"Ma olen teinud peadpööritavat karjääri ja teiste inimeste silmis olen ma justkui edu ja jõukuse sümboliks. Samas, väljaspool tööd on minu elus olnud vähe rõõmu.
Lamades siin haiglavoodis ja mõeldes tagasi kogu oma möödunud elule ja rikkusele, mille üle ma kunagi nii uhke olin, pean ma tõdema, et tagantjärgi vaadates tundub see kõik tühine. Ma vaatan neid vilkuvaid tulukesi masinate küljes, mis mind elus hoiavad ja tunnen, kuidas surm jõuab iga hetkega mulle lähemale.
Alles nüüd ma mõistan, et kui inimesel on juba piisavalt raha, et korralikult ära elada, siis peaks ta hakkama tegelema nende teemadega, mis pole seotud raha, rikkuse ja äriga.
See peaks olema midagi sellist, mis on tõeliselt tähtis - armastus, kunst, lapsepõlveunistused.
Lõpetage rikkuse taga ajamine, see ei too kaasa midagi head.
Meid on loodud nii, et me saame tunda oma südames armastust aga me ei saa võtta endaga kaasa raha ja rikkust. Me saame endaga võtta kõik need mälestused, mis on armastusega loodud. See on tõeline rikkus, mis jääb alati sinuga, mis annab sulle jõudu ja tugevust.
Armastus suudab kanduda edasi tuhandeid miile ja ei piirdu ainult meie praeguse eluga. See on alati sinu südames.
Milline on kõige kallim voodi? See on haiglavoodi.
Kui sul on raha, siis sa võid palgata kellegi enda autot juhtima aga sa ei saa palgata kedagi, kes võtaks su surmava haiguse ära.
Kui sa jääd ilma materiaalsetest asjadest, siis need võid sa tagasi saada. Aga oma elu, kui see läheb, siis seda enam tagasi ei saa.
Ükskõik, kus sa oma elus praegusel hetkel oled, elu lõpus saabub päev, mil langevad kõik kardinad.
Palun hinda juba täna oma perekonda, oma abikaasat, oma sõpru ja naabreid. Kohtle kõiki armastuse ja austusega."
Steve Jobs oli USA infotehnoloog ja ettevõtja, Apple Inc. üks asutajatest ja kauaaegne tegevjuht. Forbesi hinnangul oli tema vara väärtus 2010. aastal 8,3 miljardit dollarit ning sellega oli ta USA rikkuselt 42. inimene. 5. oktoobril 2011 suri ta kõhunäärmevähki.
_________________________________________________________________________________
Mõtted millistele lisada justkui ei olegi midagi. Kõik mis vaja on elu mõttest ära öeldud.
Nii et elage täna ja tehke kõike seda mida teil mõttes on teoks teha.
Homne päev tuleb aga kas see toimub just meiega koos - seda ei tea me mitte ette.
Elu siin planeedil Maa on ettearvamatu.
Paljudele teist on armastust antud. Nautige seda armastust täiel rinna ja tehke seda teadmisega, et kõigil see nii mitte ei ole.
Elada tuleb igas olukorras ja inimese areng toimub läbi kannatuste.
Elage ja nautige seda mida meile antud on s.o Elu.
4. mai 2018
27. aprill 2018
Heli Rassi 46. memoriaalvõistlus (50RT, 50TRMIX)
27.04- 29.04. 2018 viidi läbi Tartumaa Tervisespordikeskuses 46 korda Heli Rassi memoriaalvõistlused laskespordis.
Liigume järjekindlalt 50. Heli Rassi memoriaali suunas.
Võistlus ise sai toimuma juba traditsiooniliselt. Laupäeval oli kavas 50RT ja pühapäeval 50RTMIX.
Liikuva märgi laskmisel oli võistlejaid parasjagu.
Liigume järjekindlalt 50. Heli Rassi memoriaali suunas.
Võistlus ise sai toimuma juba traditsiooniliselt. Laupäeval oli kavas 50RT ja pühapäeval 50RTMIX.
Liikuva märgi laskmisel oli võistlejaid parasjagu.
Loomulikult oleks võinud olla rohkemgi, sest lasima n.n topeltmärki, milline tagab suure jõudluse liikuva märgi võistluse läbiviimisel.
Vanameistrid Gennadi ja Agnis.
Relvastus püramiidis oma kasutusjärgi ootamas.
Hillar Loot, Arvi Suvi, Henri Pikk
Toomas Raaper Kaiu Laskurklubi esindajana võistlemas.
Kogutakse rahalisi vahendeid, et meile kõigile toidulaud katta. Endi ja Jaanus kontrollivad kas ikka Aire kõik õieti kirja paneb.
Traditsiooniline saunaõhtu toimus ka sellel aastal H. Rassi memoriaali aegu.
Lõpetuseks üks ühispilt ka võistlejatest.
Tõives ja Agnis. Vanad sõbrad.
Vanameistrid Gennadi ja Agnis.
Relvastus püramiidis oma kasutusjärgi ootamas.
