17. mai 2015

TV- kilpailu (50RT)

Nokian Seudun Ampujat ry korraldas oma 50m jooksva metssea lasketiirus traditsioonilise laskevõistluse tulirelvadest laskmises pühapäeval 17.05.2015.

Võistluspaigaks oli Nokia lasketiir Tampere lähistel.

Võistluse kavas oli veel mitmeid püstoli ja püssi laskeharjutusi kahel võistluspäeval. Mida aga võistluskavas ei olnud oli 100m põdralaskmine (üksik ja paarislasud), kuigi kohapeal on olemas lausa kaks 100m põdralaskmise tiiru.

Eesti liikuva märgi laskuritest võtsid võistlusest osa Endi Tõnisma ja siinkirjutaja.

Selle suve võistlusplaanidesse on mul endal paigutatud liikuva märgi võistlus Nokial kus me ka käisime.

Edasi maist juunikuuni võistlused Kangasalal, Salos ja Koskis. Sellel aastal veel ei jõua mina ise võistlema Kuopiosse, kus on välja ehitatud väga kaasaegne liikuva märgi lasketiir elektrooniliste märkidega (50m ja 100m). Siia ritta saame veel lisada ka võistlused Eestis, kus ka jõudumööda sooviks võistelda.

Nüüd aga lühidalt Nokia lasketiirude kompleksist.

50m jooksva metssea lasketiir, mille kõrval paremal pool on näha uus 100m põdralaskmise tiir

Nokia laskurite laskekompleks laius päris suurel maa-alal metsa rüpes graniitkaljude vahel.

Loodus oli maikuiselt roheliseks juba muutuv ja näha oli metsa all ka esimesi kevadisi seeni.

Pildil olevate seente liik jääb siinjuures lugeja enda arvata.

Neid isuäratavaid seeni me proovima hamba all ei hakanud. Mine sa tea et ehk peale seda tegevust hakkame puudega rääkima ja reaalsusest eemalduma.


Ise julgen arvata, et tegu on olnud kunagise karjääriga milline enam kasutust ei leia. Seepärast saab antud alal rahulikult laskespordiga tegeleda.

Kohapeal on väga hästi välja arendatud ja ehitatud jahilaskmise tiirud.

Lisaks jahilaskmise tiirudele oli kaks 100m põdralaskmise tiiru, praktikali laskmise tiir, 50m jooksva metssea lasketiir (duubel märk) ja 50m püssilaskmise tiir.

Kõik mis kohapeal oli oli ka korras ja hästi hooldatud sh ka muru juba niidetud. Mingit rämpsu ega muud hoolimatu tegevuse tagajärgi näha ei olnud.

50m jooksva metssea lasketiir oli ainult üks ja kasutuses nn 2x märk st et lasta saab korraga kaks laskurit. Kasutusel oli tavaline papist märk, mitte elektrooniline selline.

Kuidagi harjumatu on mul endal lasta Soome välistes lasketiirudes kus laskuri ees, üleval ega kõrval ei ole kuulipüüdjaid jms nagu Eesti lasketiirudes see on.

Esimesel võistlusel Nokia lasketiirus sai võistluse käigus teada millise kiirusega jooksva metssea märk liigub ja milliseid parandusi tuli optilisel sihikul teha.

Seega oli esimene võistlus justkui proovivõistlus ja kogemuste saamise võimalus, millist keegi koju ise meile kätte ei too.

Samuti sai kohalike liikuva märgi laskuritega kontakte vahendatud ja juttu räägitud ning kontakte sõlmitud.

Jooksva metssea laskerelvadest domineerisid peamiselt Saksamaal tehtud vintpüssid
Pühapäeval oli kohapeal 50m püssilaskmise tiiru ees avatud ka väike lasketarvikute müügipunkt.

Kaubaga sai ise rahulikult tutvuda vaatamata sellele, et kauba omanik oli ise parasjagu 50m lasketiirus vabapüstoli võistlust laskmas.

Lasketarvikute müügikoht

Jooksva metssea laskevõistlusest.

Pühapäeva hommikust kuni lõunani oli tulejoonel oma laskeoskusi näitamas vanemad seeniorlaskurid.

Kella poole kaheks said nemad oma võistlusseeriad lastud.

Seejärel järgnes vanemate seeniorlaskurite autasustamine ja loositi välja kõigi osalejate vahel ka üllatusauhinnad milliseid oli välja pandud kaks.

Seekord naeratas jällegi loosiõnn mulle ja auhinnaks sellised tagasihoidlikud Philips firma nn kuularid või kuidas neid nimetadagi.

