18. juuni 2014

Käik Helsingi kesklinna ja ühe Soome bussifirma promoüritus: Elu ja töö Soomes, 27. osa

Elust olust Soomes olen oma kirjatööga jõudnud 27. osani.

Selle kirjutise lõpus on lühidalt Soome uudiseid ajakirjandusest vahendatuna ja Soome sporditarvete poe XXL allahindlusmüügi algusest (lisatud 22. juunil 2014).

Tavaliselt algavad allahindlusega müügid Soomes peale jaanipäeva. Sellel aastal on aga asjad teistmoodi ja allahindlusmüükidega alustasid kaupmehed juba enne jaanipäeva. 

Muidugi hea uudis kõigile ostlejatele.

Nüüd aga Helsingi jalutuskäigu alguse juurde.

Tänahommikune töövoor seisnes 5,5 tunnises liinibussiga Espoos reisijate veos. Tööga ühele poole saadud sai mõelda, et mida teha tänase päeva vaba ajaga.

Mõtteid sellel teemal oli palju, kuid sõelale jäi plaan sõita bussiga Helsingi kesklinna ja seal siis ringi vaadata.

Kuivõrd ilm ei teinud oma sagedaste vihmahoogudega jalutamist just meeldivaks tegevuseks siis sain rahulikult Helsingi kesklinna poodides ringi vaadata.

Siin võib ära märkida Eesti ühe parima teleajakirjaniku Urmas Oti ütluse, mida ta mõnikord oma saatekülalist iseloomustades ütles: lihtne riie, lihtne auto.

Lisaks enda kohta siia veel juurde: lihtne elustiil. Ei midagi ekstravagantset.

Öeldud mõtteterast johtuvalt polnud mul huvi minna Helsingi kesklinnas firmapoodidesse silmaringi laiendama.

Sihiks võtsin nn odavpoed või siis teisiti öeldes nn 1 või 2 euro poed. Nii neid poode siin nimetatakse.

Üllatusin, kui palju asjaliku kaupa võib sellistest poodidest leida ja seda väga odavate hindadega. Näiteks kingitusteks jagus neis poodides kaupa piisavas valikus.

Sain omale osta uue rahakoti 3 eur eest, mis loodetavasti kohe järgmise nädalaga mul töö käigus ära ei lagune koost. Samuti sain omale osta praktilise kaelapaela võtmekimbu kaelariputamiseks, kui selline vajadus peaks tekkima.

Temaatilise Soome logodega viinapitsi sain ka, kuigi napsu vaevalt ma sellest jooma hakkan. Pits on aga nüüd olemas - suveniiriks.

Põikasin korraks ka Helsingi kesklinnas asuvale turule. Lootsin aedmaasika rohket müüki näha aga pidin pettuma. Liiga vara veel on Soomes maasikat igal pool müügil näha.

Suuremates marketites aga on juba ka Soome maasikas täiesti müügis. Kui õieti mäletan jäi kohaliku maasika kilohind 5 eur kanti. Sissetoodud maasikas oli odavam.

Turul oli ka juba värsket kartulit näha aga need olid nii pisikesed nagu nõelasilmad. Minugipoolest lasku parem veel kartulil kasvada.

Edasi seadsin sammud Helsingi Rautatientori poole. Sääl oli ühe bussifirma promoüritus täies hoos, mis mulle muidugi meeldiva üllatusena ette tuli.

Ilusaid 2x tuliuued reisibusse oli Rautatientori platsin omajagu ühes rivis ja muidugi avanev pilt oli silmale ilus vaatata.

Pikemat soomekeelset juttu antud bussifirma plaanitud tulevikust saab lugeda Länsiväylä kodulehelt.

Igatahes plaanid on firmal Soomes ambitsioonikad ja ette võetakse reisijateveo laiendamine suurtes proportsioonides. 100 uut 2x reisibussi on firmal Soome reisijaid vedama tulemas juba juulikuu jooksul.


Bussifirma nime leiate piltide pealt juba ise. Vast ei hakka siinjuures reklaami nimetatud firmale tegema.


Kahekordsed uued reisibussid oli uued ja muidugi muljetavaldavad igaühele, kes kohapeal olid ja neid busse kaemas ise oma silmaga käisid. 

Oli see nüüd pime juhus, et ma ise just sellel ajal ka sinna sattusin- ei oska öelda.

Käisin ka ühes bussis sees ja mugavad paistsid need tõesti olema. 

Pikemate vahemaade läbimisel on reisijale pakutav mugavus ja teenendus väga oluline. 

Ka ratastooliga saab bussi sisse sõita. Kaldtee on selleks täiesti olemas.


Rautatientoril on ka Aleksis Kivi monument, mille eest paar turisti "tina panid" (vt järgmist pilti) st veinipudelist vajati kiirelt topsid veini täis ja siis veinipudel kohel kotti peitu, et politsei jummala pärast seda tegevust ei näeks...


Nimetaud promoüritusest veel niipalju, et muusika mängis, asjalikud lipsustatud härrased jagasid bussifirma reklaame ja kutsusid ühe kahekordse bussiga rahvast ka väiksele sõidule.

Sellest viimasest ma loobusin, sest just hommikul olin ma ühe bussiroolist maha astunud ja homme jälle koidab hommikul võimalus bussirooli 9 tundi järjest Espoos keerata.


Edasi aga üritusest. 

Üles oli pandud paar suurt telki, kus pakuti kõigile tasuta jäätist, kohvi, nimetatud bussifirma kirjadega kaelapaelu (arusaamatu miks ma eelnevalt olin sellise üldse ostnud), pastapliiatseid ja toimus õnneloos. 

Lapsed said niisama ringi karata, kes soovis, sest neil oli oma telk olemas.


