1. juuni 2014

Suomenlinna - pildid: Elu ja töö Soomes, 25. osa

Seekordne jalgsimatk koos vahepealse 19 minutit kestva praamisõiduga viis mind Suomenlinna.

Planeerisin oma Suomenlinna külaskäigu sellisel moel, et hommikul kella 10 paiku oleksin Helsingi Kauppatori sadamas valmis HSL praami peale astuma.

Plaani järgi ka läks. Jõudsin veel viimasel minutil oma HSL aastakaardi Buscom- i kassaaparaadis Kauppatori sadamas ära registreerida ja sammud laevale seada. 

Niisiis polnudki vaja oodata väga pikalt laeva väljumist Kauppatori sadamast Suomenlinna. Rahvast oli laeval parasjagu ja ära mahtusime laevale kõik.

Laevasõit võtab aega 19 minutit ja seejärel leiate end juba Suomenlinna sadamakailt. 

Edasi tuleb minna jala, kui te just jalgrattaga või autoga pole kohale tulnud.

Ja- ja autoga saab ka Suomenlinna praami abil sõita. Kaks autokohta on laeval täiesti olemas. 

Tõsi on aga see, et autoga Suomenlinnas kuigi palju sõita ei saa, kuid võimalus on.

Kauppatori sadamast sõidab Suomenlinna ka JT- Line laev aga selle laevaga HSL ühissõiduki kaardid ei kehti ja piletid tuleb kohapeal raha eest osta. 

Edasi- tagasi pilet täiskasvanule maksab näiteks 7 eur, mis just palju ka ei ole.

Hommikupoole oli ilm vahelduva pilvitusega aga õnneks sademeteta. Lõuna paiku tuli ka päike pilvede vahelt välja ning ilm soojenes tunduvalt. 

Selline parajalt soe ilm väljas jalutamiseks.

Suomenlinnas puhus karge tuuleke merelt, mis olemise päris heaks tegid saarel jalutamiseks.

Kokku veetsin saarel oma kolm tundi jalutades ja pildistades ning kohaliku olustiku nautides.

Vaatamist on palju ja selleks kulub vähemalt päev, et saaks läbi vaadata kõik kohapealsed muuseumid ja muud vaatamisväärsused.

Näha on vanu kahureid, mälestusmärke, muuseumide väljapanekuid ja muidugi palju rahvast erinevatest rahvustest- jaapanlased, hiinlased, sakslased, itaallased, prantslased, venelased ja ka soomlasi oli peredega saarele tulnud vaba päeva veetma.

Saarel on ka täiesti tegutsev puupaate ja laevu ehitatav dokk. Näha on palju saematerjali, milline ootab oma aega et sellest üks kena puulaev valmis ehitada.

Ja see puutõrva lõhn seal laevadokis kohapeal... Oh jeerum selle puutõrva lõhna pärast ma istusin seal lauavirna otsas kohe mõnda aega...ja nautisin seda lõhna ja vaatasin kuidas laevameistrid puulaeva ehitasid.

Mõelda vaid, et umbes aastal 1750 kui Suomenlinna ehitama hakati ehitati seda elu hinnaga ja oma elu kaitseks.

Nüüd aga aastal 2014 käivad inimesed mitmetest maailmajagudest samas juba ajaloolises kohas ringi ja pildistavad seda kõike oma tahvelarvutitega, nutitelefonidega või siis digitaalsete fotoaparaatidega. 

Maailm on kummastav.

Suomenlinna peamised käidavad tänavad on munakividest tehtud. 

Päris huvitav oli vaadata, kuidas samal munakiviteel lapsevanemad oma lapsevankreid lükkasid... lapsukene vankris munakivitee iseloomust sõltuvalt hüppamas ja värisemas.

Jalutuskäik väsitas. Ka mind. Kosutasin end vahepeal paari jäätise ja singivõileivaga ning pudeliveega, mille olin kaasa võtnud. 

Õnneks on tsivilisatsioon ka Suomenlinna jõudnud Siwa toidupoe näol, mida ma ette muidugi ei teadnud.

Pood asub kohe Suomenlinna peasadamas. Kõik vajalik toidupoolis on võimalik siis täiesti mõistlike hindadega saarel kohapeal kätte saada. 

Seega ei peaks kogu toiduvaru ise kaasas tassima, kui just pikniku ei soovita saarel korraldada.

Saarel on piisavalt ka kohvikuid ja mõni restorani mõõtu söögiasutus, kus ka kenasti kõhtu täita saab.

