Esimene tööpäev: Elu ja töö Soomes, 4. osa

Rõõm on tõdeda, et lugejad on minu blogis kajastatud Soome teema omaks võtnud. 

Lugejaid jagub juba kenasti iga päeva kohta. 

Jätkan siis uudiste vahendamist ikka sama hooga veel mõnda aega kindlasti.

Esimene tööpäev.

Sättisime Kareliga siis ennast juba varakult enne kella 9.00 bussifirma aatriumisse valmis, et alustada nii oma esimest tööpäeva, kui ka koolituspäeva.

Uued bussijuhid nagu me nüüd oleme Põhjamaade ühes suuremas bussiettevõttes, kus on kokku tööl 9000 töötajat, kelledest 1000 töötajat on tööl Soomes.

Üldistes joontes oli esimene päev terves osas pühendatud ettevõtet tutvustavadele teemadele.

Räägiti üldiselt ettevõtte ajaloost slaidiprogrammi abil, misjärel tuli väike puhkepaus.

Alustuseks jagati meile kätte hulka vajalike infomaterjale.

Helsingi liikluse kaart, sõiduplaanide raamatuke koos marsruutidega milliseid anti meile mitu kusjuures erinevates formaatides.

Lisaks veel ettevõtte kalendermärkmik ja muud vajalikud materjalid paberkandjatel.

Kõik muidugi edukaks tööks vajalik, mitte niisama lihtsalt jagatuna. Kogu meie päeva tegevus oli seejuures väga hästi läbi mõeldud ja ka läbi viidud.

Alljärgnevalt mõned pildid liinibussidest, millistega Espoos bussiliine teenendatakse.

Volvo liinibuss nn teli varjandis

Peale puhkepausi anti meile kätte nn kassakotid, kus sees kõik vajalik sh ka kassa vahetusraha. Vahetusraha numbri jätan siinkohal turvalisuse huvides kirja panemata. Lugupeetud lugejad andestavad kindlasti mulle selle.

Võrdluseks siinjuures, et kui Eestis A... K... bussifirmas tööd tehes ei antud mitte ühtegi senti bussijuhtidele vahetusraha siis siin on olukord hoopis radikaalselt teine.

Järgnes tööriietuse kätteandmise aeg. Meile anti mustad viigipüksid, valge triiksärk (mõlemaid 2 tk), lips, nokamüts, sviiter ja kevadine jope. Õnneks oli laos juba mulle parajaid viigipükse kaks paari st püksid olid juba natuke lühemaks tehtud.

Seega sain täiskomplekti riietust kohe kätte.

Aprilli lõpus antakse veel lisaks ka lühikesed püksid suveks, et oleks lahedam bussirooli keerata soojemal ajal. Jalanõud on iga bussijuhi enda valida ja osta.

Riidevarustust jagav naisterahvas oli väga tubli ja aitas igati õiges mõõdus riiete valikul. Minule sobivad viigipüksid olid näiteks laos täitsa olemas ja ka juba vajalikul määral lühendatud kujul.

Samuti pakkus ta abi lipsusõlme tegemisel. Ütlesin talle viisakalt, et olen lipsusõlmi teinud juba väga pikka aega ja oman praktilisi kogemusi sellel alal ning saan hakkama selle väikse asjaga ka üksi ja kodustes oludes.

Tore ja südantsoojendav on aga teadmine, et mind tahetakse aidata. Seda on alati hea kogeda ikka uuesti ja uuesti.

Edasi tuli juba lõunapaus 30 minutit, kui käisime kõik koolitusel osalevad bussijuhid ettevõtte sööklas söömas. Esialgu veel ilma toidukaartideta aga sellest faktist me end häirida ei lasknud mitte üks teps.

Tööandja pakub omalt poolt iga kuu 20 nn toidutalongi, milledega saavad siis bussijuhid erinevates söögikohtades omal valikul ise söömas käia. Bussifirma toetus on siinjuures päris märkimisväärne.

Kõik meie bussifirma töötajad saavad arstiabi tervisekeskusest AAVA, millise vastuvõtukeskused asuvad nii Tapiolas, kui ka Kamppis Helsingi südalinnas. Nii et töötajate tervise eest hoolitsetakse väga heal tasemel.