Vaatasin, et turistid kes meist idapoole oma elamisega jäävad kasutasid tasuta jäätise jagamist päris mitmel korral kohe ära. Iga korraga, kui jäätist võtsid ju paar eur raha kokku hoitud, kohvist rääkimata.


Kohal oli maskott - põder, kellega said turistid koos pilti teha.

Nimetatud odavbussifirmast niipalju, et sellest aastast on selle firma tegevusse kaasatud üks välismaine investor, kelle abil see ilus bussipark siis ka soetatud on.



Kas antud bussifirma oma odavate piletite strateegiaga bussiturul reisijate veol Soomes ellu jääb on ise küsimus. 

Seda näitab aeg. Võistlus/ võitlus reisijate eest on aga bussivedudel Soomes karm.

Mõni bussifirma lõpetab oma tegevuse selle tõttu kindlasti. 

Kõik firmad ei mahu lihtsalt marjamaale ja ellu jäävad tugevamad.






Järgmiseks jäi fotoaparaadi objektiivi ette ühe kunstigalerii abstraktsed teosed. Tegelikult päris kenad kunstiteosed olid (kui see pintsak välja arvata).



Kamppi kaubanduskeskuse lähedal said soovijad teha taevarestoranis ühe lõuna 45. meetri kõrgusel vihma ja tuule käes. Soovijaid leidus.

Kuivõrd ilm oli väga kehva, sadas vihma ja tuulgi oli sellise paraja tugevusega puhumas ning sooja +10C.

Õnneks oli täna ilm parem kui eile, sest siis oli Espoos kraadiklaas näitamas +4C kraadi sooja ja vahepeal sadas ka lörtsi.

Mõelda vaid- praegu on käes juunikuu keskpaik ja sajab lörtsi ning jalgrattaga sõites on targem kanda kindaid, et käed ei külmetaks.

Nüüd aga veel pilvipiiril einestamisest. Kui sellise ilmaga kuuma suppi serveeritakse seal üleval taevalaotusel siis supikest ise jahutada polegi vaja.

Tuul teeb selle ilma suure vaevata ise ära... Aga eks seda natuke imelist söömatunnet olidki eestlased oma tegevusega tulnud Helsingisse pakkuma.

Eestlaste taevarestoran liigub aga edasi teistesse Soome suurematesse linnadesse ja kes soovib saab nimetatud ettevõtmise kodulehelt ise ajakava uurida.





Turvalisusele oli antud ettevõtmise juures kõvasti rõhku pandud. Kogu see reisiseltskond tõsteti üles kahe nn dubleeritud tõstekonksu otsas, et kui üks tõstekonks peaks petma....siis teine ikka hoiab seltskonna üleval.



Kraanajuhil oli igav.

Istus oma kraanaauto kabiinis jalg üle põlve ja vaatas sellise mittemidagi ütleva pilguga ümbritsevat.




Seal üleval siis süüakse- juuakse. 

Maapinnalt ca 45 meetri kõrgusel tuule ja vihma käes - vähemalt antud päeval. 

Ilusa ilmaga aga on see ettevõtmine kindlasti osalejatele meeleolukas ja meeldejääv.

 


Länsiväylä ajalehe viimases väljaandes anti teada, et Leppavaara raudtee ja bussijaamas (asuvad kõrvuti) korjati kokku jalgrattad, millised sinna oli jäetud. 

Arvati, et suurem osa neist on kunagi varastatud ja siis sinna lihtsalt maha jäetud.

Nüüd on nende kokkukorjatud jalgrataste saatus prügimägi. 

Kahju muidugi, sest osa jalgrattaid olid peale väikse remondi tegemist täiesti sõidukorda seatavad. 

Heaoluühiskond aga sellest enam ei hooli. 

Veel kajastati viimasel nädalal Helsingi ajakirjanduses mõtet muuta Helsingi suureks metropoliks, kus elaks 1,1 miljonit inimest. 

Uus moodustatav Soome valitus on asunud Helsingi metropoli ideed toetama. 

Helsingin Sanomat on lugeda ka täpsustav artikkel. Soome uue valitsuse poolt leidis toetust ka Helsingi nn Pisarataa. 

Näis kuidas siis edaspidi läheb ja asjad arenema hakkavad.

Länsimetro ehitust aga soovib Espoo toetada ka edaspidi ja viia metroo seejuures ka Kivenlahtisse välja. 

Selleks läheb aga vaja väga palju raha, mida võtta täies mahus praegu ei ole. 

Loodetakse metooehituse jätkamisel Soome valitsuse 30% kaasfinantseerigule elik siis 200 000 miljonile euro saamisele. 

Kogu uus järk Matinkyläst - Kivenlahtisse maksaks aga 800 000 miljonit euro- t. 

Järgmine aasta peaks avatama aga praegu ehitusel olev ja valmiv metroolõik Matinkylässe, koos vahepealsete metroojaamadega. 

Soomes välismaalaste toimetulekutoetusi piiratakse järgmisest st juulikuust alates. 

Seaduse rakendamise aeg on viitega kolm kuud.

Eelmisel aastal maksti näiteks toimetulekutoetusi Helsingi linnas 40 000 inimesele. Välismaalasi oli neist 11 200 ja neist omakorda 1600 olid EL kodanikud.

Soome seadus näeb ette, et kõigile nn vakituiselle (alaliselt Soomes elavatele elanikele) kodanikele peab kohalik omavalitsus toimetulekutoetusi maksma. 

Peamine märksõna on siin see, et kui soovitakse Soomes sotsiaaltoetusi saada peab olema siin inimesel nn pysyvä oleskelulupa.

Vältimatuid toetusi makstakse ka edaspidi. Näiteks toiduraha, arstirohud ja kojupöördumise toetamine rahaliselt.

