Antiikrevolvri replikad (videod). Updated- täiendatud 19.12.2016

Heameel on mul kõigepealt tõdeda asjaolu, milline minu jaoks tähtis väga on, et just selle teemaga võin tähistada oma blogis 150 sissekannet. 

Eesti laskespordis on veel avastamata radu, millised meile avastamisrõõmu pakuvad.

Olgu kohe alustuseks ära märgitud, et Eesti Vabariigis toimub replika tulirelvade soetamine ilma relvasoetusloata ja seega jääb ära Politseis vastav asjaajamine.

Nüüd aga teemast üksikasjalikumalt.

Avanes selline ootamatult meeldiv võimalus proovida enda joaks esmakordselt lasta antiikse revolvri replikast Remington New Model Army 1858.

Revolvri tootja on F.A.P. di PIETTA Giuseppe & C. Srl 

Replika revolvreid valmistab veel selline ettevõte kui Uberti.

Lisaks veel replikate tootja samuti Itaaliast Pedersoli.

Pedersoli replikad on kallimast hinnaklassist kui eespool nimetatud tootjate omad (Uberti ja Pietta).

Revolvrite replikaid pakutakse tootjate poolt laias tootevalikus sh ka roostevabast terasest relva raamiga või kroomitud kujul.

Replikate rahvusvahelise katusorganisatsiooni leiate M.L.A.I.C (Blackpowder shooting). Samas ka teavet laskeala kohta.


Küsin endalt et mis teeb replika revolvrist laskmise eriliseks?

Kui võrdleme nn tavalisest püstolist laskmisega replikast laskmist siis tavarelvas paneme padruni salve/ trumlisse ja saame lasta. Lihtne.

Replika puhul on lood teised ja keerukamad.

Kõik algab relva laadimisest, milline tegevus võtab üksjagu aega ja nõuab seejuures täpset ohutustehnika reeglite järgimist.

1. Püssirohuga iga trumli padrunipesa laadimine.

2. Kuulimäärdega määritud kuuli laadimine revolvri trumlisse ja kuulide kinni pressimine.

3. Iga trumli ava katmine kuulimäärdega.

4. Sütikute/ tongide paigaldamine.

5. Laskmine.

6. Kõik algab jälle uuesti punktist 1 või...

7. Relva põhjalik puhastamine ja õlitamine


Relva puhastamine võtab veelgi rohkem aega kui laskmine ise.

Lisada saab, et relva puhastamine peab olema põhjalik ja sellest on juttu antud teema lõpu osas.

Igal laskuril on valida kas ta ostab valmistoodanguna kuulid või valmistab need siis ise tinast.

Abivahendid saab kuulide valmistamiseks osta, sest neid pakutakse laias valikus müügiks.


Youtube pakub ka videosid kuidas kodusel teel valmistada musta püssirohtu ja näiteks ka tonge.

Kellel piisavalt aega ja võimalusi saavad need ülalnimetatud eelnevad tegevused ise ära teha.


Pedersoli replikatega on suurvõistluste võitjad omale au ja kuulsust toonud just maailma tiitlivõistlustel.

Remington Pattern PEDERSOLI Custom (kaliiber .44)
Pilt tootja kodulehelt

Remington Pattern PEDERSOLI Target (kaliiber .44)
Pilt tootja kodulehelt

Sissejuhtatus teemasse tehtud laskume nüüd üksikasjadesse ja teemat ilmestavate videode manu.

Pikkade lauseridade asemel on parem alustuseks vaadata järgnevat paari lühikest videoklippi.







Videos kasutatav revolvri replika on firma F.A.P. di PIETTA Giuseppe & C. Srl toodete hulgast.

Replikate tootjate kodulehtedelt saate täieliku ülevaate, kui laias valikus replikaid toodetakse.

Pakutav valik üllatab heas mõttes.

Näide uuemast Remingtoni replika revolvrist.



Remingtoni replika revolvril on vintraud seitsme vindi soonega.

Kaliiber on videos kasutatud revolvri replikal .44

Järgmine video Uberti replika revolvrist ja revolvri tootmisest.



Ja veel üks videonäide.

Seekord Rogers and Spencer replika revolvrist



Revolvri laadimisest (vaata ka videosid allpool).



Revolver laetakse trumli kaudu eestpoolt.