Edasi tuli meiega tutvust tegema ja rääkima kohalik ametiühingu esimehe abi ja ka ettevõttes töötervishoiu eest vastutav isik. Asjalikud mehed mõlemad nii nagu ka nende jutt.

Täitsime Kareliga kohe ära ka avaldused Soome transporditöötajate ametiühingusse astumiseks. Milleks ikka viivitada asjaga, mis tuleb ära teha nii või naa. Ilma ametiühingusse kuulumata võib ka elada ja töötada Soomes. Küsimus on vaid tagatistes, kui tööta jääta.

Peab muidugi kohe lisama, et kuuludes ametiühingusse on selle organisatsiooni liikmetel ikka väga- väga soodus minna näiteks suusatama Levisse vm kohtesse kus ametiühing on rajanud puhkekülad ja majutusasutuse oma liikmetele.

Täpsem nimekiri on loetav puhkekohtadest siit.

Muidugi saab puhkamas käia koos oma perega kasvõi terve nädala olgu siis kevad, suvi, sügis või talv. Inimeste eest osatakse Soome riigis hoolt kanda ja tehakse nende heaks väga suuri investeeringuid.

Esisele päeval saime veel kätte erinevad elektroonilised võtmed erinevatesse ruumidesse sissesaamiseks.

Lõunasel ajal, kui loengutest oli paus lasin omale koosoleku ruumi kõrval asuvatel raamatupidajatel ehk täpsemalt öeldes ainult ühel neist, vormistada endale ka töötõendi.

See käis siis nii, et võeti minu passipilt paberkandjal muidugi ja kinnitati see klammerdajaga töötõendi külge, seejärel löödi pitsat üle minu pildi ja asetati see kiletaskusse lahtiselt.

Kõik käis lihtsalt ja ilma mingi liimi ega muu sellesuguse materjalide kasutamiseta.

Lasin ka kohe endale vormistada aastase sõidukaardi 80 eur eest. Nii saan edaspidi aasta lõpuni sõita selle aastakaardiga metrooga, trammiga, bussiga nii palju kui süda lustib ja vajadust on terves Helsingi regioonis.

Tõsi selle aastakaardi vormistamine võtab aega ca nädala, sest käib läbi HSL keskuse. Antud aasta sõidukaart on isikustatud elektrooniline aastakaart ja sellega saab sõita ainult kindel isik kellele on kaart väljastatud.

Samas saime ka ettevõtte intraneti kasutajatunnused ja salasõna ning ühe väga vajaliku elektroonilise kaardi. Peab kohe ära märkima, et ettevõtte intraneti lehekülg on vajalikust infost lausa pakatav ja väga asjaliku ning lihtsa struktuuriga. Pole Eestis küll millegi analoogsega kokku puutunud.

Üks rõõmsameelne vahepala.
Pealelõunasel ajal oli vajadus veelkord meil Kareliga minna raamatupidajate juurde. Ikka asjaajamise pärast. Uks oli aga neil lukus. Mingit teadet uksel kah polnud näha. Jäime ootavale seisukohale ukse taha.
Mõne lühikese hetke pärast keerati uks lukust lahti ja meid kutsuti lahkesti sisse. Tuli välja, et kõigil raamatupidajatest naistel olid puust kepikesed käes ja nemad teevad lõunast jumppat. Ma jäin seepeale kohe alguses sõnatuks- nii hämmastav oli seda kõike oma silmaga näha keset tööpäeva. Naised olid aga väga lõbusas ja ülevas meeleolus ning minu naljad nende tegevuse kohta näisid neile vägagi meeldivat;) Töötervishoid on tasemel selles ettevõttes igal juhul.

Tagasi esimese koolituspäeva juurde.

Seejärel üdini positiivne ja alati naeratav Nobina naisterahvast bussijuht, kes meid terve nädala kanseldab, tutvustas meie bussiparki. Eestist tulnud inimesele on alguses vägagi imelik vaadata, kui keegi kogu aeg naeratab.