Hillar Loot, Arvi Suvi, Henri Pikk
Toomas Raaper Kaiu Laskurklubi esindajana võistlemas.
Kogutakse rahalisi vahendeid, et meile kõigile toidulaud katta. Endi ja Jaanus kontrollivad kas ikka Aire kõik õieti kirja paneb.
Traditsiooniline saunaõhtu toimus ka sellel aastal H. Rassi memoriaali aegu.
Lõpetuseks üks ühispilt ka võistlejatest.
Tõives ja Agnis. Vanad sõbrad.
3. veebruar 2018
Mõtteid poliitilise toetusstreigi kohta 02.02.2018: Elu ja töö Soomes, 47/2. osa
Reedese päeva 02.02.2018 SAK poolt organiseeritud ühepäevane poliitiline toetusstreik on selleks korraks Soome Vabariigis toimunud.
Muljetest poliitilise toetusstreigi kohta.
Vaatamata poliitilisele toetusstreigile liinibussid kogu Helsingi piirkonnas liikusid aga osaliselt.
Ütleme nii, et tavalise päevaga võrreldes umbes neljandik liinibussidest teenendasid reisijaid.
Kuivõrd tegu oli poliitilise streigiga siis kas töötaja läks tööle või jäi koju oli tema enda otsustada.
Poliitilisest streigist osavõtt ei olnud kohustuslik mitte mingil moel.
Kohustuslik (niivõrd kuivõrd) oli streik vaid ametiühingu liikmetele. Kes ametiühingusse ei kuulu siis need töötajad said vabalt tööle minna, mida paljud ka tegid.
Üldiselt inimesed arvestasid sellega, et ühistransport linnades ei toimi ja seetõttu oli ka väga vähe ühistranspordis reisijaid.
Tundus isegi, et rahvale selline olukord mingis mõttes meeldis. Paljud said vaba ja pikendatud nädalavahetuse omale lubada.
Soomlased ise on selliste miitingute ja poliitiliste streikidega harjunud.
Tundus et rahvast selline streik ja ühistranspordi seiskumine isegi nii palju ei häirinud, kui alguses oletati HSL poolt. Oletati et tulemas on liikluses kaos mida sellist aga ei juhtunud.
Taksojärjekorrad olid Helsingis loomulikult meeletult pikad.
Ajalehtedes inimesed muljetasid, et mõnel kulus terve päevapalk selleks et taksoga tööle ja pärast koju sõita. Hea veel kui juhtumisi mõne vaba takso said....
Trammid ja metroo Helsingi piirkonnas ei toiminud. Streikisid nende liiklusvahendite juhid.
Helsingi kesklinnas toimus SAK poolt korraldatud miiting. Ei osalenud. Isegi mõttes mitte.
Tagasi tänapäeva ja mõtetega homsesse päeva.
Sellel aastal on paljudel tööaladel Soomes lõppemas kollektiivlepingud tööandjate ja töövõtjate vahel ning ametiühingud on hakanud omapoolsete nõudmistega survestama tööandjaid.
Üks näide.
Peale juba nimetatud streigipäeva avaldas JAU oma kodulehel teate, et nemad ei luba alates 05.02.2018 ületöö tegemist oma liikmetele ja töövahetuste vahetamist.
Lühidalt tähendab see kiretu teade seda, et näiteks sellest kuupäevast on keelatud töötajatel ületöö tegemine Helsingi piirkonna metroorongide juhtidel.
HSL on juba teada andnud, et metroorongide liiklemise graafikutesse võib sisse tulla muutusi ja osa väljumisi võib hoopis ära jääda.
Seda seetõttu, et haiguslehel olevaid rongijuhte ei või asendada vabal päeval töötava rongijuhiga.
Seega samalaadseid poliitilisi toestusstreike on oodata sellel aastal Soome veelgi, kui 02.02 just aset leidis.
Päris huvitav on jälgida seejuures SAK tegevust.
Kui nüüd sellelaadseid poliitilisi streike SAK veel rohkem korraldataks käesoleval aastal siis mingist hetkest kaotavad need oma mõju ja inimese huvi.
Miks?
Põhjus lihte.
Töötajatel on teenendada oma laenud ja kohustused pankade ees ning kodus istudes poliitiliste streigipäevade eest raha keegi neile ei maksa.
Raha makstakse ikkagi üldjuhul tehtud töö eest.
Juba praegu läksid osa kolleegidest just sellel proosalisel põhjusel tööle ka streigipäeval ja tööandaja seda loomulikult ka võimaldas.
Poliitiliste ideaalidega ja vaadetega ning loosungite lehvitamisega pangalaenu ei tasu.
Pere tahab toitmist, auto liising(-ud) maksmist, eluasemelaen samuti ootab tasumist jne jne.
Seega saab näha, kes selles n.n võitluses peale jääb- kas ametiühingud või Soome praegune valitsus.
Streik streigiks aga üldjuhul lahendatakse erimeelsused kahe poole vahel koosolekuruumis, mitte tänaval ja streikidega.
Sai meelsust avaldatud ja nüüd ootab ees tavapärane töö.
Lõpetuseks veel Soome riigivõlast.