Kõigepealt must püssirohi ja seejärel pressitakse kuulimäärdega rasvatatud kuul oma kohale trumlis.

Kuuli ja musta püssirohu vahele ei tohi jääda õhuvahet- muidu tekib torupommi efekt.

Seda viimast efekti tuleb muidugi igal juhul vältida.

Trumli iga kuul kaetakse eestpoolt kuulimäärdega. Kes siin mida kasutab kuulimäärdeks.

Isegi tehniline vaseliin on sobiv. Samuti erisegud searasvast, mesilasvahast, toiduõlist.

Nii vähemalt Soome vastavas foorumis replikatest laskmise entusiastid kirjutavad ja kindlasti nad foorumis ka tõtt kirjutavad omadest kogemustest.

Kui kuule trumlis määrdega ei kaeta on suur oht, et võivad kas mõni või kõik kuulid korraga replika trumlist välja lennata.

Sellist võimalust replikast laskmisel tuleb teie enda ohutuse mõttes igal juhul vältida ja ennetada.

Laskmisel on vaatamata suurele revolvri kaliibrile tagasilöök suhteliselt tagasihoidlik.

See on vast tingitud musta püssrohu kasutamisest, sest must püssirohi süttib/ põleb aeglaselt.

NB! Musta püssirohu kasutamisel on ääretult tähtis relva pikaealise kasutamise mõttes relv kohe peale laskmist (laskepäeva) puhastada.

Must püssirohi ja selle jäägid on relva metallile söövitava iseloomuga.


Olgu kohe ka ära märgitud, et replikaid suveniiriks pakub koos samalaadsete toodetega (mõõgad, kahurid jne) üks Soome e-pood.

Teadmiseks, et need tooted ei ole mõeldud laskespordi harrastamiseks st laskmiseks.

Info leiate siit.


Eestis on replikate maaletooja õnneks täiesti olemas. Täielik üllatus mulle- ilus üllatus.

Leiate replikate maaletooja informatiivse kodulehe siit.

Samal kodulehel on juttu ohutustehnikast (väga tähtis alajaotus laskespordi puhul) ja vajalikust lisavarustusest milleta ka laskeala juures läbi ei saa.

Kõige tähtsam asjaolu siinjuures tuleks ka ära märkida- nimelt pole replikate ostuks ja omamiseks vaja Eesti Vabariigis vaja relvaluba.

Eesti Vabariigis kehtivas relvaseaduses on kirjas:

§ 2. Seaduse kohaldamisala
 (1) Käesolevat seadust ei kohaldata:
 2) enne 1870. aastat valmistatud tulirelvale ja selle koopiale tingimusel, et nendest ei      saa tulistada käesoleva seaduse §-des 19 ja 20 nimetatud laskemoona;

Soome Vabariigis kuuluvad replikad selliste tulirelvade nimekirja, milliste puhul on relvaloa omamine kohustuslik ja osta saab replikaid Soomes vaid tulirelva ostuloa alusel.

Kui ma nüüd väga palju ei eksi siis ka Saksamaal on replikate müük relvaloa vaba.


Replika revolvri laadmisest.

Replika revolvri laadimisel kasutatakse ainult musta püssirohtu ja selle ostmisel on relvaluba vajalik.

Tinakuule võite kodus ise seatinast valmistada.

Seega replikatest laskmiseks ja laskeala arenguks on tulevikuks loodud Eesti Vabariigis head eeldused.

Vähemalt niikauaks kuniks replikate puhul EV relvaluba ei nõuta. See on suur eelis.

Soome Vabariigis peetakse replikatest laskespordivõistluseid ja küllap ka Eestis jõutakse ükskord sama teha.


Soome Laskurliidu kodulehelt leiame infot juurde replikate kohta. Soome keeles siis - mustaruuti.

Kõigepealt mõned iseloomustavad pildid.

Siis infot replikate laskealade klassifikatsioonide kohta.

Soomes replika revolvritega kaliibriga .44 võetakse võistlusel üksteisega mõõtu täpsuslaskmises võistlusklassides Colt või Mariette.

Kui lugeda siis üpris keeruline värk vähemalt esmapilgul.

Replikatest laskmises korraldatakse MM, EM ja Põhjamaade meistrivõistluseid.