Suomenlinna ühel saarel on ka Soome Meresõjakool, mille territooriumile kahjuks külastajatel minek keelatud. 

Vastavad hoiatussildid on ka välja pandud, milliseid on mõttekas ka arvestada oma jalutuskäikudel saarel.

Ülejäänud saar on seevastu pea kogu ulatuses vabalt külastatav, kui välja arvata eraomanduses olevad eramud ja maa selle ümber aga infoks on vastavad keelusildid ka välja pandud.

Tagasitee Suomenlinnast koju laabus ilma suuremate vahejuhtumiteta. Kamppi terminaalis mõtlesin, et puhkan jalga ja istun veidi aega, sest bussi väljumiseni oli jäänud 20 minutit. 

Vaatasin siis rahulikult mööduvaid inimesi aga pikalt mul seda kahjuks teha ei lastud.

Minu kõrvale istus üks väga jutukas vanem daam ja hakkas jutustama soome keeles, et kui vajalik on ikka Piibli lugemine ja palvetamine igal päeval ja igal võimalikul hetkel. 

Pikalt ma sellel teemal temaga vestlusesse ei laskunud.

Lasin proual oma sõnumi ära jutustada ja kuna ma ise talle midagi vastu ei öelnud vaid ainult noogutasin peaga siis daam ka mõne aja möödudes lahkus. 

Lahkus natuke eemale ja hakkas seal ühele naisele oma sõnumit edastama. Sellised lood siis Kamppi terminaalist sel korral.

Praamide ajakava Kauppatorilt- Suomenlinna sõiduks leiate siit.

Suomenlinna kodulehe leiate siit. Kogu info on sellelt kodulehelt hästi leitav. Suomenlinna kaardid.

Lisan ka mõned pildid Suomenlinna kohta koos selgitava jutuga.

Kõik pildid on näha minu Suomenlinna külaskäigust siit ja neid on natuke alla 200.







Postimaja, milline küll suletud oli



Suomenlinna kirik. Päris uhke ehitis nii seest kui väljast.






Sõjamuuseumi hoone



Muuseumi hoone, kus mitmes võõrkeeles ka ekskursioone korraldatakse




Allveelaev Vesikko. Sissepääs allveelaeva maksab 5 eur.


Allveelaev Vesikko






Sõnajalg on visa taim ja kasvab igal pool


Vallisaare õnnetuses 1937 aastal hukkunute mälestumärk



Kahureid ja suurtükke nii suuri kui väiksemaid on saarel pea igal sammul näha



Selle veesilma ehituslik mõte jäigi minu jaoks selgusetuks



VL sõitmas Tallinna poole





Kahurid, suurtükid, kahurid...




Väiksemaid ja suuremaid paadisadamaid on Soomes igal pool näha


Kahureid on saarel näha pea igal pool


Carl Gustav III mälestusmärk



Siin asus Soome Suomenlinna lennukitehas


Lennukitehase tagumine uks. Suur see tehasehoone tänapäeva mõistes muidugi ei ole



Laevade kuivdokk


Üks päris vana hoone, milline aga igati korras veel on vanusele vaatamata


Puulaevade ehitusmaterjal 



Puulaeva ehitus


Purjeka mastid oma järge ootamas


Kaatrid sadamas







Vanu kahureid on saarel nii palju, et osa neist oli kiriku ümber otsapidi maasse iluks pandud...ankrukette hoidma



Siwa toidupood Suomenlinna sadama lähedal











Trahv praamil piletita sõidu eest on 80 eur



Taustal on käimas purjetamisvõistlus


31. mai 2014

Helsingi Kauppatori ja Pohjoissatama - pildid: Elu ja töö Soomes, 24. osa

Terve elu on mulle meeldinud merevaateid nautida ja Helsingi on tõepoolest merelinn ning Soome tuhande järve maa.

Seega kõik see mis Soomes on see on ka mulle väga südamelähedane. 

Elu on mulle ka pakkunud Eestis elamist ja puhkamist mere lähedal ja nii ma olengi mereteemaga vägagi lähedaseks saanud.

Nüüd aga tänasesse päeva ja jätkame ikka merelise teemaga.

Töönädal seljataga ja ees on paar töövaba päeva. 

Seda luksust, et nädalas laupäeva ja pühapäeva järjest tööst vabaks saab ei juhtu just päris tihti ühes kuus.