Kui inimene on Soome näiteks EL mõnest riigist tulnud (ei oma püsivat elamisluba) ja siin elanud alla viie aasta siis neile alates oktoobrist samuti toimetulekutoetusi enam ei maksta. 

Niisiis piirab Soome tugevalt ka sotsiaaltoetuste seni saanud isikute ringi.

Pagulased väljaspoolt EL riike, kes Soome on elama asunud - neile makstakse kõiki toetusi edasi ilma piiranguteta. Selline huvitav lähenemine siis Soome riigi poolt toetuste saajatesse.

Toimetulekutoetuste teema on vabalt minu poolt tõlgitud viimasest Länsiväylä lehest.


Soomes tehti hinnavõrdlus toidukaupu müüvate kaupluste kettide vahel. Neid võrdlusi on ka Eesti toidupoodide vahel tehtud. 

Kõige odavam toidukaup Soomes oli müügil Lidl poodides.

Hakati siis uurima, et miks Lidl suudab kõigest teistest toidukaupu müüvatest kauplustest odavamalt pakkuda. 

Üks põhjus oli selles, et Lidl ei kasuta nii palju müüjaid selleks et kaup lettidele tõsta. Kaup pannakse välja koos kauba transpordiks kasutatavate kastidega. 

Nii hoitakse kokku inimtööjõudu, millise kasutamine on omakorda kulukas. Minnakse lihtsamat vastupanu teed. 

Muidugi ei ole ka Lidl poodides sellist kaubavalikut kui näiteks K- Supermarketis vms. Kõik ostjad aga ei tahagi, et poes oleks välja pandud riiulitele kaubaartikleid ca 25 000. Piisab ka väiksemast valikust.

Selleteemast artiklit saate lugeda soome keeles siit ja ostukorvi maksumust võrdluses siit.



Juba enne jaanipäeva alustas Soome sporditarvete pood XXL allahindlusmüügiga. Poe kodulehe leiate siit.

Ise külastasin XXL poodi pühapäeval, milline pood asub Vantaal. Pood ise suur ja avar ning kaupa muidugi täis igast otsast. 

Omaette teema oli juba autole parkimiskoha leidmine XXL poe lähiümbruses.

Rahvast oli poes muidugi murdu koos aga kõik mahtusid poodi kenasti ära. Poe sissepääsu ees oli isegi turvamees, kes ostlejaid jupikaupa poodi sisse lasi, et eskalaator rahvast ikka jõuaks poodi vedada ja teised välja saaks tulla.

Kaubavalikust XXL poes.

Poes müügil jalgrattad, spordikotte väga suur valik, relvi (tuli ja õhkrelvad nii jahiks kui spordiks) ja relvade tarvikuid laias valikus, spordijalanõud, riided, vibud, ammud, kalastustarbed, matkatarbed jne jne.

Omaette teemaks võiks võtta spordijalanõude müügi ja valiku. Julgen arvata, et igaüks kes nimetatud poodi tuli ja omale uusi spordijalanõusid soovis need ka sai. 

Valik (ka värvivalik) oli muidugi väga suur ja igale soovijale leidus midagi jalga panna, kusjuures kaup on kvaliteetne.

Spordijalanõud valmistatud kas Indoneesias, Tais, Hiinas või teistes sealkandi tehastes. Spordijalanõude allahindluse protsent oli isegi mõne toote juures rohekem kui 50%.

Kes Soomes Tarjoustalo- st ei soovi osta just allahinnatuna 7 eur eest omale spordijalavarje (millised teie jalgade tervisele just hästi ei mõju) siis need soovijad said XXL osta omale ikka väga hea allhindlusega (-50% ja rohkem) kvaliteetsed spordijalatsid kas jooksmiseks või siis niisama vabal ajal käimiseks.

Esindatud olid ja on kõik suuremad spordijalanõude tootjad. 

Näiteks: Nike, Adidas, Asics, Puma, Salamon, Mizuno, Helly Hansen. 

Poes oli muidu kõik hästi planeeritud, kuid kassajärjekord võttis alguses isegi minu nõutuks. 

Õnneks oli kassas oma kümmekond kassiiri ja pikk järjekord, milline lookles poes nagu uss, liikus kiiresti.

Siiski kulus mul antud poeskäigule oma kolm tundi vaatamata sellele, et sõit poodi ei võtnud autoga aega üle 20 minuti. 

Siiski julgen antud poodi soovitada kõigile, kel huvi sporditarvete vastu.

Järgmisel aastal peaks juba avatama Soomes lisaks nii mõnigi XXL sporditarvete pood ja eks sedavõrd ka paraneb kaubavalik ning kauba kättesaadavus.

Samas XXL poe lähedal on ka teiste suuremate kaubakettide poed nagu Gigantti, Expert jne poed ja seda siis Vantaa Tammisto linnaosas.

15. juuni 2014

SFS meistrivõistlused, SFS mästerskap BSPA - Sipoo (50RT, 100RE)

15- 16.06. 2014 toimusid Sipoo lasketiirus Soomes SFS meistrivõistlused tulirelvadest jooksva metssea ja põdralaskmises.

Esimesel võistluspäeval oli kavas jooksva metssea laskmise normaaljooksud 30+30 lasku (M, M20) ja 20+20 lasku vanemad laskurite võistlusklassides (M45 ja vanemad) ja põdralaskmise üksiklasud 20+20 lasku (kõik vanuseklassid).

Teisel võistluspäeval lasti jooksva metssea segajookse 20+20 lasku ja põdralaskmise paarilaske 10+ 10 lasku.

Sipoo jooksva metssea kahel laskerajal on kasutusel mõlemal juhul Sius- Ascor elektroonilised märgid, millised on antud laskerajale paigaldatud selle aasta kevadel.

Põdralaskmisel kasutati veel Sipoo lasketiirus sellel aastal pabermärke aga juba aasta- kahe pärast on ka Sipoo laskerajal kasutusel põdralaskmisel elektroonilised märgid nii nagu see on juba paljudes Soome põdralaskmise tiirudes.

