisilt naasis ta Tartusse, kus jätkas sõnaraamatute koostamist ja keeleteaduslikke õpinguid.

Lönnrot lahkus Tartust tagasisõidul Soome alles 10. detsembril 1844 pärast ligi pooleaastast külaskäiku.

Kuna toona katkes talveks laevaühendus Soome ja Eesti vahel, tuli Lönnrotil sõita mööda maismaad Peterburi ja Viiburi kaudu Helsingisse, kuhu ta jõudis alles jaanuari lõpus 1845. 

Tagasiteel aga tal õnnestus Ingerinmaal Kattila külas Vadja lauljannalt Anna Ivanovnalt koguda rekordilised 2500 salmi.

Lönnrotist sai Eesti Kirjanduse Seltsi korrespondentliige 24. märtsil 1845. aastal.

Elias Lönnroti ja tema perekonna rahula Sammatti kalmistul. Pilt Wikipedia.fi


Kõik pildid E. Lönnroti majamuuseumist.



Vaated elumajja. 







Maja otsas oli käi. 


Ait oli elumaja lähedal. 




Keldrid.


Hurmav vaade järvele elumaja aiast. 




Aviation Museum. Suomen Ilmailumuseo. Soome lennundusmuuseum. Vantaa. 28.07.2024

Muuseumis on eksponaate kahes suures hoones aga tundub, et ka neist hoonetest on vähe. 

Eksponaadid on omavahel päris kokku surutud. Tuleb seal jalutades tähelepanelik olla.

Museokortti kehtib. Auto parklakohti piisavalt ja parkimine tasuta. 

Museokortti kasutades saab külmkapimagneti soodushinnaga -20%. 

Vaatamist jagub kohapeal tunniks- kaheks. 

Kõik pildid on lennundusmuuseumist vaadatavad siit. Pilte on palju. 




Pääslast saab nänni kaasa osta.