Praegune võla number on näha siit ja see on õige suureks paisunud.
Pea 20 000 eur iga Soome elaniku kohta.
Praeguse Soome valitsuse üks eesmärkidest on töötuse vähendamine riigis ja tööhõive tõstmine tõõjõulise elanikkonna hulgas.
Sellest ka aktiivse tööhõive malli rakendamine töötutele.
Muljetest poliitilise toetusstreigi kohta.
Vaatamata poliitilisele toetusstreigile liinibussid kogu Helsingi piirkonnas liikusid aga osaliselt.
Ütleme nii, et tavalise päevaga võrreldes umbes neljandik liinibussidest teenendasid reisijaid.
Kuivõrd tegu oli poliitilise streigiga siis kas töötaja läks tööle või jäi koju oli tema enda otsustada.
Poliitilisest streigist osavõtt ei olnud kohustuslik mitte mingil moel.
Kohustuslik (niivõrd kuivõrd) oli streik vaid ametiühingu liikmetele. Kes ametiühingusse ei kuulu siis need töötajad said vabalt tööle minna, mida paljud ka tegid.
Üldiselt inimesed arvestasid sellega, et ühistransport linnades ei toimi ja seetõttu oli ka väga vähe ühistranspordis reisijaid.
Tundus isegi, et rahvale selline olukord mingis mõttes meeldis. Paljud said vaba ja pikendatud nädalavahetuse omale lubada.
Soomlased ise on selliste miitingute ja poliitiliste streikidega harjunud.
Tundus et rahvast selline streik ja ühistranspordi seiskumine isegi nii palju ei häirinud, kui alguses oletati HSL poolt. Oletati et tulemas on liikluses kaos mida sellist aga ei juhtunud.
Taksojärjekorrad olid Helsingis loomulikult meeletult pikad.
Ajalehtedes inimesed muljetasid, et mõnel kulus terve päevapalk selleks et taksoga tööle ja pärast koju sõita. Hea veel kui juhtumisi mõne vaba takso said....
Trammid ja metroo Helsingi piirkonnas ei toiminud. Streikisid nende liiklusvahendite juhid.
Helsingi kesklinnas toimus SAK poolt korraldatud miiting. Ei osalenud. Isegi mõttes mitte.
Tagasi tänapäeva ja mõtetega homsesse päeva.
Sellel aastal on paljudel tööaladel Soomes lõppemas kollektiivlepingud tööandjate ja töövõtjate vahel ning ametiühingud on hakanud omapoolsete nõudmistega survestama tööandjaid.
Üks näide.
Peale juba nimetatud streigipäeva avaldas JAU oma kodulehel teate, et nemad ei luba alates 05.02.2018 ületöö tegemist oma liikmetele ja töövahetuste vahetamist.
Lühidalt tähendab see kiretu teade seda, et näiteks sellest kuupäevast on keelatud töötajatel ületöö tegemine Helsingi piirkonna metroorongide juhtidel.
HSL on juba teada andnud, et metroorongide liiklemise graafikutesse võib sisse tulla muutusi ja osa väljumisi võib hoopis ära jääda.
Seda seetõttu, et haiguslehel olevaid rongijuhte ei või asendada vabal päeval töötava rongijuhiga.
Seega samalaadseid poliitilisi toestusstreike on oodata sellel aastal Soome veelgi, kui 02.02 just aset leidis.
Päris huvitav on jälgida seejuures SAK tegevust.
Kui nüüd sellelaadseid poliitilisi streike SAK veel rohkem korraldataks käesoleval aastal siis mingist hetkest kaotavad need oma mõju ja inimese huvi.
Miks?
Põhjus lihte.
Töötajatel on teenendada oma laenud ja kohustused pankade ees ning kodus istudes poliitiliste streigipäevade eest raha keegi neile ei maksa.
Raha makstakse ikkagi üldjuhul tehtud töö eest.
Juba praegu läksid osa kolleegidest just sellel proosalisel põhjusel tööle ka streigipäeval ja tööandaja seda loomulikult ka võimaldas.
Poliitiliste ideaalidega ja vaadetega ning loosungite lehvitamisega pangalaenu ei tasu.
Pere tahab toitmist, auto liising(-ud) maksmist, eluasemelaen samuti ootab tasumist jne jne.
Seega saab näha, kes selles n.n võitluses peale jääb- kas ametiühingud või Soome praegune valitsus.
Streik streigiks aga üldjuhul lahendatakse erimeelsused kahe poole vahel koosolekuruumis, mitte tänaval ja streikidega.
Sai meelsust avaldatud ja nüüd ootab ees tavapärane töö.
Lõpetuseks veel Soome riigivõlast.
Praegune võla number on näha siit ja see on õige suureks paisunud.
Pea 20 000 eur iga Soome elaniku kohta.
Praeguse Soome valitsuse üks eesmärkidest on töötuse vähendamine riigis ja tööhõive tõstmine tõõjõulise elanikkonna hulgas.
Sellest ka aktiivse tööhõive malli rakendamine töötutele.
Tellimine:
Postitused (Atom)