Võistluspaigas oli avatud kohvik, kust sai iga võistleja omale sooja sööki osta või lihtsalt kohvitada.

Eestist võistlesid Toomas Hallik, Indrek V, Tõives Raudsaar, Endi Tõnisma ja mina ise.




Laupäevane võistluspäev.

Võistluse kavas jooksva metssea laskmine 20+20 lasku (30+30 lasku vanuseklassis M45 ja nooremad) ning 100 meetri laskedistantsilt põdralaskmine üksiklaskudena 20+20 lasku.

Võistlus algas täpselt planeeritud ajal st kell 09.00 hommikul. Nii on Soomes tavaks kinni pidada võistluse stardiaegadest.

Kõik laskurid jagati mõlemal võistluspäeval kahte eraldi gruppi. Üks võistlejate grupp alustas kell 09.00 kahel laskerajal korraga jooksvat metssiga laskma ja teine grupp laskureid alustas samal ajal põdralaskmist.

Kell 12.00 vahetasid mõlemad laskurite grupid omavahel lasketiirud ning võistlus jätkus täie hooga edasi.

Võistlus kulges heas rütmis ja tõrgeteta ning vastavalt planeeritud ajale.

Ilm oli ainult kahjuks laupäevasel võistluspäeval sügiseselt jahe ja tuuline. Laskmist see aga meie laskealadel paljut ei seganud.

Jooksva metssea laskmine kulges meie laskuritele vastavalt tasemele ja olematule treenituse astmele ning üllatusi siin ette ei tulnud.

Meeste jooksva metssea laskevõistlusel laupäeval võistlusklassis (M) võidutses Hendrik Holmberg tulemusega 566 punktiga.

Parimatest tulemustest võiks ära märkida Tapani Koskela (M50) tulemuse 373 punkti jooksva metssea laskeharjutuses 20+20 lasku.

Jouko Mutka (M60) võidutulemus omas vanuseklassis oli 363 punkti.

Endi Tõnisma (M50) tulemus 352 punkti ja minu enda tulemus 350 punkti.


Toomas Halliku (M45) tulemus jooksva metssea laskeharjutuses 20+20 lasku 336 punkti.


Tõives Raudsaar (M60) lasi välja sealaskmises väga korraliku tulemuse 340 punkti. Indrek V tulemus 483 punkti (30+30 lasku).


Laupäevane laskevõistlus 100 meetri põdralaskmise lasketiirus.


Eesti laskurid lasid põdralaskmise võistlust kaasa kahe relvaga. Ühest lasi oma võistlusseeriad Indrek V ja Toomas Halliku relvaga lasid siis ülejäänud Eesti võistlejad.

Välja arvatud Indrek V olid kõik meie laskurid esimest korda 100 meetrilt põtra laskmas nii et kõigil oli võimalus püstitada isiklikud rekordid, mida me ka tegime.

Lasime võistluse ära ja saime hulka vajalike võistlus ja laskmiskogemusi põdralaskmise kohta. Järgmisel põdralaskmise võistlusel on põdralaskmine juba hulka lihtsam, sest teada on mis ees ootab. Antud võistlusel oli üllatusmomente põdralaskmises päris palju ja seda muidugi meie laskureid silmas pidades.

Meie võistlejate tulemused jäid esimesel põdralaskmise võistlusel tagasihoidlikuks aga enamat tahta oleks ka olnud enese petmine ja liigsete ootuste ülessoojendamine. Tuleb seega igati rahul olla meie lastud tulemustega põdralaskmises.

Eesti laskuritest lasi parema tulemuse välja Toomas Hallik lastes välja põdralaskmises üksiklaskude võistlusel 20+ 20 lasku tulemuse 341 punkti.

Indrek V tulemus põdralaskmise üksiklaskude võistluselt 311 punkti, Tõives Raudsaar 286 punkti.

Põdralaskmise võistluse päeva parima tulemuse lasi välja Tapani Koskela (M50) 378 punkti.

Meeste võistlusklassis (M) võitis laupäeva põdralaskmise võistluse Hendrik Holmberg 377 punktiga.


Pühapäevane võistluspäev.

Ilm oli juba hulka parem, kui eile. Päike paistis ja soojagi põhjamaiselt parasjagu ning tuul oli ka nõrgemaks jäänud. Olemine ja meeleolu laskerajal juba seetõttu hulka parem.

Võistluse algus kell 09.00. Võistluse läbiviimise formaat oli analoogne eilese päeva omaga.

Võistluse kavas oli pühapäevasel võistluspäeval jooksva metssea segajooksude laskmine 20+20 lasku ja 100 meetri põdralaskmise laskerajal põdralaskmise paarislaskude laskmine.


Jooksva metssea laskevõistlus läks meie võistlejatele võistlustulemusi vaadates ootuspäraselt.

Soome laskuritest lasi suurepärase tulemuse segajooksude laskmises Tapani Koskela lastes välja Sipoo laskurklubi rekordit tähistava tulemuse 388 punkti! Seeriad vastavalt 196 punkti ja 192 punkti.

Sipoo SSG 100 meetri põdralaskmise lasketiir
Meie laskurid nii heas hoos ei olnud kui Tapani Koskela jooksva metssea laskevõistlusel aga oma tasemel lasime ka tulemused välja.

Parima päeva jooksva metssea laskevõistluse tulemuse eest Eesti laskuritest hoolitses seekord Endi Tõnisma (M50) tulemusega 355 punkti.


Jooksva metssea segajooksude võistluse parima tulemuse lasi välja meeste võistlusklassis Krister Holmberg (M) 390 punktiga (196+ 194).

Teisi meie laskurite tulemus pühapäevaselt jookva metssea segajooksude võistluselt.