Seepärast tuleb neid harvu puhkepäevi ka põhjalikult ja varakult ära planeerida a`la mida teha ja kuhu minna.

Ilmateade lubas tänaseks vahelduva pilvitusega ilma ja selliseks ilm ka tegelikkuses kujunes. Hommikupoolikul sadas ka vihma.

Õnneks ennelõunal ilm selgines ja tänu heale ilmale, mis ka pildistamist soosib seadsin oma mõtted ja sammud Helsingi kesklinna ja Kauppatori kanti.

Eelmise nädala keskel tegin natuke samas kandis edukalt eelluuret. Siis oli aga koerailm igas mõttes st sadas kogu aeg peenikest vihma ja pildistamisest ei olnud mõtet isegi unistada.

Täna oli aga mulle tööandja andnud esimese nn pekkaspäeva, mis tähendab tasustatud puhkepäeva. 

Paar sellist päeva ühes kuus on töötundide arvestuse järgi täiesti norm nähtus. Niisiis aktiivne tasustatud puhkepäev tehtud ületundide eest ootas ees.

Kuivõrd hommik oli vihmane siis esialgu sõitsin nr 106 liinibussiga Tapiolasse. 

Tunnike veeprotseduure ujulas ja ujulast välja tulles vaatas mulle juba vastu hoopis mõistlikum ilm. 

Päike oli pilvede vahelt vahepeal välja tulnud ja see fakt juba iseeneses tekitas parema meeleolu.

Seadsin sammud siis uuesti bussipeatusesse ja nr 106 liinibussiga võtsin suuna Helsingi Kamppi bussiterminaali poole.

Bussiliini nr 106 teenendab Pohjolan Bussiliikenne ja nende bussidega on alati meeldiv sõita. 

Küsite miks?

Aga seepärast, et PL liinibussid on pea kõik suht uued bussid ja puhtad ka. Bussijuhid ka viisakad.

Minu tänane jalutuskäik Helsingis algas ja lõppes Kamppi kaubanduskeskuses.

Kamppi kaubanduskeskus, kus asub ka liinibusside terminaal


Kamppi bussiterminaalist tegin väikse jalutuskäigu Mannerheimiteele. Sealt edasi sõitsin mõned peatused trammiga nr 4 Katajaonoka sadama poole.

Kuna jalalihased polnud veel käimisest õieti soojaks saanud ja seepärast mõtlesingi sisustada tänase laupäevase päeva hommiku väikse trammisõiduga.

Isegi selle lühikese trammisõidu ajal sain ka piletikontrollide tööd näha ja oma ühissõiduki aastakaarti neile näidata.

Ütelge veel, et Helsingis pileteid ei kontrollita. Kontrollitakse ikka ja kuidas veel tehakse seda ka nädalavahetusel.

Trahvid on Soomes piletita sõidu eest ühistranspordis päris kopsakad. Mäletamist mööda 80 eur kanti see trahvinumber ikka küündib.

Võrdluseks et ühistranspordi nn seudu kuukaart maksab seejuures 95 eur. Selle kuukaardiga saab siis Helsingis sõita ka Espoos, Vantaas.

Täna on Soomes ka koolide lõpetamise päev.

Oli näha palju noori inimesi elevil oma ühe eluetapi lõpetamise puhul. Hakkas silma, et noored kooli lõpetajad riietusid üsna tagasihoidlikult.

Ei mingit priiskamist või midagi sinnapoolegi riietuse poole pealt. Noorte neidude riietus oli üsna lühike seelik (kas siis triibuline või ühevärviline) ja kõrge kontsaga kingad.

Miks just kõrge kontsa ja tallaga jalanõud valitakse - ei oska öelda. Noormeestel tavaliselt tumedam ülikond.

Mõned lõpetajaid siirdusid koos sõpradega näiteks renditud kaatril meresõidule Põhjasadamas või siis istusid restoranis ise-keskis koos sõprade- vanematega.

Soomlased kingivad tavaliselt ainult ühe roosiõie kaupa lilli. Igal maal omad tavad. Kuid üht peab märkima, et pidutsemine oli tagasihoidlik.

Nüüd siis aga tänase päeva maiuspala ehk piltide juurde. Mõne pildi alla lisan ka lühikesi täpsustusi.

Kõik pildid on nähtavad eraldi lehel, sest pilte on 100 ja kõike siia blogisse ära mahutada läheb keeruliseks.