Naisterahvas oli kui ergav päike, kes igaühele naeratas. Vaatasime veel üheskoos bussipargi keldrikorruse jõusaali, sauna jms ruume ja bussiparki ka väljaspoolt st busside seisuplatsi ja kuidas on busside parkimine korraldatud.

Tutvusime nii Volvo kui ka VDL busside seesmise iluga st busside juhtmisseadmete ja kassasüsteemiga. Viimane on muidugi lihtsam kui Eestis Harjumaal kasutatav elektrooniline bussi kassa, milline on ise juba omaette arvuti sarnane asjandus.

Sellega sai läbi meie esimene tööpäev ja üle tüki aja ma jään tõesti ootama juba põnevusega järgmise tööpäeva algust ja see saabub homme kell 08.00 hommikul.

Seejärel käisime Kareliga Sello kaubanduskeskuses, sest Karelil oli vaja teha passipilte bussifirma töötõendi jaoks. Tõepoolest selline teenuse osutaja oligi keskuses olemas.

Kuus passipilti maksid vaid....20 eur ja pilte tuli 5 minutit oodata. Nii et tasub passipildid Eestis ära lasta teha. See aga tagantjärele tarkusetera.

Tagasi majutuspaika sõites käisime läbi veel teele jäävast K- Supermarketist ja tutvusime kohalike toiduainete hindadega. Ütleme nii, et kaubanduses on hinnad vastavad inimeste sissetulekutega st palgaga.

Kui tuleb Eestis käimist on mõtekas ikkagi toidukaubad Eestist osta ja kaasa võtta. Kuivõrd meid mõlemaid Kareliga alkohoolsed joogid ei huvita siis nende toodete hinnatase meid eriti ei häirinudki.

Samas algasid K- Supermarketites just sellel nädalal 1 eur kaupade pakkumise nädal nii et on võimalus ka näiteks osa kaupu 1 eur hinnaga osta.

K- Supermarketi kõrvale kohe jääb meie majutuskoha lähedal ka Tarjoustalo pood. Võib tunduda küll imelik aga selles poes oli osa riidekaupa, jalanõusid jms vägagi soodsate hindadega.

Inimesele kõige lähedam asuv pesu, sokid jms olid hinnalt soodsamad kui näiteks Eestis Prismas pakutav ja valikki oli suurem. Sellesse poodi sean kindlasti ka edaspidi oma sammud.

Ajasime küll oma selle külaskäiguga väga endast välja poe valveteenistuse ja valvetöötaja, kes mitmeid kordi meid vaatamas käis, kui me kaupa täis riiulite vahel Kareliga ringi patseersime.

Siiski päris tühjade kätega me sellest poest ei väljunud. Ühe põrandaharja varre, pesupulbri paki ja majapidamispaberi paki ostsime ka ikka ära kah.

Teisel koolituse päeval on plaan sõita läbi kõik nn varikod elik meie ettevõtte busside garaazid Helsingis ja vaadata kus asuvad marsruutide lõpp-peatused.

Lõpp- peatustes on ka tualetid bussijuhtidele, millede võtmeid meile anti terve kimp igaühele.

Nüüd saan ringi käia nii kui eelmisel sajandil aidamees, sest võtmekimp on nööriga kaelas rippumas+ veel lisaks elektroonilised võtmed...

Lõpuks ka Soome muusikat.

Elamise sisseseadmine: Elu ja töö Soomes, 3. osa

Pühapäeval sättisin hommikul ennast kenasti oma autoga hommikuse Viking Line laevale. 

Rahvast oli Soome poole sõitmas pühapäeva hommikule vaatamata päris rohkelt. 

Sama päeva VL õhtul väljuv laev ka ligi kolmandiku võrra ju kallim ka nii et rahvast jagus aga ma mahtusin ka laevale peale.

Eelmisel päeval sai kõik asjad kenasti ära pakitud ja sõiduauto sai vajalikust kraamist päris pungil täis kohe. 

Maha jäi veel teler, sest seda toredat vidinat enam kuidagi kõige muu vajaliku vahele autosse ära ei mahutanud. Jäi järgimiseks korraks, et oleks ikka iga kord jälle midagi Eestist Soome vedada.