Toomas Hallik 315 punkti, Tõives Raudsaar 308 punkti, Indrek V 288 punkti.


Põdralaskmise paarislaskude võistlus.

Võistlesime samuti kaasa kahe relvaga nii nagu ka eilsel võistluspäeval ja seda olude sunnil.


Tulemused: Indrek V tulemus 261 punkti, Endi Tõnisma 272 punkti, Toomas Hallik 215 punkti, Tõives Raudsaar 193 punkti, ja H. K tulemus 176 punkti.

Meie laskurite põdralaskmise võistlustulemusi mõjutas suuresti kasutusel olnud relva tehniline tõrkumine (andis laskmisel hulganisti tõrkeid), mistõttu saime oma tulemuste arvestusse kes vähem kes rohkem möödalaske.

Infoks, et põdralaskmise võistlusel antakse tõrkelasu korral ainult üks kord laskurile uus laskevõimalus. Ülejäänud tõrked võistluse ajal loetakse möödalaskudeks. Mul endal kogunes sellest olenevalt tänasel põdralaskmise võistlusel 6 möödalasku.

Siinjuures tuleb aga rõhutada just kogemuste saamist põdralaskmise võistluselt ja neid kogemusi me ka saime kuhjaga.

Relvaga toimuvat tehnilist probleemi ei osanud meist keegi ette näha ja seda enam veel, et relv ise on täiesti uus.


Järgmisetel põdralaskmise võistlustel oleme aga juba paremini ette valmistatud ja kindlasti ka tulemused paranevad.

Kindlasti saab ka antud relv töökorda ja kõik laabub edaspidi väga positiivses joones ainult praemate tulemuste poole- sellised meie eesmärgid ju on.

Meie laskurid võistlustulemusi vaatamas
Pühapäeval oli võistlused kella 15- ks lõppenud kõigis lasketiirudes ja toimus autasustamine.




Kõik võistlusel ja samuti ka Hakan- i juures kodusel vastuvõtul minu poolt tehtud pildid on nähtavad siit.

Päeva ja meie võistlusreisi lõpetamine toimus Hakan- i juures kodus tema kutsel. Kohvilaua taga arutasime võistlusel toimunut ja edasisi kahe maa liikuva märgi laskurite koostöö arenguid.

Samuti käisime Hakan- i koduses õhkrelvade tiirus ja uudistasime erinevaid relvi.




Südamlikud tänud kuuluvad meie Sipoo võistlusreisi rahaliselt toetanud sõpradele- laskuritele: Hakan Mansner abikaasaga, Veijo Karvonen ja Bror Skogster.

Võistlustulemused leiate Sipoo laskurklubi kodulehelt siit.

12. juuni 2014

Kela- s, Maahanmuuttovirastos ja maistraadis registreerimine: Elu ja töö Soomes, 26. osa (uuendatud 22.02.2021)

Alljärgnev teema on minu blogis ilusat numbrit 100 tähistava kirjatööna.


Selle sissekande sisu on koostatud 2014. aasta algandmete põhjal ja 2014. aastal

Teksti uuendamine ja täiendamine on toimunud järgnevatel aegadel:

Uuendatud teksti 16.11.2017 ja see puudutab Maahanmuuttovirastos Soome Vabariigis asumise esmast registreerimist.

Uuendatud 13.01.2020. Teemaks "Maistraati" asutuse nimetuse muutus alates 01.01.2020 ja uueks asutuse nimetuseks on "Digi- ja väestötietovirastoksi (DVV)". 

Temaatilist kirjutist võib lugeda soome keeles siit.

Uuendatud 22.02.2021. Teksti korrektuur ja uuema info lisamine Maahanmuuttovirasto  ja Maistraatti- s (DVV) vastuvõtuaegade ning vastuvõtu tingimuste kohta seoses koroonaviiruse levikuga kehtestatud piirangutega.



Kela- s käik (teksti uuendatud 10.09.2014)

Kaks kuud Soomes töises ametis oldud ja aeg oli käes et Kela- sse käik ette võtta.

Võtsin kaasa tähtajalise töölepingu, palgalehed, passi ja edasi läks juba ilusal päikesepaistelisel päeval sõit jalgrattaga Leppavaara Kela kontori poole.
Vahemärkuseks niipalju, et kui töölepingu vorm muutub st määratud ajaga tööleping muutub tähtajatuks või pikendatakse tähtajalist töölepingut siis on hea see uus tööleping ka Kela- sse viia. Uuest töölepingust tehakse koopia ja sellega on ka see asi korda aetud.
Vahemaad pole siin minu jaoks suured jalgrattaga sõiduks ja Soomes on jalgrattaga sõitmine suht popp tegevus ning samas ka praktiline.

Sattusin selles mõttes heale ajale oma käiguga Kela- sse.  Rahvast Kela kontoris ei olnudki ja nii sain kohe oma järjekorranumbri alusel ka teenindaja jutule.

Teenindajast näitsiku käest sain ühe paberi, mis tuli siis kohapeal ära täita.

Kela- s millegipärast teenendussaalis vajalikud avalduste ja taotluste blanketid asuvad kõik teenindajate käes, kellelt tuleb neid siis isiklikult nõutada.

Miks see on nii, ei oska mina siinjuures seletada. Vähemalt Leppavaara Kela kontoris nii oli.

Paberitööga sain kiirelt ühele poole, sest see tegevus eeldas ainult töölepingust andmete ümber kirjutamist.

Siis uuesti teenindaja jutule juba koos täidetud avaldusega, palgalehtedega ja töölepinguga. Viimastest tehti koopiad ja originaaldokumendid sain kohe tagasi.

Kliendi teenindaja vaatas veel enne minu täidetud avalduse üle, lõi templi peale ja võttis avalduse koos teiste dokumentidega vastu ning ütles naeratades, et minu dokumendid on nüüd menetluses.