Soome nn mustaruuti elik siis replikatest laskmise võistluskalender 2016.

Soomes paistab olevat nii, et Orivesi on selline koht kus laskeala entusiastid koos käivad.

Sipoo SSG laskurklubi kodulehel on ülevaatlik teemaarendus koos piltidega replika tulirelvade nii püstolite/ revolvrite kui ka püsside võistlusklassidest.

Kes soome keelega sinapeal on siis siin üks viide Soome replikate foorumile.

Soomes müüdavate replikate hinnavahemikega saate tutvuda siit.

Järgnevad videod revolvri replika laadimisest.









Hoiatav näide, kui miskit revolvri laadimisel väga valesti läheb...



Replika revolvri laadimisest ja laskmisest veel.







Ja lõpetuseks replika revolvri puhastamisest.

Lugedes vastavasisulisi arutelusid soome foorumites siis siinjuures saab jagada revolvri puhastamise kahte liiki.

1. Revolvri kiire puhastus (lasketiirus), kui sellest plaanitakse veel järgmisel päeval lasta

Kiire puhastuse jaoks määritakse revolvri trummel ja vintraud relvaõliga kokku.

Seda tuleb teha ka juhul kui relvast on lastud kasvõi üks lask.

Selle puhastuse eesmärk on eemaldada relvalt kõik püssirohu põlemisjäägid.

Et puhtaks saaks nii vintraud, trummel kui kõik muud osad mis püssirohu gaaside ja põlemisjääkidega on laskmise ajal mustunud.

Lastakse rahulikult õlil imbuda ja seejärel puhastatakse relv üleliigsest õlist-sodist puhta ja kuiva lapiga. Vintraua võib puhastada vastava puhastusvardaga vms.

Seejärel kõik relva osad õlitatakse uuesti.

NB! Igal juhul tuleb vältida poes müüdava aerosoolõli WD40 kasutamist, kuna see õli tekitab relvale peale kuivamist omamoodi kile(kleep)-pinna, milline ei ole soovitatav relvade juures.

Relvaõlide või siis ka korrosioonivastaste õlide kasutamine on siinjuures vägagi asjakohane tegevus.


2. Revolvri põhjalik puhastus, kui relva ei plaanita kasutada lähima poole nädala jooksul.

Ja nüüd siis replika revolvri põhjalikust puhastamisest. Teen selle teema käsitluse väga lühidalt.

Alustuseks on selliseks põhjalikuks puhastuseks vaja paar liitrit keeva/ tulist vett ja pesukaussi sellesamase vee jaoks.

Revolver võetakse kõigepealt osadeks ja asetatakse sinnasamasse kuuma vette kuhu on eelnevalt segatud näiteks mõnda nõudepesuvahendit.

Ehk siis midagi sellist kui järgneval pildil.

Relva puuosa loomulikult vette ei panda ligunema....vaid puhastatakse lihtsalt lapiga ära (vajadusel).

Teine kauss kuuma veega on ka vajalik revolvri osade loputamiseks.

Esimeses pesukausis lastakse relva osadel liguneda mõnda aega vahepeal vett ja relvi osi selles liigutades.

Selle tegevuse juures tuleb olla ettevaatlik, et mitte kraapida/ kahjustada relva osi.

Revolvri osa võetakse peale ligunemist kausist ja kuivatatakse lapiga. Võib ka paberiga kontrollida kas osa on ikka puhas.

Kui paberile jääb must jälg tuleb relva osa uuesti pesukausist nr 1 läbi lasta ja korrata pesuvahendiga pesu.

Vintrauda võib puhastusvardaga puhastada niikaua kui puhastuslapp puhtaks jääb.

Revolvri trumli puhastamisel võib hambaharja ja süstalt kasutada. Süstalt just selleks, et ka raskesti ligipääsetavad kohad ikka puhtaks saaks.

Kui kõik revolvri osad on pestud ja loputatud ning puhtad tuleb need lapiga kuivatada ja asetada näiteks päikese kätte kuivama.

Soomlased näiteks kuivatavad omi relvi ka saunas....

Ise julgen siinjuures lisada, et suruõhuga läheks kuivatamine kiiremini, sest suruõhuga saab igalt poolt vee ja niiskuse välja puhuda.