Kamppi kaubanduskeskuse ees oli avatud laat, kus sai osta nii lõhnaseepe, vinnutatud ja suitsuliha Itaaliast, kohvi, erinevaid maitseaineid, igat sorti juustu, sinki, maiustusi jne jne. 

Igatahes väga internatsionaalne laat seesugune.


Lõhnaseepide väljapanek. Lõhnad ümber selle leiti peab ütlema olid vägagi meeldivat laadi.







Aquarius - luksuslik 67 meetri pikkune laev, ehitatud aastal 2007. Laev sõidab Kaimanisaarte lipu all.

Helsingi Edelasadamas laeva kahe nädala kaimaksuks kujunes 1114,40 eurot (Ilatasanomat andmetel).

Väike raha, kui arvestada laeva maksumust ja näiteks fakti, et laeva tangitakse kütusega ühe korraga ca 5000 eur eest.

Laeva käiakse Helsingis pildistamas nii lähedalt kui kaugelt kuniks laev veel Helsingi sadamas on. Selliseid laevu ei näe Helsingi sadamas just iga päev.

Laeval on külaliste jaoks 12 magamiskohta ja meeskonnaliikmetele 18 magamiskohta.

Niipalju veel taustainfoks, et antud laev on praegu müügis 69,9 miljoni euro eest. 

Probleem tekib aga sellega, et see laevuke ei mahu meie Kasari jõele ega ka näiteks Pärnu jõele õieti kurseerima....




Katajanokan sadamas suur vaateratas veel avatud ei olnud aga õige pea saab sellelt vaaterattalt kaeda kauneid vaateid Helsingile.



Kajakad ootamas käsipuudel oma hetke. Üldiselt nad armuande ootama ei jäänud. 

Toit mis ripakil näpsasid kajakad väga oskuslikult oma noka vahele. 

Lindude toitmine on muideks Kauppatoril keelatud aga kahjuks seda ikkagi tehti.





Kauppatori, Helsingi




Taamal siis Katajanokan sadam ja vaateratas.



Suomenlinna vahet sõidab päris mitu nn veetaksot elik siis praami või veebussi. Pildil siis üks neist mitmest laevast. 

Laev milline just sadamast väljus oli rahvast puupüsti täis. See laev aga tuleb Suominelinnast tagasi ja rahast peal üsna hõredalt. 

Hea on see, et selle laevaga saab Suomenlinna sõita ka HSL kuu ja aastakaartidega. 

Kassast võib ka muidugi raha eest pileteid osta või piletiautomaadist pilet osta. 

Kõik võimalused on olemas kohapeal.



Armastuse sild või kuidas selle silla nimetus oligi. Tabalukkudest igatahes selle sillal puudust ei olnud...








Nord Stream Race - purjekate avamerevõistlus. 

Purjekad olid muidugi väga uhked kui sellised, millised sellest võidusõidust merel osa võtavad. 


Helsingi on merelinn. 

Meri ja kaatrid, paadid, purjekad on lahutamatud. 

Veesõidukeid ja sadamaid näete Helsingis pea igas lahesopis. 

Soomlastele meeldib vabal ajal laiadel avavetel kaatritega ringi sõita. Võimalusi veesõidukiga Soome vetes ringi sõita on piiramatult.




Postimajas Helsingis ehk siis täpsustatult Elielinaukio kõrval avati uus K- Supermarket. 

Täna avanes hea võimalus siis ka minul selles uues poes ringi vaadata. 

Kuna olin juba tunde Helsingis ringi jalutanud tekis mõte ennast selle eest ühe meeldivalt külma jäätisega premeerida. 

Pood ise aga on oma kaubavaliku poolest suurepärane. Kõik vajalik toidupoolis on välja pandud ja kaubavalik ulatuslik ehk võib öelda isegi külluslik. 

Sain minagi oma jäätise sellest poest ilusti ostetud ja saia ning veel nipet- näpet toidupoolist kaasagi ostetud.


Jalgrattaid juba Helsingi linnas jagub igale poole.

25. mai 2014

SVA:n Kevätkisa 2014 (50RT, 100RE) - pildid, videod

Traditsiooniliselt toimusid SVA:n Kevätkisat (SVA Kevadvõistlused) 25.05.2014 Kangasala lasketiirus.

Seekordsel SVA kevadvõistlusel esindasid Eesti liikuva märgi laskureid Kangasalal Endi Tõnisma (Toijalan Urheiluampujat- TUA) ja mina ise esindades laskurklubi KL MäLK.