Seesama menetlus võib võtta aega nii kuu või isegi kolm aga kindlasti asjad liiguvad ja inimesed toimetavad minu paberitega.

Kui mina oma dokumendid sain Kela- sse sisse antud oli ootesaali juba kogunenud kenake hulk inimesi ja ooteaeg venis nende jaoks juba päris pikaks.

Mul oli aga asi korda aetud. Võisin rahuliku südamega jalgrattaparkla juurde jalutada ja oma kaherattalise abivahendi lukust lahti võtta ning kodupoole pedaalima hakata.
(Tekst lisatud 10.09.2014) Kela- st tuli Soome haigekassa kaart elik siis Kela kaart mulle postiga natuke vähem kui kolme kuu möödudes vastava taotluse sisseandmisest. Koos Kela kaardiga tuleb ka Kela otsus a`la kas siis taotlejale antakse Kela kaart või ei anta. Teisiti öeldes kas taotleja saab Soomes haigekassa kindlustuse või mitte. Antud juhul siis anti Soome Kela kindlustus ja otsus oli positiivne vaatamata sellele asjaolule, et ma ei ole Soome end ametlikult elanikuks registreerinud. 
Eraldi tuleb taodelda Kela- st EL/ EU haigekassa kaarti ja seda saab teha alles siis kui Kela kaart on teile väljastatud. Selle kaardi taotlemine on aga juba olnud asjaajamist arvestades suht lihtne ja kätte sain ma EL haigekassa kaardi posti teel ca nädalaga. 



Politseis asjaajamine (teksti uuendatud 19.08.2014, 03.09.2014 ja 16.11.2017)

NB! Aastast 2017 alates pole vaja EL kodanikul ennast Soome Politsei mõnes kontoris arvele võtta, kui teie Soome riigis asumise/ töötamise aeg on pikem kui 3. kuud.

Selleks on vaja teil nüüd minna mõnda Maahanmuuttovirasto kontorisse ja see toiming seal ära teha.

Toimingu nimetuseks on "EU-kansalaisen oleskeluoikeuden rekisteröinti"

Eelnevalt tuleb tasuda riigilõiv, mis 2017. aastal on 54 eur.

Maahanmuuttovirasto koduleht pakub välja, et riigilõivu saab tasuda nende kontorites kas sularahas või pangakaardiga.

Kuivõrd mul endal selle kohta kogemused puuduvad siis näitan ära siinkohal selle ametiasutuse kodulehe aadressi www.migri.fi

EL kodanike esmase registreerimise info asub selle ameti koduleheküljel.

Maahanmuuttovirasto kodulehel on üksikasjalik kirjeldus, kuidas nimetatud toimingut läbi viiakse ja mida selleks on vaja eelnevalt teha. (lisatud 16.11.2017)



Siin siis veel vananenud andmetega ajalooline tekst aastast 2014.

Kohalikus Espoo politseijaoskonnas minu asjatoimetused nii libedasti ei läinud, kui Kela- s.

Täiesti vastupidiselt läks. Vähemalt esimese käiguga politseimajja.

Väga raske oli mul leida vaba aega keset tööpäeva, et kohalikus politseijaoskonnas ära käia.

Lõpuks leidsin sellise kahetunnise nn augu oma töögraafikus ja see käik politseijaoskonda sai ette võetud.

Soome seadused näevad ette, et EL kodanik peab end Soomes elades arvele võtma politseis elik siis Euroopa Liidu kodanikuna registreerima.

Tähtaeg oli selleks tegevuseks ette nähtud - kolme kuu jooksul alates Soome elamise algusest.

Kui nimetatud registreerimine politseis on edukalt läbitud siis Soome politsei väljastab teile Euroopa Liidu kodaniku registreerimistunnistuse, millise väljastatud dokumendiga omakorda lähete jälle kohaliku maistraati.

Paljud eestlased Soomes pole politseis registreerimist teinud aga ma ise läksin ikka seadusekuulekuse teed ja täidan neid seadusi, millised Soomes kehtivad.

Nii nagu öeldakse - maassa maan tavalla.

Esialgu läksin Maahanmuuttovirasto kodulehele ja kogusin temaatilist infot.

Ka Soome politsei koduleht on abiks.

Seejärel vaatasin et ehk on lootust politseis endale vastuvõtuaeg eelnevalt broneerida. Rõhutan, et kõik see toimus siis aastal 2014!

Logisin end siis Soome OP pangatunnustega vastavale Soome politsei koduleheküljele sisse.

Tõsi selline aja broneerimine on täiesti võimalik aga samas tundus mulle esialgu suht ebareaalsete kuupäevadega olema kuskil augustikuu teises pooles.

Mõtlesin isver- susver, et kas ma pean tõesti üle kahe kuu ootama, et politseis end EL elanikuks Soomes registreerida!

Tegelikult aga nii ka on - kahjuks.

Polnud midagi muud teha, kui seada sammud kohaliku politseijaoskonda, võtta kohapeal ootesaalis järjekorranumber ja jääda ootele koos hulga Vietnami, India ja veel ei tea kust maailma nurgast Soome tulnud kodanikega.

Seltskond ootesaalis oli rohkem kui rahvaste paabel.

Mustanahaliste kodanike lapsed nutsid oma valju nutujoru lapsevankrites, kuskil oli ühe Aafrikast pärit naise lapsuke juba politseijaoskonna ametiruumidesse "tunginud" jne.

Igatahes järjekorras igavust ma tundma ei pidanud.

Üle tunni vast pidin ootama ja siis sain ka mina oma järjekorranumbri alusel teenindaja luugi taha jutustama.

Tuli välja et see tegu, et ma OP panga kaudu vastava EL kodaniku registreerimise riigilõivu (50 eur) ära olin maksnud oli hästi tehtud.