Tähendab selle vidinaga saab mobiiltelefonist muusikat vms kuulata, mida mulle ikka meeldib bussirooli keerates teha.

Teiseks loositud auhinnaks oli vahvliküpsetaja, mille võitis vanem seeniorlaskur Toijala laskurklubist. Lubas nüüdsest vanahärra iga päev lausa vahvelid küpsetada.

Nii et kuigi ma polnud veel tulejoonele jõudnudki ega ühtegi võistluslasku sooritanud oli võistluse alguses juba auhind mul käes;) Tagasihoidliku moega aga ikkagi auhind.

100m põdralaskmise vana aga siiani kasutuses lasketiir.
Esiplaanil olev väike laskepaviljon on jahimeeste laskekatse sooritamiseks.
M50 ja M võistlusklassi laskurid said tulejoonele asuda pealelõunasel ajal.

Nimetatud võistlusklasside osalejaid oli kohale tulnud suht tagasihoidlik arv. Miks see nii oli ei osanud ka võistluse korraldajad öelda. Ju siis nii peab olema ja ei hakanud ma enda pead selle teemaga rohkem vaevama.

Võistlus ise läks aga alguses vähemalt minul endal üle kivide ja kändude, kuid kiire jooksu laskmiseks juba laskmine mul paranes ja vähemalt selle tulemusega võib rahule jääda.

Lastud sai lasketiirus, kus varem pole õnnestunud vähemalt minul võistelda ja esimese korra kohta läks kogu võistlus päris rahuldavalt.

Aegalase jooksu laskmisel oli minul arusaamine, et kõigepealt näidatakse paremal pool asuva laskuri tulemust (kaameranäitu võistlusel ei kasutatud) kes lasi alumist märki aga tegelikuses oli asi hoopis vastupidi.

Sellest faktist johtuvalt ei saanud ma peale kümnendat aegalase jooksu lasku enam üldse aru kuhu sihiku parandusi teha. Lõpliku tõe selgumisel oli aga pool võistlusseeriatest juba lastud ja nii nagu öeldakse - rong oli selleks korraks ära sõitnud.

Kiire jooksu laskmine õnnestus juba paremini ja vastavalt tänase päeva laskevormile. Vähemalt kiire jooksu laskmises lasin välja oma vanuseklassis M50 parima tulemuse. Seegi hea.

Endi Tõnisma võitis jooksva metssea laskevõistlusel M50 vanuseklassis 20+ 20 lasku teise auhinnalise koha ja 20 eurose S- marketi kinkekaardi.

Kuigi sõit võistluspaika ja tagasi oli väsitavalt pikk siis ikkagi tasub kogemuste saamise mõttes selliseid sõite mõnikord ette võtta.

Jahilaskmise tiirud Nokial
Jahilaskurite maja
Kõik pildid võistlusest Nokia lasketiirus toimunu kohta on nähtavad siit.

Jooksva metssea laskevõistluse tulemused, püstolivõistluse tulemused ja püssivõistluse tulemused.

29. aprill 2015

Heli Rassi 43. memoriaalvõistlus (50RT, 50TRMIX)

24.04- 26.04.2015 toimusid Tartumaa Tervisespordikeskuses 43. korda rahvusvahelised Heli Rassi memoriaalvõistlused laskespordis.

Võistlejaid oli kohale tulnud Soomest, Lätist, Leedust kelledele siis pakkusid omakorda konkurentsi Eesti laskesportlased.

Eesti laskesportlasi oli seekord võistlemas Elva lasketiirus suht tagasihoidlik arv.

Mõne püstoli laskeharjutuse tulemuste protokolli vaadates jääb alguses täiesti tõsimeelne mulje, et võistlused on korraldatud kas Lätis või Soomes, kus peale kohalike laskesportlaste ka mõned eesti laskurid võistlevad.

Soome püstolilaskureid oli seekord võistlemas tõepoolest vaat et rekordarv, mille üle võib täiel määral rõõmu tunda.

Soome püssilaskurid lasid võistlusel välja kaks Soome rekordit, mille kohta on ka pikem kirjutis SAL kodulehel.

Võistlus ise oli aga korraldatud, nii nagu alati Tartumaa Tervisespordikeskuses seda tehtud alati on, heal tasemel.

Võistluse pildid.


Liikuva märgi laskevõistlusest.


Mõlemal päeval oli kolmteist võistlejat mõõtu võtmas jooksva metssea 50m lasketiirus, mida tuleb lugeda meie Eesti liikuva märgi laskmises päris heaks tulemuseks võistlejate arvu poolest.