Meid oli Endi´ga seatud korraldajate poolt laskma jooksva metssea laskeharjutust viimasesse vahetusse nii et aega oli hommikust kuni lõunani kohapeal ringi vaadata ja pilte/ videosid filmida.

Tegelikult aga kujunes välja kohapeal olukord, kus stardinimekirjas meist eespool olevad jooksva metssea laskurid kohale millegipärast ei tulnud ja saime seetõttu oma võisltusseeriad planeeritud ajast varem ära lasta.


Eelmiste aastate SVA võistlustel osalemised on alati andnud meie Eesti laskuritele väga meeldiva emotsiooni ning nendest SVA võistlustest on alati soov meil osa võtta. 

Kuna SVA võistlejaid on ise juba parajalt palju siis tuleb oma osaluse soovist juba varakult võistluse korraldajatele teada anda.


Seekord saime ka loa jooksva metssea võistlusel osaleda ja Endi Tõnisma sai lasta ka 100m põdralaskmise võistlusel.

Kiitus ja tänu selle eest korraldajatele SVA ja K- 64!


Kuivõrd Eesti- Soome laskeveteranide maavõistlus tulirelvadest laskmises viiakse läbi Männiku lasketiirus selle aasta augustikuu alguses siis käisime Endi´ga kahekesi seekord Kangasalal võistlemas.

Teiste laskealade esindajaid seekord Eestist rohkem Kangasalal võistlemas ei olnud.

Püstoli ja püssi laskealadel oli võistlemas võrreldes eelmise aasta sama võistlusega tunduvalt vähem.

Arutasin isegi seda teemat võistluse korraldajatega ja ega nemadki ei osanud põhjuseid välja tuua, miks võistlejaid osadel laskealadel (püstol ja püss) napib.

Jooksva metssea ja põdralaskmisel oli võistlejaid tavapäraselt rohkearvuliselt kohale tulnud. 

Samas ka liikuva märgi laskmisel olen ma samal võistlusel eelmistel aastatel rohkem võistlejaid näinud püssi paugutamas...

Võistluse korraldus toimis nii nagu ka eelmistel aastatel oli hindele 5+. Kõik sujus võistluse korralduse juures.

Stardimaks oli nii madal, kui see veel Soomes olla võib. 12 eur ühe laskeharjutuse eest.


Kohalik laskespordiklubi Kymppi- 64 laskuritest entusiastid olid oma lasketiiru kenasti korda seadnud SVA võistluste tarbeks.

Nii jooksva metssea kui ka põdralaskmise märkide seadmed töötasid korralikult ning võistlus sujus oma rahulikus rütmis.

Kohtunike ja abistajaid oli võistluse läbiviimise juures piisavalt. Nii näiteks aitasid jooksva metssea laskevõistlust läbi viia K- 64 noored sealaskurid ja tegid seda väga ennastsalgavalt.

Ilmast võistluspaigas. Ilm hommikul päikesepaisteline, pea tuuletu. Sooja +25°C.

Ennelõunal aga kogunesid Kangasala lasketiiru kohale äikesepilved ja algas värskendav vihmasadu, mis kestis vahelduva hooga õhtuni välja. Vahepeal oli muidugi ka ilma selginemisi.

Endi Tõnisma (paremal) 100m põtra laskmas


Jooksva metssea laskevõistlusest endast niipalju, et lõpp-tulemusena võitsid ikka parematest-parimad laskurid.

Jooksva metssea lasketiiru ees oli üles pandud ka kerge katusealune, kuhu sai vihma eest varjuda ja niisama jutuksest veeretada.

Sealaskurid oma laskejärjekorda ootamas


Meie laskmisega võistlusel võis ka rahule jääda, sest tuleb arvesse võtta fakt, et lasime võistlusel ilma mingite eelnevate lasketreeninguteta.

Loodetavasti edaspidi leiab Soomes elades ja tööd tehes ka ühe korra kuus vaba aega, et lasketiirus mõningaid lasketreeninguid läbi viia.


Endi Tõnisma lasi ka 100 meetri põdralaskmise võistlusel laenatud relvaga üksiklaske ja tegi seda hästi esimese korra kohta.

Väiksekaliibrilise tulirelvaga on ka omaette kunsttükk 100 meetri põtra lasta, eriti veel kui vastav kogemus puudub.


Võistluse tulemused on näha siit. Kõik pildid võistluse kohta. Videod võistluselt.