See riigilõivu raha 50 eur ei kao kuhugile ja isegi siis kui asjaajamine võtab kauem aega kui üle ühe kalendrikuu. Maksta tuleb ikkagi.

Ametnik tegi mulle kenasti selgeks, et kuigi ma olen täitnud eelnevalt Maahanmuuttovirasto kodulehel EL kodaniku registreerimise avalduse tuleb mul ikkagi sama avaldus ka paberkandjal täita.

Mul tekkis küll küsimus, et milleks siis üldse seda interneti teel avalduse täitmist vaja on aga mõistagi seda ma ametnikult küsima ei hakanud.

Niisiis sain ametniku käest EL kodaniku arvelevõtmise avalduse paberkandjal - Euroopan unionin kansalaisen oleskeluoikeuden rekisteröinti.

Sain teada ka kasuliku info, et kui ma oma paberitega järgmine kord polisteisse tulen siis ma teeks seda ainult broneerimissüsteemis eelnevalt broneeritud vastuvõtuajale.

Politseis teenindaja oli nii vastutulelik, et pakkus mulle vastuvõtuaega Salo linna politseis juulikuu lõpupoole.

Mõtlesin siis kiirelt, et mis mõtet mul kiirustada on selle kiire asjaga ja hakata veel Salosse oma dokumente viima.

Eelnevalt oli teenindaja mulle öelnud, et midagi pole lahti, kui EL kodaniku registreerimine Soomes võtab rohkem kui kolm kuud aega.

Teenindajal palusin seejärel leida vaba vastuvõtuaeg Espoo politsei broneerimisgraafikus.

Teenindaja uuris oma arvutis teemat ja leidis, et üks kodanik oli oma vastuvõtuaja tühistanud augustikuu teises pooles.

See aeg mulle sobis väga hästi ja broneeringu kinnituseks tuli ka kohe minu mobiilile sõnum broneeringu kohta Espoo politseis.
19.08.2014. oli mul broneeritud uus vastuvõtuaeg Espoo politseijaoskonnas, et end EL kodanikuna Soomes arvele võtta. Läksin varakult kohale Espoo politseijaoskonda. Võtsin kaasa EV passi, mulle postiga saadetud palgalehed töökohast ja VVO üürikorteri saamise registreerimise/ taotlemise kohta e- kirjavahetuse. Kõigist neist dokumentidest täiesti piisas ja ametnik pani mu kenasti Soomes elava isikuna kirja st registreeris ära. Riigilõiv 50 eur oli mul selle tehingu kohta juba paar kuud varem ära makstud. 
Nüüd on veel vaja minna kohaliku maistraati, et ka seal end politseis väljastatud tõendi abil ära registreerida (kas siis tilapäise elik ajutisena või vakituise elanikuna). Siis on asi selle teemaga selleks korraks kombes ja ühel pool. 



Asjatoimetused kohalikus maistraattis (tekst uuendatud 22.02.2021)

03.09.2014. Tegelikult läks Tapiola maistraadis asjaajamine väga kiirelt, kuna ootajaid enne mind ei olnudki. Tuli täita ära üks avaldus, anda ametnikule maistraadis Soome Politsei poolt väljastatud avaldus millest koopia tehti ja oligi asi korras. 
Ühe avaldusega maistraadis läheb elukoha registreerimise kohta info ka Soome Postile, et kirjad hakkaks ikka õigel aadressile laekuma st sellele aadressile kuhu inimene on end sisse kirjutanud. Kõike neid protseduure saab ka interneti teel teha aga otsustasin ise kohale minna ja inimestega suhelda. Minu valik ei muud.
27.09.2016. Lühike selgitav eellugu maistraadis elukoha registreerimise kohta (uuendatud 02.11.2017)
2015. aastal käisin Kela- s asju ajamas ja siis sealne ametnik andis mulle teada, et mul puudub tema andmetel Soomes ametlik elukoha registreering. Tuli välja, et kui elan Soome riigis  ajutise (tilapäinen) elanikuna olen kohustatud enda olemasolu ja elamist selles riigis käima tõestamas iga aasta järel kohalikus maistraadis. Selge siis. Teeme ära.
Ajasin siis 2015 aastal asjad ära postkontoris oleva vastava taotluse täitmise kaudu ja saatsin selle maistraati. Seepeale sain maistraadist positiivse vastuse, et minu elamine Soome riigis on järgneva aasta vältel legaalne ja mind on Soome elanike registris registreeritud. Samuti anti kirjas teada, et järgneval aastal pean ise tulema maistraati kohale ja kaasa võtma kolm tähtsat dokumenti.
1. ametliku töölepingu
2. EL elaniku elamise tõendi (Euroopan unionin kansalaisen oleskeluoikeuden rekisteriöintitodistus) mille politsei mulle väljastas 2014 aastal ja 
3. isikut tõendava dokumendi (ühel dokumendil peaks olema Soome isikukood- näiteks sobib Kela kaart).
Enne aastase tähtaja möödumist käisin kohalikus maistraadis Tapiolas (Espoos) ära. Kõik tähtsad dokumendid muidugi minuga ühes. Kohapeal maistraadis Tapiolas oli kogu asjaajamine kiire ja tegus. Kõikidest dokumentidest tehti koopiad ja mul lasti niikaua ära täita jällegi üks paber, kus ma kinnitasin oma Soome elukoha aadressi jms. Aasta pärast pean jällegi sama protseduuri maistraadis kordama. Eks järgmine aasta jälle sama käik maistraati ees, kuna elan Soome riigis ajutise elanikuna (muudetud 02.11.2017)
Miks see maistraadis elanike registris registreemist vaja on igal aastal teha ei oska mina siinkohal öelda. Paljud eestlased kellega ma sellel teemal suhtlesin ei ole end igal aastal käinud maistraadis korduvalt registreerimas. 
2017. aasta novembrikuu alguses seadsin sammud uuesti Tapiolas asuvasse maistraati. Teemaks ikkagi seesama juba eelnevalt tuttav enda ajutise elukohana Soome aadressi registreerimine. Kaasas oli mul tööleping, politseis registreerimise tõend ja just välja antud uus EV pass. Ametnik oli sama kes eelmisel aastagi. Sain kohe kenasti õigele jutusoonile ametnikuga. Täitsin kohapeal ühe paberi oma andmetega, ametnik tegi minu dokumentidest koopiad. Nüüd aga sain oma ajutise elukoha juba registreerida kahele aastale. Seega aastani 2019. Teab kas tundusin ametnikule juba usaldusväärse isikuna või mis...igatahes hästi läks.
Maistraadis pole otseselt vaja käija oma elukohta registreerimas. Seda saab ka teha interneti kaudu mõnda Soome pangakontot kasutades (kui teil selline on) kui pangakoodiga end identifitseerite maistraadi kodulehel. Selle kõige juures on üks aga. Nimelt teie eelmine ajutise elanikuna Soomes asumise tähtaeg peab olema hetkel kehtiv. Kui olete selle tähtaja ületanud siis peate ise maistraati kohale minema (täiendatud 02.11.2017)  

