Soome klaasimuuseum. Suomen lasimuseo. The Finnish Glass Museum (pildid). Riihimäki, Soome. 31.05.2025

Soome klaasimuuseum koos suurema pargiga asub Riihimäel. 

Muuseumikaardiga vaba sissepääs. Autodele parkimiskohti laialt tasuta saadaval. 

Klaasimuuseum on oma koha leidnud Riihimäe vanas tootmishoones. 

Eksponaate on välja pandud selles muuseumis kolmel korrusel. 

Näidatud on väljapanekus eelmise sajandi klaasitootmise seadmed ja palju informatiivset materjali. 

Eksponaatidega tutvumiseks tuleb võtta aega, et kõige väljapanduga tutvuda. Väljapanek on põhjalik. 

Kõik pildid Soome klaasimuuseumist.

Muuseumi piletikassas oli avatud laia valikuga pood, kust sai igaüks omale klaasist suveniire osta. 

Klaasist rebaseid oli kahe suurusega. Karu ja linnukujusid oli ka pakkuda. 

Muuseumi eksponaadid. Klaasesemete valmistamise matriitsid. 

Muuseumi 2. korrus. Kunstklaasi väljapanek. Oli ka tarbekunsti näidiseid. 

Urho Kaleva Kekkonenile 70. sünnipäevaks kingitud klaasvaagen. 

Kristallklaasi väljapanek oli rikkalik. 

Paremalt alates ajaloolised näidised alkohoolsete jookide pudelitest. 

Pildil vasakus servas oli välja pandud apteegi tarbeklaas, ajaloolised esemed.

3. korrusel oli välja pandud klaasist mänguasjad.

Maalikunstnik Pekka Haloneni majamuuseum (pildid). Tuusula. 28.05.2025

Aadressil Halosenniementie 4-6, 04310 Tuusula asub Pekka Haloneni majamuuseum.

Majamuuseum ise on juba omamoodi vaatamisväärsus Tuusula järve kaldal aga lisaks on seal praegu avatud maalinäitus "Pariisi taeva all".

Vaatamiseks on välja pandud järgmiste kunstnike teoseid:  Pekka Halonen, Marcus Collin, Elin Danielson-Gambog, Albert Edelfelt, Axel Gallén, Eero Järnefelt, Eero Nelimarka, Jalmari Ruokokoske ja Dora Wahlroos.

Kõik pildid Pekka Haloneni majamuuseumist ja seal avatud maalide näitusest. 

Muuseumikaardiga sai kenasti kogu majamuuseumi ilu tasuta vaatama. Auto parkimine tasuta. 

Kunstniku majamuuseumi koduleht pakub meile järgnevat infot.

Maalikunstnik Pekka Haloneni rahvusromantilises stiilis ateljeekodu Halosenniemi, mis valmis 1902. aastal ja asub Tuusula järve kaldal. 

Oma algupärases ilmes taastatud Halosenniemi on kunstimuuseum, mis jutustab Pekka Haloneni kunsti, tema elutöö ja sõprade lugu, kes lõid tuntud Tuusula Rantatie kunstnikekogukonna. 

Muuseumi erinäitused tutvustavad Pekka Haloneni kunsti, ühendades seda tema kaasaegsete ja hilisemate perioodide loominguga. 

Halosenniemi kompleksi kuulub ka Maija ja Pekka Haloneni aed, mis on osaliselt originaali meenutavaks taastatud. 

Kunstniku looduskäsitluse auks on kogu Halosenniemi piirkond seadusega looduskaitseala.

Kohapeal sai laenutada sõudepaate. 2h paadi laenutust maksis 5 eur. Ilusa ilmaga miks mitte. 

Vaated kohapeal Tuusula järvele olid muidugi väga kenad. Rahustavad.

Sauna majake järve kaldal.

Pekka Haloneni lühike elulugu Wikipedia andmetel. 

Pekka Halonen (23. september 1865, Lapinlahti – 1. detsember 1933, Tuusula) oli soome maalikunstnik ja professor.

Ta on tuntud eriti oma maastikumaalide poolest, mis kujutavad talvist loodust ja lumiseid metsi. 

Ta maalis ka altarimaali.

Halonen õppis Pariisis muuhulgas Paul Gauguni käe all ja teda mõjutasid Jaapani puulõigete kunstid.

Pekka Halonen oli rahvusromantismi ja karjalanismi esindaja.

Wikipedia pakub ka pikema ja detailsema eluloo Pekka Haloninist. 