Ise jõudsin majutuskohta esimesena st enne Karel- it, kellega koos hakkame Nobinas tööl käima bussijuhtidena. 

Korteri üürileandjalt sain veel viimased näpunäited, et millised on meie külmad ja soojad hoiuruumid maja keldris, millal saame sauna minna st millal on meie saunavoor jne.

Interneti saime ka kohe oma korteris pühapäeval hästi toimima. Läbi valguskaabli tuleb 100 Mbit/s ruuteri kaudu meie korterisse nii mis mühin. 

Vaata filme või mida iganes kasvõi mitme arvutiga, mida me ka teeme. See lõbu maksab ainult 20 eur/ kuu. Jällegi mitme peale ära jagada see summake pole hullu.

Telekaga on siis väike tagasilöök aga sellest me ei heitu. Niikuinii teleka vaatamiseks palju aega ei jäägi. Püüame kuidagi ilma hakkama saada ja seda vähemalt alguses. 

Viasat kuldkaart oleks vaja Eestist osta ja siis oleks kõik ka telekaga ok, sest TV digiruuter on juba meil kohapeal olemas. 

Tuleks panna vaid Viasati kaart sisse ja asi toimib. Kuid see teema jääb edaspidi oma järge ootama.

Paar pilti korteri rõdult pildistatuna.

Televisiooni teemast veel lisaks niipalju, et kui kiire interneti ühendus on olemas saab juba netist vaadata pea kõiki Soome enda televisiooni kanaleid.

Oma sõiduautole parkimiskoha saamise lugu.

Autole õnnestus 15 eur eest kuus saada parkimiskoht (elektrifitseeritud seejuures) päris maja lähedale.

Peaaegu et maja kõrvale. 

Vajadusel saab ka parkimiskohal elektrikütet kasutada auto mootori soojendamiseks. Ka seda mugavust meil vaja ei lähe aga edaspidi miks mitte. 

Jällegi auto parkimiskohaga vedas, sest meie majas on inimesi, kes on oma autole parkimiskohta maja juurde oodanud pool aastat ja rohkem.

Üldiselt jälgib ja kontrollib maja haldusfirma päris hoolsalt autode parkimiskohtade kasutamist. 

Juhtub keegi oma auto parkima ilma loata valele kohale on parkmistrahv 60 eur kohe tulemas ja seda ka nädalavahetusel.

Samuti käivad Vero- st töötajad kontrollimas autode numbrite järgi võlglasi st kes on kiirteemaksud või ka näiteks mingid muud automaksud maksmata jätnud võivad autoomanikud oma sõiduvahendi üks hetk avastada autoparklast ilma numbrimärkideta. 

Nii on üks selle teemaline näide meie maja autoparklas kohe ehedal kujul nähtaval- sõiduauto ilma registreerimismärkideta.

Parkimistrahvid võib ju üks või kaks korda maksmata jätta aga kolmandal korral võite leida oma neljarattalise sõbra oma kodukoha parklas lukustatud ratastega ja siis ei ole trahvide maksmisest enam pääsu, kui soovite oma autot veel kasutada sõitmise eesmärgil.

Meie kortermajas on elamas palju eestlasi ja mõni üksik soomlane kah ning musta nahavärviga kodanikud. Üldiselt on eestlaste ülekaal igas mõttes ja seda muidugi õnneks.

Korter ise on tipp- topp. Remont mõni aasta tagasi tehtud ja kõik on korteris viisakas ja puhas.



Spordist

Andsin endale pühaliku lubaduse hakata kohe esimesel töönädalal Espoo ühes paljudest ujulatest ujumas käima. 

Esialgne valik jäi Tapiola ujumiskeskuse peale peatuma. Espoos on ka teisi ujulaid aga Tapiola oma on meie elukohale kõige lähemal. Panoraamvaadet Tapiola ujulast näete siit.

Märgin siinjuures kohe ära, et bussifirma poolt on kõigis Espoo ujulates bussijuhtidele ujula kasutamine täiesti tasuta. 