2021. aasta alguse andmetel maistraatti kontorites saab endiselt EV kodanik end arvele võtta kas siis ajutiseks või alaliseks elamiseks Soomes. Seoses koroonaviiruse levikuga on aga maistraatti kontorid oma töökorraldust muutnud ja vastuvõtuks tuleks eelnevalt end registreerida ning broneerida vastuvõtule aeg interneti teel. (täiendatud 22.02.2021)

 
NB! Varuge piisavalt aega Maahanmuuttovirastos asjaajamiseks, kuna järjekorrad on broneerimissüsteemile vaatamata väga pikad. 

2021. aasta alguse info põhjal kolm kuud ja rohkemgi.

Kuid teinekord paneb nimetatud amet oma kodulehele lisaks vastuvõtu aegasid välja ja seda täiesti ootamatult. 

Siis on teil nobenäppudel võimalus ka varem kui kolme kuulise ooteajaga oma toimingud ära lasta korraldada. 

Neil on ka vastuvõtukontoreid üle Soome nii et mõnes Helsingist kaugemas kontoris on võimalik vast mõnikord kiiremalt vastuvõtule aega saada. (tekst sisestatud 22.02.2021



Asjaajamisest Soome riigis veel

Soomes kehtib minu kogetu järgi ametiasutustes ikka ja jälle paberimajandus ning seda kohe täiel rindel.

Internetis täidetud avaldused/ taotlused on siin rohkem nagu näpuharjutuseks...kellegile.

Selleks, et järgmine kord minu visiit Espoo politseisse oleks edukas EL kodaniku registreerimise kohta on vaja kaasa võtta järgmised paberid:

NB! 2017. aastal Soome politsei EL elanike registreerimisega ei tegele vaid on vaja minna migratsiooniametisse www.migri.fi (täiendus 02.11.2017)
  1. Eesti Vabariigi kodaniku kehtiv pass (ehk sobib ka ID kaart, ei oska siinjuures kindlalt väita)
  2. Euroopa unionin kansalaisen oleskeluoikeuden rekisteröinti (dokument täidetud kujul)
  3. Kehtiv Soome tööleping (olgu siis kas tähtajaline või tähtajatu)
  4. Palgalehed Soome tööandaja poolt
  5. Tõend elukoha ametliku üürimise kohta Soomes. Siin sobib ka VVO või SATO kodulehel tehtud päring elamispinna üürimise soovi kohta, mille kohta tuleb teie e- kirja aadressile kinnitus. Kui õieti mäletan, kehtib nimetatud päring 3. kuud. Nii kui aru sain tuleb see kinnitus välja printida ja Soome politseisse kaasa võtta. Sobib ka muu seletus nii nagu ametnik mulle väitis. Milline see seletus peaks olema jäi aga ametniku poolt lahti seletamata. Seda aga kohe kindlasti ei sobi kui öelda, et a`la ma elan näiteks Vantaal sõbra juures kõrvaltoas või verandal. Selline jutt politseis kohe mitte läbi ei lähe.
Kui kõik nimetatud dokumendid sobivad siis politseiametniku jutu järgi tehakse ka kohe vastuvõtu käigus positiivne otsus ära ja seejärel olete arvele võetud/ registreeritud EL kodanikuna Soomes.

Kõige lõpuks väljastatakse Soome politseid poolt (vaid positiivse otsuse korral) teile Euroopa Liidu kodaniku registreerimistunnistus.




Kokkuvõtteks


2017. aastal Soome politsei EL elanike registreerimisega ei tegele vaid on vaja minna migratsiooniametisse www.migri.fi (täiendus 02.11.2017)


Politseisse minnes ennast Soomes EL kodanikuna arvele võtmiseks (Soomes elamiseks) peavad kõik vajalikud dokumendid originaalidena paberkandajal esitada olema.

Passipilte esitada ei ole vaja.

Teiseks peab vastuvõtu aeg olema kindlasti broneeritud interneti kaudu/ teel Soome politsei kodulehel.

Ainult sel viisil saab asjad siin aetud ja muud võimalust ei ole.

Siinjuures peaks arvestama, et ootejärjekord Soome politseis vastuvõtule broneerimisel võib olla vabalt kaks kuud või isegi pikem.

Ooteaeg oleneb politseijaoskonnast, kuhu soovite vastuvõtule minna.

Kogu asjaajamine ametiasutustes võttes minul aega Soome elama asumisest alates ca 5,5 kuud.