Maja ise on palkseintega ja tõrvatud, mistõttu levib maja ümbruses selline meeldiv tõrva lõhn. 

Majas on suur ja avar ateljee koos kõigiks eluks vajalike eluruumidega.

Ateljees sai veel altarimaalide maalimiseks (ülisuur mõõtudelt) eemaldada osad ateljee laelauad kuni katuse sarikateni. Nii tekkis kõrge ruum suurte teoste maalimiseks.

Majamuuseumi sisustus on suures osas säilinud ja väga hästi eksponeeritud. Tasub vaatamist!

Peale kõige muu veel värske õhk ja suurepärased vaated Tuusula järvele. Loodus on seal imeline. 

Mõned pildid majamuuseumist.

Maja kõeti suurte ahjudega ja neid majas oli rohkem kui kolm.

Vaade 2. korruselt ateljeesse. Avarust ateljees jagus. 

Söögituba. Jääb mulje, et pererahvas on just- just söögilaua taha istumas. Laud on kaetud.

Köögis oli ja on selline võimas metallpliit, millega sai veel sooja vett soojendada. 

Vastav veetorustik paistis pliital täitsa olemas olema. Tasub meelde tuletada, et aasta oli 1902.

Puhas vesi tuli torustiku pidi otse kööki. 

Taastatud lilleaed. Taamal piltetimüügi paviljon. 

Aleksandra Ionowa kunstinäitus (pildid). Espoo 28.05.2025

Veel kuni maikuu lõpuni sel aastal on avatud Aleksandra Ionowa (19.04.1899 Lahti – 14.04.1980 Lahti) maalide näitus Akseli Gallen-Kallelan majamuuseumis Espoos Tarvanpääs.

A. Ionowat teatakse ja kutsutakse ka kui Soome- vene "müstilise kunsti meistriks".

Tema teoseid vaadates on selline müstilisuses nendes ka näha. 

Pildid A. Ionowa kunstinäituselt. 

Näitusel on mõned õlimaalid ja rohkelt pastelljoonistusi. 

Selgitus autori loomingu kohta näitusesaalist. 

Järgneva pildi pealkiri on "Täiusliku inimese sümbol"

Aleksandra Ionowa lühike elulugu Wikipedia andmetel.  

Jõukasse vene perekonnas sündinud Aleksandra õppis Helsingi Vene Gümnaasiumis aadlite seas. 

Pärast kooli lõpetamist pidas ta aastatel 1918–1933 oma kodus sõjaväekohvikut.

Ionowal oli 14. juulil 1946 elumuutev vaimne kogemus. 

Ta kirjeldas seda kogemust järgmiselt: "Taevas oli minus ja mina olin taevas". 

Pärast seda tundis ta end kunstnikuna ning lõi joonistusi, maale ja muusikalisi improvisatsioone, mida ta polnud varem suutnud teha. 

Ionowa kunst on äratanud huvi, eriti äärmuslike teadmiste entusiastide seas ja tema kunsti on käsitletud äärmuslike teadmiste ajakirjas "Ultra ja Ultra" päevadel.

Andeka kunstnikuna Ionowa sõnul "peab see, mis kingituseks antakse, olema kingituseks antud" seega ei müünud ​​ta kunagi oma töid, vaid jagas need annetustena. 

Ta teenis oma nappi elatist isemajandava põllumajandusega. 

Aleksandra Ionowa ei saanud avalikkuse ette enne 1964. aastat kui teda saatis vikaar Voitto Viro. 

Samal aastal toimus tema esimene kunstinäitus Helsingis. 

Voitto Viro 1965. aastal koostatud raamatu „Taivas oli minus“ 

Sama Ionowa kunsti käsitleva teose kohaselt oli tal tollal umbes 4000 teost, kuid Ionowa Seltsi esindaja sõnul võib neid tänapäeval olla kuni kümme tuhat. 

Kunstnik ise ütles, et ta oli alati inspireeritud. Ionowa kunsti eriliseks teeb tema kasutatavate tehnikate mitmekülgsus ja töö kiirus. 

Enamik guašši-, söe-, kriidi-, pliiatsi-, pastelli- ja õlimaalidest on tehtud mõne minutiga ja neid pole hiljem parandatud. 

Ionowa Selts asutati 1969. aastal, kellele Ionowa annetas oma enam kui tuhandest kunstiteosest koosneva kollektsiooni. 

Nende teoste jaoks asutati 1973. aastal Ionowa Fond ja 1975. aastal deponeeriti teosed Lahti Kunstimuuseumisse.