Kui relva osad on kuivad (vett või niiskust ei tohi kuhugile jääda) siis võib asuda relvaosade õlitamise juurde.

Kasutage ikkagi relvaõli selle tegevuse juures.

Nii et kokkuvõtteks võib nentida, et tegevusi replika revolvrist laskmisel jagub.

Laskmine lasketiirus on üks asi, kuid revolvri puhastamine on siinjuures veelgi enam aega ja vaeva nõudev tegevus.

Kuid laskmine revolvri replikast tasub selle vaeva ning on seda kõike vaeva väärt.

Baltic Cup 2016 (10m, 25m, 50m/ 50RT, 50RTMIX)

Möödunud on kolm aastat korrast, kui Balti karikavõistlused laskespordis viidi läbi Tartumaa Tervisespordikeskuses. Aasta siis oli 2013.

Nüüd siis aastal 2016 oli taas käes aeg korraldada Tartumaa Tervisespordikeskuses Balti karikavõistlused laskespordis.

Kõigepealt võistluse avamine ja osalevate maade riigilippude heiskamine ning riikide hümnide ettemängimine.

BC 2016 avas võistluse peakorraldaja Karl Kontor.

Rahvusvaheliste võistluste avamisel andsid tooni just meie Läti ja Leedu laskesportlased.

Eesti laskesportlaste arv võistluse pidulikul avamisel jäi suht tagasihoidlikuks.

Hea, et Tõives Raudsaar oli kohapeal olemas ja heiskas meie Eesti lipu.

Uhke tunne ja õige mees meie riigi lippu heiskama.

Alljärgneval pildid paremalt kolm laskurit olid võistluse avamisel Eesti laskesporti esindamas.

Hea et niigi läks.

Reedesel päeval sai võistluse avamine läbi viidud algas kohe võistlus ise meeste vabapüstoli võistlusega.

Enne võistlust said võistlejad oma varustust kontrollida. Tegu ei olnud kohustusega laskuritele vaid võimalusega.

Hannes Reinomägi relvakontrolli läbi viimas

Ja siis järgnes vabapüstoli võistlus.

Võistluse korraldus oli nii kui ikka tasemel, millele saime ise ka kaasa aidata kohtunikena ja seda just liikuva märgi võistlust silmas pidades.

Hea oli, et Aire T oli sellel talves läbinud Soome laskurliidu ja TUA poolt korraldatud liikuva märgi kohtuniku kursuse (lisaks veel eraldi ka püstoli laskealade kohtuniku kursuse).

Nüüd sai BC liikuva märgi võistlusel neid omandatud teadmisi praktikas ka kohe rakendada.

Reedel sai iga laskur kes soovis ka liikuvat märki treeningu ja relva pealelaskmise mõttes lasta.

Nii mõnigi meie liikuva märgi laskurid kasutas sellist meeldivat võimalust, mida BC korraldajad pakkusid.

Tartumaa Tervisespordikeskuses on sellest aastast kasutusel nn 2x liikuva märgi laskeseade, mille tõttu võistluse ise saab läbi viia vägagi lühikese aja jooksul.

Pühapäevase liikuva märgi võistluse võistlejad enne võistlust.

Laupäevase liikuva märgi võistluse 50m laskedistantsil võitis Jaanus Mugu tulemusega 564 punkti.

Järgnevad liikuva märgi laskurite tulemused jäid juba nn rahvasportlaste tasemele.

Võistlejaid oli siiski laupäeval siga (liikuvat märki) taga ajamas kokku 13.

Pühapäevase 50m liikuva märgi vahelduva kiirusega laskevõistluse võitis Väino Eller suurepärase tulemusega 377 punkti (183+ 194).

Justkui ei mäletagi millal viimati antud laskeharjutuses võistlusel üle 370 punkti välja lasti....sellest on möödunud omajagu aega.

Pühapäevasel liikuva märgi võistluspäeval oli tulejoonel mõõtu võtmas 9 laskesportlast.

Neli liikuva märgi laskurit lasid oma pühapäevase tulemuse 20+20 MIX väljaspool arvstust ära laupäeval peale põhivõistluse lõppu.

Sellisel moel tulemuse ettelaskmine rahvusvahelisel laskespordi võistlusel saab ette tulla vaid Eestis.