Saab käia ujumas ja jõusaalis nii palju kui süda lustib ja vaba aega vaid selleks kõigeks on.

Ujulaid on Espoo linnaosas 5 ja nendes pakutavate teenustega saab tutvuda siit.

Laskesporti kui harrastust ma kindlasti ka Soomes elades ja tööd nautides unarusse ei jäta.

Laskespordiga hakkan jälle tõsisemalt tegelema maikuus, kui Soomes on tulemas paar võistlust.

Muidugi pean arvestama ka tööandja soovidega, mis ka täiesti loomulik on.

Mais toimuvad Nokial TV- võistlused. 

Miks on nendel võistlustel just selline nimetus? Aga põhjus selles, et kunagisel ajal oli peaauhinnaks Nokia teler. Nii mulle teadjamad kodanikud on osanud väita.

Teine laskevõistlus toimub meie laskelaskesportlastele juba tuttavas Kangasala lasketiirus maikuu lõpus. 

Lasketiir meeldivas kohas looduse rüpes ja meeldivate soomlastest sõprade keskel.

Juuni keskpaigas toimuvad Sipoos Soomes 50m jooksva metssea laskevõistlused koos 100m põdralaskmisega. 

Nendest võistlustest oleks kohe väga hea meelega osaleja.

Henkilötunnus, verokortti ja pangaarve: Elu ja töö Soomes, 2. osa (uuendatud 22.02.2021)

Aprilli alguses tõttasin taas Helsingi laevale ja sõit Soome võis taas alata.

Seekord varusin kaks päeva, et oma asjaajamised kõik Soomes kenasti saaks ära aetud.

Nii ka tegelikult läks s.t hästi läks.

Kõigepealt läksin Vero- sse (Soome Vabariigi Maksuamet) Helsingi kesklinnas.

Tegemist oli auto parkimisega aga selle vaba parkimiskoha ma ka lõpuks ikka leidsin ka autole- maaaluses Kluuvi parklas.

Kuna Veros oli enne mind grupp venelastest ehitajaid Eestist omale järjekorranumbrid võtnud henkilötunnuse vormistamiseks siis tuli mul paar tunnikest rahulikult oma järjekorda oodata.

Kui lõpuks peale pikka ootamist järjekord minuni jõudis läks juba kogu vormistamine kiirelt.

Maksuametnikust naisterahvas Veros oli väga avala suhtlusega ja kiitis minu soome keele oskust.

Oli kohe näha, et viisakas ja kultuurne soomlasest ametnik.

Tõesti ma ise küll ei arva, et minu soome keel nüüd väga heal tasemel on aga eks võrreldes nn musta nahavärviga meestega on minu keeleoskus vast nats parem tõesti.

Maksuametnik mainis kohe ära, et tema sünnipäev on paar päeva minu omast varem nii et oli kohe millest juttu alustada.

Asjaajamine ise läks Vero- s kiirelt, kuna mul olid juba ette vastavad paberid ära täidetud- soovitan seda kõigil enne ikka ära teha. Läheb kogu asjaajamine kohapeal kiiremini.

Vajalikud on tööleping ja pass (ID kaart ei pruugi Soomes igal pool aksepteeritav olla) ning poole tunniga oli mul käes oma Soome Vabariigis kehtiv henkilötunnus ja maksukaart elik verokortti tööandjale.

Veros ametnik ütles, et mul ei maksa kohe tõtata Soome politseisse end registreerima ja seda vähemalt paari- kolme kuu jooksul.

Ametnik küsis veel et kui tihi ma Eestis käin ja saades vastuseks 3 korda kuus ütles, et kiiret Soome politseis registreerimisega mul pole.

Täpsustan, et mul on esialgu tähtajaline tööleping kuni kuueks kuuks.

Seega peaks politseis ennast ära registreerima kolme kuu jooksul alates Soome elama asumisest.

Kela- sse mul ka praegu asja ei ole nii et ka seal polnud vaja käia.

Paari kuu pärast tasub see käik Kela- sse ette võtta.

Seejärel lippasin Vero- st autoparklasse tagasi, maksin ära rõõmsasti parkimistasu 16 eur ja kohe otse autoga sõit bussifirma peakontorisse, et tööandjale verokorti ära anda.