Üle tüki aja olid jooksvat metssiga võislustel laskmas Toomas Raaper (Kaiu LK) ja Gennadi Hansen (MäLK).


Seekord võitjate osas kahtlusi ei olnud liikuva märgi laskmises. Võidavad ikka parimad meie hulgast.

Oma tavapärase taseme tulemusest ehk natuke nõrgema tulemuse lasi välja Juri Sizonenko (Narva LK), kellele pakkus seekord võrdväärset konkurentsi Endi Tõnisma (MäLK).

Endi Tõnisma võitis esimese päeva jooksva metssea laskevõistluse 30+30 lasku.

Esimesel võistluspäeval lasi hea tulemuse ja medalikoha (III) välja Tarmo Suss (MäLK).

Teisel võistluspäeval lasi välja Elmet Orasson (MäLK) isikliku rekordit tähistava 347 punktilise tulemuse vahelduva kiirusega jooksva metssea laskeharjutuses.

Vahelduva kiirusega märgi laskmises näitasid ka paranenud laskesportliku vormi kohalikud Elva LK laskurid Hillar Loot ja Indrek Kaarna.

Sport on sport ja kelledel õnnestus seekordne võistlus paremini ja kellel mitte.

Järgmine kord oma laskeoskusi jooksva metssea lasketiirus proovile panna on juba mai keskel Tartumaa Tervisespordikeskuses EMSL Jõud meistrivõistlustel.

Juunikuus peale jaanipäeva on aga tulemas Tartumaa Tervisespordikeskuses aasta üks tähtsam võistlus- Eesti meistrivõistlused.

Nende kahe võistluse vahele mahub veel omajagu jooksva metssea laskevõistlusi nii kodu kui välismaal Soomes.

Soome liikuva märgi laskurid on viimastel aastatel võitnud igat värvi medaleid nii EM kui ka MM- idel nii et nende võistluste tulemuste tase on meie omaga võrreldes vägagi erinev.





11. aprill 2015

SVA meistrivõistlused kukkuvate märkide laskmises

Soome veteranlaskurite meistrivõistlused (SVA putoavan taulun mestaruus) toimusid 12.04.2015 Kangasalal, Pitkajärve kooli spordisaalis.


Pitkajärve kooli spordisaal

SVA meistrivõistlused toimusid just päev pärast samas kohas läbi viidud Soome meistrivõistluseid kukkuvat märkide laskmises.

SVA meistrivõistluse kutse koos vajalike andmetega, info võistluspaigast ja võistluse koduleht koos kõigi vajaliku infoga.

Kohe alguses olgu öeldud, et kogu võistlus oli korraldajate poolt (K-64 laskurklubi) suurepäraselt läbi viidud.

Sellisel tasemel võistluse läbiviimine nõuab kogu laskurklubi aktiivi poolt suurt pingutust ja sellega saadi väga kenasti ühiselt hakkama.

Võistluse korraldajad aru pidamas

Igatahes, kes me kõik kohapeal olime saime väga positiivse emotsiooni osaliseks ja seda isegi pealtvaatajad.

Lühidalt kukkuvate märkide laskealast.

Kukkuvate märkide laskmine (putoavat taulut- soome keeles) on soomlaste poolt vägagi laialt harrastatav laskeala.

Seejuures peab ära märkima, et võistlusi korraldatakse selles laskedistsipliinis ka Soomes suht vähe.

Tegu siis (liikuva märgi) laskuritele mõeldud laskealaga aga väga edukalt saavad kukkuvaid märke lasta ka kõik teised huvilised.

Kukkuvate märkide laskeseadmeid on Soomest ostetud Norrasse ja Ungarisse, kuid populaarsust ei ole laskeala nendes kahes riigis liikuva märgi laskesportlaste hulgas leidnud.

Kahjuks Eestis kukkuvate märkide laskmist ei harrastata vastava laskeseadme puudumise tõttu, kuigi huvi liikuva märgi laskesportlaste hulgas on Eestis täiesti olemas.

Kukkuvate märkide laskemise ajaloost Soomes.

Kukkuvate märkide laskmise algusajaks Soomes võib ära märkida 1980- ndate aastate alguse ja kohaks Kesk- Soome.

Populaarne on laskeala just oma lihtsuse ja atraktiivsuse poolest st kui tabad märki siis märk kukub.

Kukkuvate märkide laskeseadme märk

Tegu siis analoogselt kukkuvate märkidega millised laskesuusatamisel kasutamist leiavad. 

Märkide suurus ja laskedistants (10m) on erinev laskesuusatamisel kasutust leidvast.