Ei meenu mulle, et mujal laskespordi võistlustel tulemusi väljaspool arvestust ette ära lastakse.

BC 2016 koondtulemusi vaadates on heameel märkida Eesti võitu.

Oma maksimaalse kohapunktide panuse sai Eesti ka liikuva märgi kahes laskeharjutuses.

Peab nentima et ilma Eesti liikuva märgi laskurite kohapunktideta oleks Eesti koondise üldvõit olnud suure kahtluse all.



Laupäeva õhtul toimus liikuva märgi laskesportlaste osavõtul lõõgastav saunaõhtu koos tagasihoidliku grillimispeoga.

Nii on see ikka olnud meie liikuva laskurite puhul. Seltskonnaelu peab olema ja elama täiel rinnal.

Tuli tehti grilli üles ja saunaahi pandi küdema

Väino Eller kaeb, mida seekord grillipeol pakutakse.
Valikut laual oli...

Kolmik

Puhkehetkel peale võistlust ja enne sauna

Seekord andestasime püssilaskuritele ja võistluse ajal liha liikuva märgi lasketiirus ei grillinud.

Eks sellevõrra oli püssilaskuritel ka kergem lasta oma võistlust ilma grillliha hõrkude lõhnadeta lasketiirus kuna mõlemad lasketiirud asuvad ju kõrvuti.

Proovi siis võistlust lasta kui õhus hõljub hõrk grillliha lõhn ja laskuri sülenäärmed tööle rakenduvad.

Kuid see pole meie liikuva märgi laskurite elust Tartumaa Tervisespordikeskuses veel kõik.

Otse loomulikult sai käidud iga päev ujumas Vaikses järves. Mõnel päeval isegi mitu korda.

Kuigi peab nentima, et laupäeval ja pühapäeval oli õhutemperatuuri langus tuntav võrreldes reedese võistluspäevaga. Järve vesi oli aga tõesti soe.

Kõik võistlusel üles võetud pildid on näha siit.

Võistluse tulemused on näha EL kodulehel.

Üks igavesti vahva laskevõistlus oli - kusjuures hea seltskonnaga.

SVA:n Kevätkisa (50RT, 100RE)

Maikuu on lõppemas ja Kangasalal Suomatka lasketiirus toimumas SVA poolt korraldatud traditsioonilised kevadvõistlused laskespordis Soome laskespordiveteranidele.

Eestist tulid kohale Suomatka lasketiiru SVA kevadvõistlustele võistlema Jüri Kilvits, Ants Pertelson ja Endel Kaasiku.

Lisaks võistlesid SVA Kevadvõistlusel Endi Tõnisma (TUA), Aivo Meesak ja H.K (TUA) kes me Soomes elame ja elatist teenime.

Eesti seenioride võistkonna laskesportlased SVA Kevadvõistlusel 2016
Vasakkult - Endi Tõnisma, Jüri Kilvits, Ants Pertelson, Endel Kaasiku, Aivo Meesak

Jätkasime seekord meeldivat traditsiooni, et SVA meistrivõistlustel eestlased ka kaasa võistlevad.

See kõik ilus sai toimuma tänu sellele, et SVA juhtkond on meie seeniorlaskuritele antud võistlusel võistlemise võimalikuks üldse teinud.

Võistluse kava oli ka sellel aastal samalaadne eelmiste aastate sama võistlustega võrreldes.

Võistluse laskeharjutuste nimekiri tuli selline:

• 25m püstoli laskeharjutust (30+30 ja 20+20+20)
• 50m püssi laskevõistlus (standard ja lamades laskmine)
• 50m jooksva metssea võistlus- milline lasti kahte elektroonilisse märki (Sius- Ascor)
• 100m põdralaskmise võistlus (ainult üksiklasud/ tulirelva kaliiber vaba)

100m põdralaskmisel oli võistlejatel vaba valik tulirelva kaliibri suhtes.

Nii on see Soome laskevõistlustel ikka olnud.

Paljud võistlejad lasid seepärast 100m põdralaskmise võistluse väikesekaliibrilisest vintrelvast (.22LR) st sama relvaga millega lasid ka 50m jooksva metssea laskevõistluse.

Soomes laskevõistlustel on selline asjade kulg 100m põdralaskmisel lubatud ja lausa soositud.