Ilma verokortti- ta saate küll tööd teha, kuid palka hakatakse maksma alles siis kui verokortti on tööandjal olemas.

Niipalju kui mina tean võtab ilma verokortita töötamisel tööandja teilt maha 60% tulumaksuks.

Nii et mõtekas on ikka verokorti ära vormistada mõnes Vero büroos.

Sain tööandja juures niipalju uut infot, et tööriietuse annab täies mahus tööandja ja sellega mul endal muret pole vaja tunda.

Seegi hea uudis.

Bussijuhid saavad Helsingi, Espoo, Vantaa piirkondades tasuta ühistranspordis sõita juhul kui nad on riietatud tööriietusse (täiendus 04.11.2017)

Kui kogu aeg pole tahtmist tööriietusega ringi käia ja ühistranspordis sõita siis annab tööandja HSL elektroonilise aastakaardi, millega saab terve Helsingi ühistranspordis sõita kalendriaasta vältel.

Nimetatud HSL aastakaart maksab aastas Helsingi bussijuhile vaid kokku 80 eur (käibemaksu osa 2014. aasta andmetel) ja sõida palju tahad terves Helsingis kas trammi, bussi, metroo või linnas ka rongiga!

Täpsustus 22.02.2021. HSL aastase sõidukaardi maksumus Helsingi bussijuhile on sõltuv valitud sõidutsoonide arvust. Mis tähendab, et näiteks ABC tsooni aastane kaart bussijuhile maksab ca 69 euri (käibemaks).

Kui valitud sõidutsoone on vähem, näiteks AB, siis on bussijuhile aastakaart ka vastavalt odavama hinnaga.

Sellega sai minu esimene päev Helsingis otsa.



Pangakonto avamine Soome pangas

Minu teine päev Helsingis ja nüüd läheme teemaga edasi ning võtame ette pangakonto avamise.

Jällegi on vajalikud järgnevad dokumendid:

• kehtiv tööleping, 
• pass või ID kaart (mõni pank Eesti ID kaarti ei tunnista)  
• väljavõte väestötietojärjestelmästä (antakse Vero- st).

Vältimaks pikka juttu ütlen kohe ära, et kõige lihtsam oli pangaarvet avada OP pangas.

Mina käisin Itäkeskuses asuvas OP pangakontoris.

Teenendus OP pangakontoris kiire ja asjalik.

Pangatelleriks kena soomlannast blond kaunitar.

OP oli minu kogemuste järgi ainuke pank, kus lubati kohe peale esimese palga ülekandmist nende panka minu kontole mulle ka netipanga paroolid ja deebetkaarti.

Teised pangad olid nõus mulle netipanga paroolide ja debetkaardi andma alles 2...3 kuu möödumisel kui siiski.

Kui esimene palk on OP panka üle kantud siis saab pangakaardi ja netipanga paroolide kaardi kätte just sellest OP panga kontorist, millisest te neid kaarte välja võtta soovite.

OP pangas on ka konto haldustasud minimaalsed.

Nii et julgen soovitada seda panka.

OP pangas netipanga koodide kättesaamise kohta saate lugeda minu blogi järgmisest sissekandest.



Danske Panga Helsingi ühes kontoris käisin ka ära.

Seda on õige öelda, et käisin ära, sest pikemalt mul selles pangakontoris telleriga rääkida midagi polnudki.

Pangaarve nimetatud pangas maksab hetkel 6 eur kuus + pangakaardi igakuine tasu + ülekandetasud (2014 aasta andmetel).

Danske Panga netipanga koodid oleks mulle antud peale mitut kuud ooteaega.

Pangakonto avamiseks oleks mul tulnud eelnevalt ennast registreerida vastuvõtule ja siis oleks mulle alles pangakonto avatud- kui oleks.

Õnneks ma seda kõike selles pangas teha ei soovinudki teha.

Nii mõnelgi minu tuttaval on avatud Soomes Nordea Pangas oma pangakonto. Sellesse panka aga ma oma samme ei jõudnudki seada.