Lastakse antud laskeala 10m distantsilt nii aeglaselt (5 sek) kui kiirelt (2,5 sek) liikuvat märki, õhupüssist kaliibriga .177 elik siis 4,5mm vintrauga õhupüssidest.

Feinwerkbau P70 RT õhupüssid on soome veteranlaskuritele endiselt üheks peamiseks liikuva märgi
laskeharjutuse laskmise õhkrelvaks

Muid piiranguid kukkuvate märkide laskmisel ei ole seatud ja see on igati hea.

Õhupüssi kuule saab seega laskur ise valida, milliseid võistlusel kasutada.

Lühendatud võistlusreeglitega saate tutvuda siit (soome keeles).

Pitkajärve koolis oli üles seatud kaheksa laskerada ja kokku sai seega ühes vahetuses lasta oma võistlust 16 võistlejat (kaks võistlejat lasid korraga ühel laskerajal).


Laskeseadmete konstruktsioon oli selline, et üks elektrimootor vedas korraga nelja laskeseadme märke. 

Kõik kaheksa laskeseadet oli omavahel sünkroniseeritud ja töötasid terve pika võistluspäeva jooksul täiesti laitmatult.


Võistlus toimus kooli spordisaalis ja seega ruumi jagus kõigile lahedalt.

Spordisaal 40m x 25m võimaldas nii võistlejatele avaraid võistlusvõimalusi, kui ka spordisaali rõdul piisavalt ruumi pealtvaatajatele.

Eesti liikuva märgi laskesportlastest esimese laskurina võttis Soomes kukkuvate märkide laskevõistlusel osa Endi Tõnisma.


Esindab Endi Tõnisma Soome laskevõistlustel Toijala laskespordiklubi (Toijalan Urheiluampujat elik lühidalt TUA).

Kogemusi olime Kangasala võistlusel alles kukkuvate märkide laskealal omandamas ja seetõttu reaalselt suuri eesmärke esimesel võistlusel olla ei saanud.

Peamine eesmärk oli omandada kogemusi ja see ülesanne sai ka uhkesti täidetud.

Ise olin kohal eesmärgiga jälgida nii suure võistluse korraldust, teha pilte ja videosid.

Lühidalt öeldes oli kohal, et tutvuda soomlaste kogemustega kukkuvate märkide võistluse läbiviimisel ja moraalselt olla Endile võistlusel toeks (kuivõrd- niivõrd).

Endi Tõnisma võistlemine SVA meistrivõistlustel läks seekord edukalt. Esimene kord Endile ikkagi suurvõistlusel kukkuvaid märke lasta.

Põhivõistlusel kogus Endi kokku 23 punkti ja sellise punktide arvuga sai Endi edasi järgmisesse võistluse vooru st kaheksa parema laskuri hulka omas võistlusklassis.

2. voorus tuli Endil küll kaotus vastu võtta aga seda väga pingelises võistluses seisuga 2:1.

Seekord oli 2. voorus Endi Tõnisma vastasel rohkem õnne ja ta võitis.

Võistluse teine voor toimub juba turniiri süsteemis ja võistluspinge on ka suurem kui põhivõistlusel. Seega võistluspaarist kaotaja langeb edasisest võistlemisest välja.

Antud võistlusharjutuse laskmisel peab ka õnne laskuril olema ja õnnega on siinses elus nii nagu on.


Kokkuvõtteks

TUA laskuritel läks SVA meistrivõistlustel ja SAL meistrivõistlustel kukkuvate märkide laskmisel väga hästi. Kahe võistluspäeva peale võideti igasugu värvi auhinnalisi medaleid.

Igati suurepärane saavutus TUA veteranlaskurite poolt!

Tähelepanek võistlusoludest.

Olime Toijala lasketiirus harjutanud kukkuvate märkide laskmist ja meie lasketiirus olid märgid väga hästi kohtvalgustatud.

13mm auk, kuhu kuul pidi tabama oli meie lasketiirus väga selgelt eristatav.

Võistluspaigas Kangasalal oli aga tegu spordisaaliga. 

Kõrgelt saali laest langeva kaugvalgusega ei olnud laskeseadme märkide augud kohe üldsegi nähtavad. Halb üllatus meie TUA laskuritele.

Järeldusena tuleb nentida, et edaspidi peab harjutama kukkuvate märkide laskmist ilma laskeseadme kohtvalguseta. 

Siis on suurvõistlusel ka samad tingimused ja ehk ka tulemused paremad.


Võistlusel tehtud piltidega saate tutvuda laskespordiklubi MäLK kodulehel ja videod on nähtavad siit.