Eestis analoogsel laskevõistlusel ei ole selline lähenemine 100m põdralaskmise laskeharjutuse puhul üldsegi lubatud - isegi mõeldav mitte.


Vahelepõikeks 100m põdralaskmise teemasse.

Lugesin nädal- paar tagasi näiteks Lätis korraldatava 100m põdralaskmise võistlusjuhendit.

Lätis on näiteks võistlustel keelatud kasutada kahetulbalisi optilisi sihikud, mida meie sea ja põdralaskmise laskevõistlustel laialdaselt kasutame.

Kuid eks igas riigis omad võistluste korraldamise tavad ja kombed ning võistlusreeglid - see puudutab just 100m põdralaskmist.

Isiklikult mulle meeldib enam just Soome 100m põdralaskmise võistlusreeglitega antud vabadus, kus on määratud ära vaid maksimaalne lubatud tulirelva kaliiber ja ei muud.

Mida vähem on lisapiiranguid võistlusmäärustega seatud seda parem.

Nüüd aga jutuga tagasi Suomatka lasketiiru ja SVA Kevadvõistluste muljete juurde.

Võistluspäeva ilm oli pilves, kuid õnneks püsis ilm päeva lõpuni sademeteta.

Sea ja põdralaskureid oli kohale tulnud Suomatka lasketiiru pühapäevasel võistluspäeval 41.

50m sealaskmises olid laskurid loositud nädal enne võistlust nelja laskurite gruppi st stardijärjekorda.

Sealaskmise võistlus lasti korraga kahte Sius- Ascor elektroonilisse märki.

Nii läks võistluse korraldus sujuvalt ja polnud vaja asjatult teiste laskurite järel oma võistlusjärjekorda oodata. Eelnevalt pandud ajakavas peeti väga suure eduga ka kinni.

Suurepärane võistluse korraldus LM võistluse korraldajate endi poolt!

100m põdralaskmine toimus non- stop meetodil st elavas järjekorras.

Ka põdralaskmine toimus korraga kahte märki kasutades. Siin oli kasutusel tavalised pabermärgid.


50m standard ja 50m lamades laskeharjutused lasti ära üheskoos.

Püstoli ja püssilaskureid ei olnud seekord kohal just palju.

Suurim tagasikäik võistlejate arvu suhtes sai osaks just püstoli laskevõistlustel.

Võistluspaigas oli avatud puhvet.

Nii on see ikka Suomatka lasketiirus peetavatel laskevõistlustel olnud.

Hinnad puhvetis olid vägagi taskukohased. Lõhesupp oli seejuures imehea!

Lisaks veel pirukad, kohvi, tee ja muud karastavad joogid.

Aastast- aastasse läheb SVA Kevadvõistluse organisatoorne pool järjest paremaks.

Olen igal aastal antud võistlustel mõelnud, et mis saab järgmisel aastal veel paremaks üldse minna aga alati pakub võistlemine Suomatka lasketiirus mulle meeldivaid üllatusi.

Võistluse vaheajal sai kohvi kohapeal nautida ja mõtteid vahetada.

Toijala meisterlaskur Risto Suonpää enne 100m põdralaskmise võistlust

SVA Kevadvõistlus 2016 kujunes meie seeniorlaskuritele edukaks.

Võideti rida medaleid erinevatelt laskealadelt.

Hästi esines võistlusel Aivo Meesak, kes võitis kaks medalit püstolilaskmises omas vanuseklassis.

Nii mõneski laskeharjutuses ei olnud õnn seekord meie laskurite poolel ja jäädi napilt neljandale kohale.

Medalivõitjaid oli meile võistkonnas veelgi.

Jüri Kilvits võitis II auhinnalise koha omas vanuseklassis püssi standardi laskeharjutuses.

Samas laskeharjutuses võitis I koha Ants Pertelson. Igati tubli medalisaak meie püssilaskurite poolt!

Endel Kaasiku võitis jällegi III auhinnalise koha püstolilaskmises (3x20 lasku).

Mul endal õnnestus välja võistelda teine koht omas vanuseklassis põdralaskmises isikliku rekordit tähistava 183 punktiga.

100m põdralaskmise võistlus võideti tulemusega 185 punkti vanuseklassis M45.