OP pank pakkus mulle juba eelnevalt kõik millede järgi mul vajadus pangateenuste osas üldse Soomes on.



S- Pankki kontoris Itäkeskuse kõrval Prismas käisin ka tiiru ära.

Mõte oli see, et saada omale S- Etukortti, millega saab omale ostude pealt nn boonusraha koguda.

S- Pankki muidugi on selline pank, kus äsja Eestist Soome tööle tulnud inimesele netipanka ei lubatagi.

Selgituseks S- Pankki pangaarve avamise kohta. 

Paari nädala pärast tuli S-Pankkist kiri, et nemad avavad oma pangas pangakonto ainult nn vakituisele kodanikule st kodanikule kes on Soome riiki ennast sissse kirjutanud. Mina aga resideerun Soome riigis ajutise elanikuna. Seega minule pangakontot selles pangas ei avatud ega avatagi. Sain ainult ajutise S- Etukortti, mida ma edaspidi ei kasutagi ja lõpp sel S- Panga lool. (Teksti uuendatud 20.04.2014).

Kokkuvõtvalt võin öelda Vero- s ja pangas käimise kohta, et see kuidas kellegil asjaajamine Soomes läheb on kinni väga paljuski teid teenendavas inimeses.

Kuidas tal meeleolu ja tuju on - sellest sõltub ka teie edu antud ametiasutuses.

Kui vähegi võimalik soovitan sõita Myyrmäele Vero peakontorisse, sest seal on rahvast tavaliselt vähem ja asjaajamine läheb kiirelt.

Vähemalt saan seda oma kogemuste põhjal nii väita.



Palgalehed netposti.fi kaudu (uuendatud 22.02.2021)

Veel üks soovitus ja see puudutab palgelehti ja teksti andmed on 2014. aastast.

Kuigi seda ei tohiks üldsegi juhtuda siis ikkagi mõnikord mõni palgaleht jääb postiteenuse kaudu teie postkasti toomata.

Seda juhtub harva aga siiski kahjuks tuleb ette.

Mõte et keegi võõras saab lugeda kogu teie aasta palgaandmeid ja muudki ja muudki ei ole üldse rõõmustav teadmine....

Paljude Soome ettevõtete töötajatel on võimalus vaadata oma palgalehti otse on- line ja seda sellise kodulehe kaudu internetis kui netiposti.fi

Et seda teenust kasutada tuleks luua omale antud kodulehe kaudu kasutajatunnus ja teenuspakkuja lehele sisse logida. Seda saab ka pangakoodidega teha.

Seejärel valida oma tööandja ja edasi toimetada vastavalt pakutud juhtnööridele.

Nüüd kui juhtubki kõige hullem ja palgaleht jääb posti kaudu saamata saab seda ikkagi on-line internetis vaadata.

Samal kodulehel saab ka tellida omale e- kirja aadressile tasuta teavituse jne.

2018. aastal läks bussifirma üle palgalehtede saatmisele Soome pankade kaudu pangakontodele interneti teel. 

Posti teel palgalehtede saatmine lõpetati. Seda tehakse vaid erandjuhul ja vajadusel. 

Seda siis neil töötajatel kellel oli Soome pankades pangakonto. (täiendatud 22.02.2021)




Telefonipaketi valikust Soomes nii ja naa 

(Tekst on uuendatud/ täiendatud 10.03.2016)

Soome Sonera pakub oma tootevalikus nutitelefoni paketti XL (2014. aastal), millel puudub kõneaja ja sõnumite saatmise piirang.

Mobiilside võrguks ikka 4G - juhul kui levi on.

Soomes, Balti riikides, Põhjamaades, Norras, Taanis sama paketti kasutades on interneti andmemahuks 15 Gt/ kuus.

Seejuures on andmeedastuse kiiruseks 150 Mbit/s.

Juhul kui Soomes, Balti riikides, Põhjamaades, Norras, Taanis sama paketti kasutades andmemaht ületab 15 Gt/ kuus siis sel juhul andmeedastuse kiirus langetatakse 128 Mbit/s kuni antud kuu lõpuni.

Järgmise kuu (arveldusperioodi) alguses interneti admeedastuse kiirus taastatakse 150Mbit/s.

Samas selle paketi juurde saab liita veel kuni 10 (kümme) samade võimalustega mobiiltelefoni numbrit igaüks kuumaksuga vaid 9,90 eur (täpsem info) ja see pole veel kõik.

1,90 eur eest kuus saate sellele liitumisele veel lisada ühele arvutile 4G netiühenduse (2014. aasta andmetel).

Märkigem siinkohal veel ära, et nimetatud nn nutipaketid toimivad nii Põhjamaades, kui ka Balti riikides sama kuumaksu eest.

Kes on rohkem huvitatud asjast endast saab ise täpsemalt teemat uurida www.sonera.fi

Ma ei saa jätta siinjuures märkimata, et meil Eestis nii soodsat netipaketti ükski mobiilside operaator kahjuks ei paku.

Minusugusele uuele tulijale Soomes muidugi Sonera suur ettevõte jutuks olnud telefoniteenust ei paku või kui seda teeb siis suurema summa (500 eur) tagatisraha eest.

Antud mobiilse soodsa nutipaketi kasutajaks saamiseks tuli jällegi kombineerida, mida eestlased ikka hästi oskavad teha, sest pea on ikka mõtlemiseks mõeldud;)



Üürikorteritest Helsingis

Teema on vägagi komplitseeritud laadi. Mind hoiatati selle eest juba varakult ette ja hea et head inimesed seda tegid.

Üldiselt tuleb alustada kellegi sõbra või tuttava juures ööbimisega ja seda mõne kuu või pikema aja jooksul.

Siis kui teil on ette näidata juba palgatõendeid võib hakata mõtlema omale üürikorteri vaatamisest. Kõne alla tulevad vvo.fi, sato.fi jne.

Kuid ka stabiilne sissetulek ei garanteeri teile veel omale üürikorteri saamist Helsingi piirkonnas- kahjuks on see nii.

Need nimetatud üürifirmad tahavad olla kindlad, et te ka suudate oma töökohta pidada ja teil on kindel igakuine sissetulek stabiilse palga näol.

Jätate ühe kuu üüri maksmata ja järgmisel kuul peate juba ise hakkama uut üüripinda otsima, sest need üürifirmad võlglastega pikalt ei tegele.

Kuivõrd läheme tööle bussijuhtideks Nobi...sse praegu kahekesi Eestist siis leidsime esialgse võimaluse 2- toalise korteri näol Espoos.

Karel tegi head eeltööd ja leidis meile ajutise elamispinna.

Tõsi, peame leppima all-üürniku staatusega, kuid tuleb olla õnnelik ka selle võimaluse üle.

Siiski kõrget korteri üürihinda on ikkagi mitmepeale kergem maksta, kui seda üksi teha.

Tagavaravarjandina oli plaan kasutada www.fore..om.fi. Seda varjanti aga õnneks kasutada polnud vajagi.

Majutuskoha kaugus töökohast sai siin otsustavaks.

Majutuskoha ja töökoha vahele jäi Vantaa For...nom antud majutuse puhul 25 km, mis eeldaks suuremat kütuse ja ka ajakulu tööle sõidu puhul.

Sellega sain ma kahe päevaga täidetud kõik ülesanded, mida oli eelnevalt planeerinud teha.

Suuri tõrkeid ette ei tulnud ja kohtasin vaid positiivseid ja vastutulelikke inimesi.

Hea on teada, et kui vaja siis on abistajaid ikka leida.

Suured tänud veelkord Endi- le abikaasaga Espoos, Hakan- ile Porvoos igakülgse minule osutatud abi eest!


P.S.

See blogi temaatiline kirjutis on kindlalt üks loetavamaid minu blogis kaasmaalaste eestlaste seas.

2016. aasta septembrikuu lõpu seisuga oli selle sissekande lugejaid 1500.

Järgmiseks teemaks loetavuse poolest on Soomes elamise 26. peatükk, mille lugejaid on praeguseks kogunenud 1200.

Mul on hea meel kui kellegile teist, kes te seda lugu lugesite, olen saanud kasulik olla.

Edu kõigile!