Hea tunde loob mulle endale teadmine, et vaid paar laskurit suutsid lasta parema tulemuse 100m põdralaskmise võistlusel kõigi vanuseklasside peale kokku.

Nii et minu poolt põdralaskmise võistlusel lastud üks 7 ja paar kaheksat maksid esikoha omas vanuseklassis.

Samas millise saagaga algas minu põdralaskmise võistlus - pean tulemusega isegi vägagi rahul olema.

Minu viimane 100m põdralaskmise treening jäi aasta taha Haapsalu lähedal Silma LK lasktiirus.

Kes seda nüüd enam mäletab, kas siis oli mul sihtpunkt põdra lotis või ninas.

Kuid...

SVA Kevadvõistluse 100m põdralaskmise võistlusel aga ei saanud ma kohe üldse proovilaskudega märklehte ühtegi auku tehtud....

Neli proovilasku ja neli nulli. Justkui ei oodanud sellist ootamatut asjade käiku tulejoonel.

Mõtted hakkasid liikuma vaikselt juba sinnapoole, et tea kas on mõtet üldse jätkata võistulaskmist.

Fakt oli see et kuidagi olid minu enda poolt ja minu oma relva optilisele sihikule peale keeratud tulpade parandused täiesti valed.

Tagantjärele tark olles pean tunnistama, et olin eksinud ise.

Kuid tulejoone kohtunik Matti S on rohkem kui meie sealaskurite suur sõber ja tänu sellele asjaolule sain ma oma relva ka nii peale lastud sellisel moel et kuulid hakkasid 100m pealt ka põdra märklehe keskele tee leidma;)

Matti oli ka ise seejuures igati abiks ja jagas oma rikkalikke nõuandeid antud teemal.

Igatahes - ära tegime ja võistlusseeriad sai lastud.

Esimene võistlusseeria läks üle ootuste heas rütmis ja täistabamusi tuli üksteise järel lausa robinal.

Teises laskeseerias andsin tulemusega natukene tagasi aga hästi läks ka see seeria.

Kokku seega minu poolt 183 punkti.

Lasin v/k .22LR padruniga, millised pakub ameerikamaa tootja Winchester, kuuli kiirusega 350m/s.

Hea et olime Endiga viimane laskurite paar sellel võistlusalal ja kohtunikul ei olnud kuhugi kiiret.

Endi hoidis kõrvalrajal lastes laskerütmi, mis sellise paarislaskmise puhul on väga tähtis.

Võistluste tulemused laskealade kaupa leiate K-64 kodulehelt.

Võistluse pildid on aga juba nüüd nähtavad MäLK kodulehel.

Kui nüüd veel mõtteid võistluse kohta avaldada siis seekordne jooksva metssea laskevõistlus 50m laskedistantsilt suuri üllatusi ja rekordtulemusi ei pakkunud.

Võitsid muidugi paremad antud hetkel ja meie sealaskurid kahjuks nende hulka ei kuulunud.

Seekord siis sedamoodi. Kuid andsime parima võistlusrajal.

Kohatised õnnestumised JM laskevõistlusel annavad tulevuks vähemalt lootust paremaid tulemusi lasta.

Ega see elektroonilisse märki laskmine niiväga lihtne polegi. Tahab harjumist veel.

Järgmisel aastal 2017 on samas kohas ja samal ajal on planeeritult toimuma SVA Kevadvõistlus koos Soome- Eesti seenioride maavõistlusega.

Enesekriitiliselt peab tõdema, et kui meil on parandamise ruumi tulemuste osas siis seda kindlasti jooksva metssea laskmises.

Seda laskeala peame veel kõvasti harjutama, enne kui suudame ka medalinõudlejate sekke tõusta oma tulemuste poolest.

Kõik on aga võimalik ja meie endi teha. Kui nüüd leiaks veel vaba aja ja motivatsiooni trenniks....

Nüüd on Toijala välitiirus meie kasutada samuti elektroonilised 50m jooksva metssea märgid.

Nii et harjutamine Ruskeakivi välitiirus Toijala lähistel on TUA laskuritele väga kaasaegseks tehtud.

Järgmised rahvusvahelised võistlused laskespordis saavad toimuma juba järgmine nädalavahetusel Elva lasketiirus elik siis Tartumaa Tervisekeskuses.